Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30397

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 135

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vladimir Losski uurimus Meister Eckhartist kui idamaise ja lääne apofaatilise teoloogia vahendajast
(Tartu Ülikool, 2026) Lebedev, Vadim; Paert, Irina, juhendaja; Kurg, Ingmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö käsitleb Vladimir Lossky tõlgendust Meister Eckharti apofaatilisest teoloogiast ning selle hermeneutilist funktsiooni neopatristika ja oikumeenilise dialoogi kontekstis. Hermeneutilise, võrdlev-teoloogilise ja ajaloolise-teoloogilise meetodi abil näidatakse, et Lossky kasutab Eckharti ida ja lääne apofaatiliste traditsioonide vahelise hermeneutilise vahendajana. Töö analüüsib Eckharti apofaatika seost Bütsantsi traditsiooniga, Lossky kriitilist distantsi tomismi suhtes ning tema oikumeenilist tegevust. Uurimuses leitakse, et Lossky pöördumine lääne müstika poole täidab konstruktiivset funktsiooni – kujundab teatud mudeli ida ja lääne kristlike traditsioonide suhetest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noored Eesti Jehoova tunnistajad koguduses ja koolis - lahkhelid või harmoonia
(Tartu Ülikool, 2026) Torrop, Lore; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib, kuidas kogevad Eestis Jehoova tunnistajatest noored kooli ja kogudust kui kahte potentsiaalselt vastuolulist autoriteeti ning milliste vastuoluliste teemadega peavad noored toime tulema. Uuring põhineb 10 poolstruktureeritud intervjuul. Uurimuse käigus selgus, et vastuolud kerkivad esile eeskätt evolutsiooniteooria, koolirituaalide, kodanikuteemade ning suhtlusolukordade kaudu. Noored kirjeldavad toimetulekut selgitamise, distantsi hoidmise ja vaikimise strateegiatega ning seostavad „õige otsuse” tegemist südametunnistuse, info võrdlemise ja refleksiooniga. Uurimuses selgus, et pinged on pigem situatsioonipõhised ning kooli ja õpetajate paindlikkus aitab neid vähendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Religioon ja poliitika“: juhtumianalüüsipõhised õppematerjalid gümnaasiumiastmele
(Tartu Ülikool, 2026) Teder, Brenda; Schihalejev, Olga, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti käigus loodi gümnaasiumiastmele neli religiooni ja poliitika teemalist õppematerjali. Projekti eesmärk oli luua õpetajatele valmis ja kohe kasutatavad materjalid, mida kasutada erinevate õppeainete (näiteks ajalugu, ühiskonnaõpetus, religiooniõpetus) raames. Materjalid on loodud, kasutades juhtumianalüüsi ehk case- study metoodikat. Iga õppematerjal sisaldab teoreetilist osa teema kohta ning kahte juhtumit: ühte Eestist ja ühte mujalt maailmast, illustreerimaks antud teemat.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kristlik identiteet ja seksuaalsus: laiem kontekst ja 12 Eesti noore lood
(Tartu Ülikool, 2026) Nõu, Brita; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas noored kristlikud naised mõtestavad oma seksuaalsust ning millised pinged või kokkupuutekohad on tekkinud seoses nende isiklike kogemuste ja kiriku õpetuste vahel. Uurimistöö koosnes teoreetilisest ja empiirilisest osast ning hõlmas intervjuusid noorte kristlike naistega vanuses 18-35, kes kuulusid vabakogudusse või luteri kirikusse. Töös uuriti kogemusi ja seisukohti seoses üldise seksuaalkäitumisega, abordiga, rasestumisvastaste meetoditega, lastesaamissoovidega ja seksuaalharidusega. Töö autor soovis teada, mil määral religioosne kuuluvus mõjutab inimeste seksuaalkäitumist ja üleüldiseid arusaamu seksuaaltervisega seotud teemadel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Joosep Padu päevik Hiiumaa õigeusu ajaloo allikana
