Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30397

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 120

Teadvus ja teadvuse seisundite dünaamika budismis: Satipaṭṭhāna-sutta kui teadlikkuse alustekst
(Tartu Ülikool, 2025) Viin, Kristina; Läänemets, Märt, juhendaja; Põder, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas erineb budistlik teadlikkus (sati) ja selle harjutamine nelja satipaṭṭhāna ehk meelespidamise aluse kaudu kaasaegsete (sekulaarsete või mittebudistlike) mindfulness-programmide teadlikkuse mõistest ja praktikatest. Töös kaardistati sati tähendus budistlikus õpetuses ning selle õilsa kaheksaosalise tee raamistikus, samuti võrreldi seda lääne teraapilises kontekstis levinud mindfulnessi mõistmise ja rakendustega. Töös keskenduti ka Satipaṭṭhāna sutta süvenenumale analüüsimisele ja kommenteerimisele (Märt Läänemetsa paali keelest eesti keelde tõlgitud „Suure meelespidamise suutra“ põhjal) ning budistlike teadvust ja meelt tähistavate mõistete (citta, viññāṇa, mano) seletamisele.
Religiooniga seonduvad elemendid Euroopa Liidu poliitikates, nende mudeldamine ning neist tõukuv võimalik poliitiline teoloogia
(Tartu Ülikool, 2025) Vanem, Kadri; Kilp, Alar, juhendaja; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö raames uuriti religiooni avaldumist Euroop Liidu (EL) tasandi poliitikas. Töö eesmärk oli tuvastada ja kategoriseerida religiooni avaldumist EL aluslepingus, ajalis-sisulises võrdluses Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Sotsialistide valimisdokumentides ajavahemikus 1999-2024. Analüüsimaterjale vaadeldi läbi religiooni agentsuse, subjekti ja objektina. Analüüsi tulemuste põhjal koostati kaks võrdlusmaatriksit, intensiivsusmaatriks ja religiooni avaldumise maatriks, mis pakuvad üht võimalust, kuidas religiooni ELi poliitikates märgata. Analüüsi toel ning Charta Oecumenica näitel kirjeldati ka üht võimalikku lähenemist Euroopa suunalise poliitilise teoloogia loomisel.
Jõuluaja traditsioonid kristliku ja waldorflasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Türn, Marge; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö käsitleb jõuluaja traditsioonide tähistamist kristliku ja waldorflasteaia näitel, keskendudes nende sarnasustele ja erinevustele, pedagoogilistele tõlgendustele ning kogukonnatunnetuse kujunemisele. Uurimuse läbiviimiseks valiti haridusantropoloogiline vaatenurk, et mõista lasteaedade jõuluaja traditsioone osalejate perspektiivist. Andmete kogumiseks rakendati osalusvaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid, andmete analüüsimiseks kasutati teemaanalüüsi meetodit. Kokku tehti kuus vaatlust ja kümme intervjuud kristliku ja waldorflasteaia õpetajatega. Tulemused näitasid, et jõulutraditsioonid aitasid kujundada laste väärtuskasvatust ja kogukonnatunnetust. Ühised rituaalid lõid lastele ja õpetajatele ühise tähendusruumi, kus pühade tähendust kogeti vahetult meelte kaudu. Mõlemas lasteaias väärtustati esteetilist keskkonda, meelelist kogemust ja rütmilisust. Erinevused ilmnesid tähistamisviisides, eriti sündmuste tonaalsuses ja õpetaja rolli kujundamises.
