Esoterismiuuringud ja okultism. Ernst Enno näitega

Abstract

Magistritöö alguses püstitasin kolm teesi, millele tahtsin oma uurimistööga kinnitust leida. Järgmisena annan aru, kas ja mil moel need teesid kinnistatud said. Esiteks hõikasin välja, et esoterismi koondmõiste alla kuuluv on tõsiseltvõetav akadeemiline uurimisala, mis vajab süvenenumat käsitlemist ning edasist eestikeelset arendamist. Keskendusin esoterismiuuringute ajaloole 20. sajandil ja selle negatiivse kuvandi järkjärgulisele kadumisele. Andsin ülevaate ka metodoloogilistest probleemidest ning piiritlesin olulisema kirjanduse ja autorid. Defineerisin mõningad põhimõisted (esoterism, okultism jt). Loodetavasti aitab see esimene pikem omakeelne uurimus sillutada teed edasistele uuringutele, mõistete ja meetodite selitamisele ja kinnistumisele. Magistritöö lõpus võin kindlalt väita, et see on meie kultuuri- ja religiooniloo uurimise oluline tahk. Teiseks postuleerisin teesi, et esoterismi eriomane ajalooline väljendusviis, mida tähistatakse mõistega „okultism“, on integraalne osa modernse maailma sünnist. Okultism on olnud tihedaslit seotud modernistlike kirjandus- ja kunstipraktikatega ning see pidev dialoog modernse maailmaga on aidanud mõlemat poolt kujundada. Püüdsin teesi piisavalt põhjendada ning näidata, et modernsuse selle tahu uurimine avab uusi vaatenurki, mida muidu ei mõistetaks. Magistritöö teise osa üks eesmärk oli piiritleda mõningad põhilised murekohad esoterismi ja modernismi poleemikas, piiritleda olulised mõisted akadeemilises diskussioonis ning anda ülevaade vastavasisulisest kirjandusest. Kolmandaks püüdsin eelmises kahes osas kirjeldatut rakendada Ernst Enno retseptsiooni laiendamisel. Enno on üks esimesi modernistlike kultuuriinimesi, kes aitas kujundada meie kaasaegset luulekeelt ja tuua Euroopa modernistlikke tuuli kodumaa pinnale. Siiani on tema esoteerikahuvi peetud kas marginaalseks või seostatud seda eeskätt ida religioossete õpetuste või kitsamalt teosoofiaga. Püüdsin tõestada, et Enno huvid olid palju mitmepalgelisemad ning et tema puhul on oluline roll kogu tollasel okultistlikul kultuurisfääril. Enno sarnaneb mõnes mõttes suure modernisti W. B. Yeatsiga, kellega võrldus võiks tuua edasisi huvitavaid tulemusi. Loodetavasti on see algne Enno esoterismiretseptsiooni laiendamine toeks edasistele viljakatele uuringutele. Kokkuvõtteks võib öelda, et kõik sissejuhatuses sõnastatu leidis pärast suure hulga kirjanduse läbitöötamist kinnitust ning võin puhta südamega magistritöö lõpetatuks lugeda. Ehk leidsid ka sina, kallis lugeja, siit miskit kasulikku ja mõtlemisväärset. Di vos incolumes custodiant!