(Tartu Ülikool, 2026) Männamaa, Margit; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Oma magistritöös analüüsisin Joosep Padu päevikut ajalooallikana, et uurida õigeusu mõtestamist ja selle praktiseerimisest 19. sajandi Hiiumaa igapäevaelus. Töö keskendub õigeusu saabumisest Hiiumaale ning selle mõju kogukonna usuelule, võimusuhetele ja talurahva heaolule. Uurimuses kasutatakse ajaloolist meetodit, et käsitleda päevikut ajaloolise allikana Eesti kirikuloo historiograafia kontekstis. Tulemused näitavad, et religioosne muutus oli mitmetahuline ja oli seotud nii sotsiaalsete kui ka majanduslike teguritega. Päevik pakub väärtuslikku sissevaadet ühe talupoja elule ning täiendab senist kirikuloo käsitlust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Intellektipuudega inimeste jumalapilt leerilaagri kontekstis
(Tartu Ülikool, 2026) Metsalu, Merje; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö teemaks on intellektipuudega täiskasvanute jumalapilt. Töös on kasutatud kvalitatiivset fenomenoloogilist uurimismeetodit, andmed on kogutud osalusvaatluse ja poolstruktureeritud intervjuude abil, analüüs on läbi viidud kvalitatiivse sisuanalüüsi põhimõttel. Töö tulemused näitavad, et intellektipuudega täiskasvanute jumalapilt väljendub Jumala kuju, omaduste ja olemasolu mõtestamises, Jumala tajumises moraalse suunaja, aitaja ja kaitsjana, Jumalaga suhtlemises palve ja usuliste praktikate kaudu, õppimises ja sotsiaalses suhtlemises ning surma ja leina tähenduses. Nende põhjal saab järeldada, et intellektipuudega inimeste jumalapilt on sisukas ja teoloogiliselt tõsiseltvõetav. Töö tulemused saavad olla abiks intellektipuudega inimeste religioonialases õpetustöös ja nende koguduslikku ellu kaasamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Güleni liikumine Eestis
(Tartu Ülikool, 2026) Marton, Raine; Haan, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas magistritöös uuritakse, kuidas Güleni liikumisega seotud tegevused Eestis on aja jooksul kujunenud ja muutunud ning kuidas liikumisega seotud inimesed ise kirjeldavad nende tegevuste eesmärke, väärtusi ja tähendusi. Uurimus põhineb kvalitatiivsel metoodikal, ühendades intervjuud, osalusvaatluse ning Güleni liikumise tegevuste kaardistamise Eestis. Analüüs tugineb elatud religiooni käsitlusele ning võrdleb Güleni õpetuse rõhuasetusi, liikumise tegevuste ajaloolist arengut Eestis, osalejate tegevustele omistatud tähendusi ning osalusvaatluse käigus kogutud materjali. Magistritöö järeldab, et need tegevused on inspireeritud religioonist, kuid neid ei esitata avalikkusele otsesõnu religioossetena.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooni kajastamine põhikooliastme ajalooõpikutes ja selle kajastuse võimalik mõju õpilaste religioonialasele kirjaoskusele
(Tartu Ülikool, 2026) Kõiv, Kalle; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö analüüsib, millises mahus ja millise suhtumisega kajastatakse religioone Eesti põhikooli ajalooõpikutes ning milline on selle kajastamise võimalik mõju õpilaste religioonialasele kirjaoskusele. Teoreetiline osa käsitleb religioonialase kirjaoskuse kontseptsiooni rahvusvahelises ja Eesti kontekstis. Empiiriline osa tugineb kontentanalüüsile, milles võrreldakse 2000. aastate ning 2010.–2020. aastate õpikuid. Uurimus näitab, et religioonide kajastus ajalooõpikutes on ajalooperiooditi ebaühtlane ning ei toeta järjepidevalt õpilaste religioonialase kirjaoskuse kujunemist, mis võib mõjutada nende valmisolekut mõtestada religiooni rolli kaasaegses ühiskonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transtsendentsus ja korrastatuse semioos. Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna kui ajaloolised konfiguratsioonid