Jamal ja Arina käivad meie lasteaias ehk kuidas toimetada lasteaias erinevate religioonidega. Praktiline juhendmaterjal lasteaiaõpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Tameri, Raigi; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valmis lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes kasutatav juhendmaterjal, millest saab lasteaiaõpetaja üldinfo religioossete teemadega tegelemisel lasteaia kontekstis. Projekti teoreetiline osa tegeleb küsimusega: mis põhimõtetest lähtuvalt valmistatakse alushariduses ette lapsi elama mitmeusulises maailmas? Peamise teoreetilise põhjana on töös kasutusel James A. Banksi mitmekultuurilise hariduse mudel. Teoreetilise raamistuse alapeatükid sisaldavad lisaks üldisele kirjeldusele õppe- ja kasvatustegevuste sisu, teadmiste loomet, eelarvamuste vähendamist, võimestavat koolikultuuri ja õigluspedagoogikat. Praktilise osana valminud raamatust saab õpetaja üldinfo erinevate usundite (hinduism, budism, judaism, kristlus ja islam) kohta ning ideid, meisterduste ja mängude juhendeid, mida lastega koos teha. Materjal on kompaktne ja rühmaruumis vajadusel koheselt kasutatav.
Elavate ja surnute interaktsioon kaasaja Jaapanis
(Tartu Ülikool, 2025) Mahla, Marcus; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö kaardistab elavate ja surnute vahelist interaktsiooni Jaapanis, Tokyo piirkonnas. Töö keskendub surnutega rituaalse suhtluse kirjeldamisele, mõtestamisele ja üldisemasse konteksti asetamisele. Jaapani ühiskonna tempoka linnastumise ja moderniseerumisega kaasneb unikaalsete traditsioonide ning rituaalide ümberkorraldamine. Väide tugineb sekulariseerumise teoorial, mille kohaselt on religioossete praktikate ja inimeste vähenemine tingitud ühiskondade linnastumisest ja moderniseerumisest. Osalusvaatluse tulemustest selgus, et tänaseks sisaldavad surnutega suhtlemise rituaalid küll traditsioonilisi elemente, kuid on oluliselt individualiseeritud, jättes suurema vabadusvaliku interaktsiooni otsivale isikule.
Religiooni kajastamine Eesti ajalehtedes: sisuanalüüs tavalisel päeval, 17. septembril aastatel 2013–2015
(Tartu Ülikool, 2025) Liivak, Kaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse religiooni kajastumist Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval, 17. septembril aastatel 2013, 2014 ja 2015. Analüüs hõlmab kolme paberajalehte: Postimees, Pärnu Postimees ja Tartu Ekspress. Magistritöö eesmärk on uurida, milliseid religioosseid teemasid kajastati Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval ning võrrelda religioonikäsitluse erinevusi Soomes läbiviidud uuringuga. Tulemused näitavad, et Eesti ajalehtedes on religioosseid viiteid piisavalt, kuid need esinevad möödaminnes viidetena ja peamiselt kultuurilise ning individuaalse tähendusloomena. Võrreldes Soomega ilmneb Eesti kajastustes suurem sekulariseeritus ja madalam religiooni institutsionaalne osakaal.
Pauluse kiri efeslastele: tõlge ja kommentaar
(Tartu Ülikool, 2025) Leesmann, Triin; Naab, Ergo, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valminud Efesose kirja tõlge koos keeleliste kommentaaridega võib sügavama uurimissoovi korral olla abiks isiklike tõlgete tegemisel või lihtsalt teksti laiemal mõistmisel. Kommentaarid aitavad mõista pikkade või keeruliste lausete sisemisi ja kontekstuaalseid seoseid ning pakuvad arusaamist ka üksikute sõnade morfoloogiliste vormide ja võimalike tähenduste kohta. Tõlkestiililt on tegemist sõnasõnalise, lähtekeelel põhineva tõlkega, millega püütakse võimalikult täpselt anda edasi ka sõnavorme ja lauseehitust. Kombineeritud tõlkemudelit võib nimetada filoloogilis-eksegeetilis-religioosseks, mille puhul filoloogia on analüüsivõimalusi pakkuv ja sõnarikkusi edastav vahend; eksegees aitab mõista teksti oma ajastu, autori ja lugejate kontekstis; religioon aitab mõista ja tõlgendada teksti uskumise sisu ja traditsiooni tasandil.