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusik, Meelis; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö analüüsib korrastatuse kujunemist ja transformatsiooni kolme ajaloolise konfiguratsiooni – Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna – näitel. Lähtudes teadmussotsioloogilisest perspektiivist käsitletakse korrastatust semiootilise protsessina, mille keskmes on tähenduslik vahendus. Uurimus näitab, et korrastatus püsib seni, kuni see on veenev. Kui veenvus ja usutavus murduvad, siis algab korrastatuse transformatsioon, mille käigus kujunevad uued tähendusraamid. Ajaloolised murrangud ei teki seetõttu, et kord lakkab toimimast, vaid seetõttu, et see kaotab oma tähendusliku kandvuse. Teisisõnu: kriis ei seisne korrastatuse puudumises, vaid selle tähenduslikus ebapiisavuses. Sellest järeldub, et korrastatuse ajalugu ei ole lineaarne areng ega lagunemine, vaid korduv transformatsiooniprotsess, milles uued korrastatuse vormid tekivad varasemate tähenduskriiside pinnalt. Meta-teoreetilise järeldusena on välja toodud, et transtsendentne korrastatus ei ole seotud ühe kindla religioosse või metafüüsilise sisuga, vaid tähistab struktuurset mehhanismi, mille abil korrastatus esitab end universaalse ja enesestmõistetavana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofiate seisukohad
(Tartu Ülikool, 2026) Krüüner, Anni; Ahmedov, Igor, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö analüüsib Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofia seisukohti, tuginedes õppejõudude viimase viie aasta atesteerimisaruannetele ja intervjuudele. Uurimistöö eesmärk on kaardistada õpetamisfilosoofia seisukohtade komponendid ja dimensioonid ning hinnata nende sõnastamisel tajutud mõju õppejõudude arengule. Teoreetiliseks aluseks on Schönwetter jt (2002) raamistik. Tulemused näitavad, et enim käsitletakse õpetamisfilosoofiates õpetamise määratlust, samas kui teised komponendid on vähem esindatud. Domineerib õpetamisega seotud uskumuste dimensioon, kuid praktikad ja eesmärgid jäävad tagaplaanile. Õpetamisfilosoofia sõnastamine toetab õppejõudude kriitilist eneseanalüüsi ja õpetamise kvaliteeti, kuid selle mõju isiklikule ja organisatsioonilisele arengule on praeguses vormis piiratud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neli õppemängu maailmavaatelise kirjaoskuse toetamiseks III kooliastmes ja gümnaasiumis
(Tartu Ülikool, 2026) Kotli, Enel; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti tulemusena valmisid põhikooli III astmes ja gümnaasiumis kasutatavad õppemängud, mis mitmekesistavad usundiõpetuse tunde ning toetavad maailmavaatelist kirjaoskust. Teoreetilises osas käsitletakse maailmavaatelise kirjaoskuse olemust ja mängustamise võimalusi tähendusliku õppimise toetamisel, tuginedes Martha Shaw kontseptsioonile. Loodud mängud on õpetajale koheselt kasutatavad ega vaja täiendavat sisuloomet, kuid nende põhimõtteid saab hõlpsasti edasi arendada ja uute õppematerjalide loomisel rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loomise ja looja(te) kujutamine Nag Hammadi gnostilistes tekstides
(Tartu Ülikool, 2026) Kolk, Reelia; Lahe, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö analüüsib maailma looja(te), demiurgi, arhontide, materiaalse maailma ja inimese loomise motiive Nag Hammadi gnostilistes tekstides. Eesmärk on selgitada, millisel määral võimaldab nende motiivide kordumine ja varieerumine rääkida gnostilise õpetuse relatiivsest ühtsusest ja mitmekesisusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimese tahe Maximus Usutunnistaja teoses „Vaidlus Pyrrhusega“ võrdluses vaba tahte psühholoogiaga
(Tartu Ülikool, 2026) Tölpt, Aabraham Avo; Karo, Roland, juhendaja; Tölpt, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib inimese vaba tahte olemust püha Maximus Usutunnistaja teoloogia ja kaasaegse vaba tahte psühholoogia dialoogis. Töö eesmärk on selgitada, kuidas Maximus mõistab loomulikku ja gnoomilist tahet ning kuidas neid mõisteid saab võrrelda Roy F. Baumeisteri teaduspõhise käsitlusega inimese agentiivsusest, eneseregulatsioonist ja tahtepsühholoogiast. Võrdlus viiakse läbi kontseptuaalse analüüsi meetodil, tuues esile mõlema lähenemise põhikategooriad ning otsides nende vahelisi struktuurseid vastavusi ja erinevusi. Uurimus näitab, et kuigi Maximus ja Baumeister tegutsevad erinevates ontoloogilistes ja metodoloogilistes raamides, on nende käsitlustes märkimisväärne ühisosa: mõlemad rõhutavad inimese võimet ületada automaatseid impulsse, suunata oma sisemist liikumist hüve poole ning kujundada oma elu tulevikku suunatud valikute kaudu. Töö järeldab, et teoloogia ja psühholoogia ei pea vastanduma, vaid võivad teineteist viljakalt täiendada: Maximus annab psühholoogiale sügavama ontoloogilise ja eshatoloogilise mõõtme, Baumeister aga pakub Maximuse mõttele psühholoogilise mehhanismi ja empiirilise seletuse. Koos avavad nad inimese tahte kui sisemise liikumise, mis on ühtaegu psühholoogiline, moraalne, ontoloogiline ja eshatoloogiline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Usupõhiste rehabilitatsiooniprogrammide kaardistamine Tartu vanglas
(Tartu Ülikool, 2026) Ansberg, Margot; Makilla, Pille-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö käsitleb religioonihariduse rakendamist Tartu vanglas usupõhiste rehabilitatsiooniprogrammide kaudu. Uurimus põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul, mille andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude abil kahe kaplani ja kümne kinnipeetavaga ning analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Töö tulemused näitavad, et religiooniharidus avaldub vanglas dialoogilise ja väärtuspõhise protsessina, mis toetab eneserefleksiooni, vastutuse teadvustamist ja isiklikku muutust. Samas ilmnesid kitsaskohad seoses ressursside nappuse ja vanglavälise toe vähesusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Mina olen T ja I“: religioossed motiivid tehisintellektiga seotud tulevikunägemustes
(Tartu Ülikool, 2026) Laukse, Nora; Kull, Anne, juhendaja; Dresen, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö põhjal võib väita, et 2018.–2025. aastatel loodud tehisintellekti (TI-)visionääride tulevikustsenaariumites on kasutusel religioossed motiivid nagu lunastus, kohtumõistmine ja apokalüptika. Kaasaegses tehnoutoopias ja -düstoopias täidavad religioossed motiivid iidset abistavat funktsiooni: päästja, kohtumõistja ja maailmalõpuvahendaja rolli. Teema aitab mõtestada tehnoloogilise arengu ümber koonduvat tehnoärevust: ühelt poolt transhumanistlikku lunastusootust, teiselt poolt apokalüptilist hirmu inimese enda loodud hävitaja ees. Enim kasutatakse apokalüptika, järgmisena kohtumõistja ja viimasena lunastaja motiivi. Tulemused on leitud kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadvus ja teadvuse seisundite dünaamika budismis: Satipaṭṭhāna-sutta kui teadlikkuse alustekst
(Tartu Ülikool, 2025) Viin, Kristina; Läänemets, Märt, juhendaja; Põder, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas erineb budistlik teadlikkus (sati) ja selle harjutamine nelja satipaṭṭhāna ehk meelespidamise aluse kaudu kaasaegsete (sekulaarsete või mittebudistlike) mindfulness-programmide teadlikkuse mõistest ja praktikatest. Töös kaardistati sati tähendus budistlikus õpetuses ning selle õilsa kaheksaosalise tee raamistikus, samuti võrreldi seda lääne teraapilises kontekstis levinud mindfulnessi mõistmise ja rakendustega. Töös keskenduti ka Satipaṭṭhāna sutta süvenenumale analüüsimisele ja kommenteerimisele (Märt Läänemetsa paali keelest eesti keelde tõlgitud „Suure meelespidamise suutra“ põhjal) ning budistlike teadvust ja meelt tähistavate mõistete (citta, viññāṇa, mano) seletamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooniga seonduvad elemendid Euroopa Liidu poliitikates, nende mudeldamine ning neist tõukuv võimalik poliitiline teoloogia