Looduskatastroofidele viitavad motiivid Vana Testamendi prohvetikirjanduse JHVH päeva tekstides: eksegeetiline analüüs ja hermeneutiline kontekst
(Tartu Ülikool, 2025) Laane-Hannus, Eelika; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib ajaloolis-kriitilise meetodi ehk eksegeesi, kirjandusteadusliku meetodi, traditsioonikriitika ning hermeneutika abil, kuidas on Vana Testamendi prohvetikirjanduse JHVH päeva tekstides kujutatud looduskatastroofe, milliseid motiive on sealjuures kasutatud ja kuidas neid tõlgendada, kuidas mõista JHVH päeva kuulutust ja selle võimalikke tagajärgi ning milline võiks olla JHVH päeva tekstide tähendus kaasaja kliimakriisi valguses. JHVH päeva tekstide peamine sõnum: „Nutke, te kogu loodu ja parandage külg-külje kõrval, armus elades meelt, kuniks see veel võimalik on, ning Te kõik saate päästetud!“ võiks olla VT tekstidele, kui autoriteedile, viitamiseks ökoteoloogilisest vaatest sobilik valik, tuues rõhutatult välja, et kogu loodu eksisteerib teineteisest sõltuvas võrgustikus.
Sakraalne tants etenduskunstina. Kanoonilised tähendused ja rituaalsed vormid koreograafias
(Tartu Ülikool, 2025) Langsepp, Saile Johanna; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö teemaks on sakraalne tants etenduskunstina ja koreograafia tähendusprotsesside teisenemine. Keskmes on kolme religioosses kontekstis kasutatud tantsu koreograafiate kandumine tantsukunsti valdkonda. Vaatluse all olevad sakraalse tantsu traditsioonid on India šaivistlikus templitantsus juurduv bharatanatyam, Mevlevi sema-tseremoonia osana kasutatav pöörlemine ja Jaapani šinto rituaalides praktiseeritav miko-kagura. Töös on uuritud kolme kaasaegse koreograafi – Rukmini Vijayakumari, Rana Gorgani ja Miho Takayasu – interpretatsioone mainitud stiilides. Töö tulemusena selgus, et kuigi koreograafiate elemendid on erinevad, siis ülekandeprotsessides religioossest kontekstist sekulaarsesse leidub mitmeid ühisosi. Samuti järeldus, et sakraalne tants etenduskunstina sisaldab endiselt religioosses kasutuses juurduvaid rituaalseid vorme ja kanoonilisi tähendusi, mis esinevad teisenenud tähendusvarjunditega.
Minu kogemus Mindfulness`i põhise stressi alandamise programmiga
(Tartu Ülikool, 2025) Luhtma, Kaili; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö keskendus isiklikule kogemusele Mindfulness’i põhise stressi alandamise (MBSR) programmiga, mis kestis kaheksa nädalat. Autoetnograafilises uurimistöös hindas autor programmi lubatud tulemuste realiseerumist, programmi käigus omandatud oskusi ning toimunud muutusi mõttemustrites. Andmeid koguti praktikapäeviku ja MAAS testi abil, mida viidi läbi enne ja pärast programmi. Tulemused näitasid tähelepanelikkuse, keskendumisvõime ja eneseregulatsiooni paranemist, kinnitades MBSR programmi positiivset mõju.
Patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessis: religioosse heaolu toetamise võimalusi
(Tartu Ülikool, 2025) Ernits, Ülle; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Patsientide religioossed vajadused õendusprotsessis: võimalused religioosse heaolu toetamiseks” eesmärgiks on välja selgitada patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessi raames ning uurida, kuidas on võimalik neid vajadusi toetada. Uuringu kvantitatiivne osa annab ülevaate õdede hinnangutest patsientide religiooniga seotud õendustegevustele aastatel 1999, 2009 ja 2021 ning nende seostest teiste õendustegevustega. Kvalitatiivne osa põhineb õendusabikliiniku õdedega tehtud intervjuudel, mille eesmärk on selgitada välja patsientide religiooniga seotud vajadused ning uurida õdede kogemusi patsientide religioosse heaolu toetamisel. Kvantitatiivsed tulemused näitasid, et õendustegevuste trendid on aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, keskendudes peamiselt füüsilisele hooldusele. Intervjuude tulemused kinnitasid, et õed suudavad ära tunda ja toetada patsientide religiooniga seotud vajadusi, nagu palvetamine, pühade esemete väärtustamine ja religioossete tavade järgimine pühade ajal.
Ristijateriik Münsteris 1534-1535
(Tartu Ülikool, 1997) Saumets, Andres; Valk, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Karuse koguduse ökoteoloogiline suund ja liikmete keskkonnaalased hoiakud: usuline refleksioon ja praktikad
(Tartu Ülikool, 2024) Malk, Meelis; Kull, Anne, juhendaja; Kilemit, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö põhieesmärk oli uurida ökoteoloogia edendamise võimalusi Eesti Evangeelse Luterliku Kirikus (EELK) Karuse koguduse näitel. Töö käigus analüüsiti, millised on eeldused ja võimalused ökoteoloogilise suuna arendamiseks Karuse koguduses. Uuriti, kuidas koguduseliikmed suhtuvad keskkonnakriisi ja loodushoidu, kuidas nad neid hoiakuid usuliselt peegeldavad ning kas ja kuidas see väljendub nende igapäevaelu praktikates. Samuti otsiti viise, kuidas kaasata loodushoiuga seotud tegevustesse ka neid koguduseliikmeid, kes seni on tagaplaanile jäänud. Leitud vastused aitavad mõista, kas ja millisel määral saaks loodushoiuteemasid integreerida jumalateenistuste ja liturgiaga nii Karuse koguduses kui ka laiemalt EELK-is.
Holistiline inimkäsitus läbi religiooni ämmaemanda töö näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Tilk, Kirsi; Riistan, Ain, juhendaja; Ernits, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames koostati valikaine „Holistiline inimkäsitus läbi religiooni ämmaemanda töö näitel“, mille eesmärk on suurendada ämmaemandate valmisolekut töötada rahvuslikult, kultuuriliselt ja religioosselt mitmekesise taustaga klientidega. Ämmaemanda õppekavad keskenduvad küll naise tervise holistilisele käsitlusele, kuid ei paku piisavalt ettevalmistust religiooni aspekti arvestamiseks igapäevatöös. Loodud valikaine täiendab praegust õppekava, pakkudes põhiteadmisi seitsme maailmas enam levinud ning ka Eestis esindatud religiooni kohta ning annab üliõpilasele oskused siduda need teadmised ämmaemandusega. Õppematerjalid sisaldavad ekspert-lektorite videoloenguid ja praktilisi situatsioonülesandeid.
Jooga mõju tervisele
(Tartu Ülikool, 2024) Valmas, Laura Liis; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö eesmärk oli uurida jooga mõju tervisele ja analüüsida, kuidas seda on teaduslikult uuritud eri kultuurides ja kontekstides. Samuti püüti mõista jooga religioosset mõõdet ning seda, kas ja kuidas see religioosne mõõde suhestub uue vaimsusega.
Omavalitsuste, koguduste ja kogukondade partnerlus Raplamaa piirkondade näiteil
(Tartu Ülikool, 2024) Torjus, Uku; Soom, Kaido, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida koguduse, kogukonna ja omavalitsuse vahelise partnerluse olemust ja koostöö arendamise võimalusi. Teoreetilises osas keskenduti nii Eestis kui ka mujal maailmas läbi viidud uuringutele, mis käsitlevad sektorite vahelist koostööd ja avaliku sektori ning vabaühenduste partnerlust. Empiirilise osa raames intervjueeriti Kohila ja Rapla valdades kohalike koguduste, omavalitsuste ja kogukondade esindajaid.