(Tartu Ülikool, 2025) Vanem, Kadri; Kilp, Alar, juhendaja; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö raames uuriti religiooni avaldumist Euroop Liidu (EL) tasandi poliitikas. Töö eesmärk oli tuvastada ja kategoriseerida religiooni avaldumist EL aluslepingus, ajalis-sisulises võrdluses Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Sotsialistide valimisdokumentides ajavahemikus 1999-2024. Analüüsimaterjale vaadeldi läbi religiooni agentsuse, subjekti ja objektina. Analüüsi tulemuste põhjal koostati kaks võrdlusmaatriksit, intensiivsusmaatriks ja religiooni avaldumise maatriks, mis pakuvad üht võimalust, kuidas religiooni ELi poliitikates märgata. Analüüsi toel ning Charta Oecumenica näitel kirjeldati ka üht võimalikku lähenemist Euroopa suunalise poliitilise teoloogia loomisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõuluaja traditsioonid kristliku ja waldorflasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Türn, Marge; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö käsitleb jõuluaja traditsioonide tähistamist kristliku ja waldorflasteaia näitel, keskendudes nende sarnasustele ja erinevustele, pedagoogilistele tõlgendustele ning kogukonnatunnetuse kujunemisele. Uurimuse läbiviimiseks valiti haridusantropoloogiline vaatenurk, et mõista lasteaedade jõuluaja traditsioone osalejate perspektiivist. Andmete kogumiseks rakendati osalusvaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid, andmete analüüsimiseks kasutati teemaanalüüsi meetodit. Kokku tehti kuus vaatlust ja kümme intervjuud kristliku ja waldorflasteaia õpetajatega. Tulemused näitasid, et jõulutraditsioonid aitasid kujundada laste väärtuskasvatust ja kogukonnatunnetust. Ühised rituaalid lõid lastele ja õpetajatele ühise tähendusruumi, kus pühade tähendust kogeti vahetult meelte kaudu. Mõlemas lasteaias väärtustati esteetilist keskkonda, meelelist kogemust ja rütmilisust. Erinevused ilmnesid tähistamisviisides, eriti sündmuste tonaalsuses ja õpetaja rolli kujundamises.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jamal ja Arina käivad meie lasteaias ehk kuidas toimetada lasteaias erinevate religioonidega. Praktiline juhendmaterjal lasteaiaõpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Tameri, Raigi; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valmis lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes kasutatav juhendmaterjal, millest saab lasteaiaõpetaja üldinfo religioossete teemadega tegelemisel lasteaia kontekstis. Projekti teoreetiline osa tegeleb küsimusega: mis põhimõtetest lähtuvalt valmistatakse alushariduses ette lapsi elama mitmeusulises maailmas? Peamise teoreetilise põhjana on töös kasutusel James A. Banksi mitmekultuurilise hariduse mudel. Teoreetilise raamistuse alapeatükid sisaldavad lisaks üldisele kirjeldusele õppe- ja kasvatustegevuste sisu, teadmiste loomet, eelarvamuste vähendamist, võimestavat koolikultuuri ja õigluspedagoogikat. Praktilise osana valminud raamatust saab õpetaja üldinfo erinevate usundite (hinduism, budism, judaism, kristlus ja islam) kohta ning ideid, meisterduste ja mängude juhendeid, mida lastega koos teha. Materjal on kompaktne ja rühmaruumis vajadusel koheselt kasutatav.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elavate ja surnute interaktsioon kaasaja Jaapanis
(Tartu Ülikool, 2025) Mahla, Marcus; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö kaardistab elavate ja surnute vahelist interaktsiooni Jaapanis, Tokyo piirkonnas. Töö keskendub surnutega rituaalse suhtluse kirjeldamisele, mõtestamisele ja üldisemasse konteksti asetamisele. Jaapani ühiskonna tempoka linnastumise ja moderniseerumisega kaasneb unikaalsete traditsioonide ning rituaalide ümberkorraldamine. Väide tugineb sekulariseerumise teoorial, mille kohaselt on religioossete praktikate ja inimeste vähenemine tingitud ühiskondade linnastumisest ja moderniseerumisest. Osalusvaatluse tulemustest selgus, et tänaseks sisaldavad surnutega suhtlemise rituaalid küll traditsioonilisi elemente, kuid on oluliselt individualiseeritud, jättes suurema vabadusvaliku interaktsiooni otsivale isikule.

Sirvi

Viimati lisatud