Tallinna Aleksander Nevski katedraali lammutamise katse 1928. aastal
(Tartu Ülikool, 2024) Sihv, Elo; Paert, Irina, juhendaja; White, James Matthew, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse Tallinna Aleksander Nevski katedraal lammutamisega seotud seisukohti ja selle mõju tolleaegsele Eesti ühiskonnale, tuginedes neljale peamisele uurimisküsimusele. Esiteks analüüsitakse, milline oli Eesti ühiskonnas avalik arutelu Aleksander Nevski katedraali lammutamise eelnõu üle. Seejärel uuritakse, milline arutelu toimus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus ning millised olid kiriku teemakohased diskussioonid Eesti riigi valitsevate institutsioonidega, sealhulgas valitsuse, Riigikogu ja Riigivanemaga. Kolmandaks selgitatakse, kuidas Aleksander Nevski katedraali lammutamise eelnõu arutelu laiendab meie arusaamu tolleaegse Eesti ühiskonna identiteedist. Viimaks vaadeldakse, mida katedraali lammutamise ümber toimunud arutelu räägib sõdadevahelise Eesti suhetest oma ajaloolise minevikuga Vene impeeriumi koosseisus, ning kuidas see mõjutas rahvuslikku mälu ja identiteeti.
Eduard Tennmann ja religioonipsühholoogia
(Tartu Ülikool, 2024) Riismaa, Helen; Peedu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib Eduard Tennmanni kujunemist ja tema laiahaardelist tegevust ning arvukaid kirjalikke töid. Kitsamalt on uurimise all tema tegevus religioonipsühholoogina ning tema kirjutatud algupärased eestikeelsed vastavateemalised teosed. Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eduard Tennmanni ja tema religioonipsühholoogia alast tööd teadus- ja intellektuaalajaloolises kontekstis. Töö uurimisülesanded hõlmavad Tennmanni religioonipsühholoogiliste vaadete, eripärade ja lähenemisviiside väljaselgitamist. Uurimus tugineb ajaloolis-kriitilisele allikaanalüüsile, pakkudes põhjalikku ülevaadet Tennmanni teadustööst ja ajastu religioonipsühholoogia taustast.
Walter Wink’i vägivallatu vastupanu piibelliku arusaama rakendusvõimalusi Eesti Kaitseliidu kaitsekontseptsioonis
(Tartu Ülikool, 2024) Lepist, Heiki; Kull, Anne, juhendaja; Bunder, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks oli selgitada, kuidas näevad Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikud vägivallatu vastupanu rakendamisvõimalusi ennekõike Ukraina sõja valguses ning kuidas haakuvad omavahel Walter Winki ning Eesti Kaitseliidu (EKL) vägivallatu vastupanu põhimõtted. Uurimistöö on jaotatud nelja suuremasse ossa, millest esimeses vaadeldakse EKN-i liikmeskirikute erinevaid vägivallatu vastupanuga seotud väljaütlemisi ning avalikke seisukohti, mida on tehtud käimasoleva Ukraina sõja kontekstis. Teises osas avatakse õiglase sõja tagamaid. Kolmandas osas käsitletakse nii patsifismi kui ka vägivallatuse mõistete kujunemist ja üldlevinud arusaamu nende mõistetega seoses. Töö neljandas osas keskendutakse EKL-i kontseptsioonile ja tutvustatakse põgusalt Walter Winki elulugu ning võrreldakse tema arusaamu EKL-i vägivallatu vastupanu kontseptsiooniga.
Jutluse positsioon luterlikus jumalateenistuses EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate praktika näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Koorits, Urmas; Soom, Kaido, juhendaja; Bunder, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärk oli teooria ja empiirilise uurimuse põhjal tuvastada jutluse positsiooni luterliku jumalateenistuse kontekstis EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate kogemuse ja praktika näitel. Töö esimeses osas visandati teoreetiline baas, mis selgitaks jutluse olemust, ettekandmist ja tänapäevaseid probleemküsimusi luterlikus liturgikas. Töö teises osas käsitletakse kuut poolstruktureeritud intervjuud, et võrrelda töö esimeses pooles analüüsitud teoreetilist baasi EELK Valga praostkonna vaimulike arusaamade ja praktikaga.

Sirvi

Viimati lisatud