Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30397

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 128

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooni kajastamine põhikooliastme ajalooõpikutes ja selle kajastuse võimalik mõju õpilaste religioonialasele kirjaoskusele
(Tartu Ülikool, 2026) Kõiv, Kalle; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö analüüsib, millises mahus ja millise suhtumisega kajastatakse religioone Eesti põhikooli ajalooõpikutes ning milline on selle kajastamise võimalik mõju õpilaste religioonialasele kirjaoskusele. Teoreetiline osa käsitleb religioonialase kirjaoskuse kontseptsiooni rahvusvahelises ja Eesti kontekstis. Empiiriline osa tugineb kontentanalüüsile, milles võrreldakse 2000. aastate ning 2010.–2020. aastate õpikuid. Uurimus näitab, et religioonide kajastus ajalooõpikutes on ajalooperiooditi ebaühtlane ning ei toeta järjepidevalt õpilaste religioonialase kirjaoskuse kujunemist, mis võib mõjutada nende valmisolekut mõtestada religiooni rolli kaasaegses ühiskonnas.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Transtsendentsus ja korrastatuse semioos. Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna kui ajaloolised konfiguratsioonid
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusik, Meelis; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö analüüsib korrastatuse kujunemist ja transformatsiooni kolme ajaloolise konfiguratsiooni – Pax Romana, Pax Christiana ja Pax Moderna – näitel. Lähtudes teadmussotsioloogilisest perspektiivist käsitletakse korrastatust semiootilise protsessina, mille keskmes on tähenduslik vahendus. Uurimus näitab, et korrastatus püsib seni, kuni see on veenev. Kui veenvus ja usutavus murduvad, siis algab korrastatuse transformatsioon, mille käigus kujunevad uued tähendusraamid. Ajaloolised murrangud ei teki seetõttu, et kord lakkab toimimast, vaid seetõttu, et see kaotab oma tähendusliku kandvuse. Teisisõnu: kriis ei seisne korrastatuse puudumises, vaid selle tähenduslikus ebapiisavuses. Sellest järeldub, et korrastatuse ajalugu ei ole lineaarne areng ega lagunemine, vaid korduv transformatsiooniprotsess, milles uued korrastatuse vormid tekivad varasemate tähenduskriiside pinnalt. Meta-teoreetilise järeldusena on välja toodud, et transtsendentne korrastatus ei ole seotud ühe kindla religioosse või metafüüsilise sisuga, vaid tähistab struktuurset mehhanismi, mille abil korrastatus esitab end universaalse ja enesestmõistetavana.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofiate seisukohad
(Tartu Ülikool, 2026) Krüüner, Anni; Ahmedov, Igor, juhendaja; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö analüüsib Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõudude õpetamisfilosoofia seisukohti, tuginedes õppejõudude viimase viie aasta atesteerimisaruannetele ja intervjuudele. Uurimistöö eesmärk on kaardistada õpetamisfilosoofia seisukohtade komponendid ja dimensioonid ning hinnata nende sõnastamisel tajutud mõju õppejõudude arengule. Teoreetiliseks aluseks on Schönwetter jt (2002) raamistik. Tulemused näitavad, et enim käsitletakse õpetamisfilosoofiates õpetamise määratlust, samas kui teised komponendid on vähem esindatud. Domineerib õpetamisega seotud uskumuste dimensioon, kuid praktikad ja eesmärgid jäävad tagaplaanile. Õpetamisfilosoofia sõnastamine toetab õppejõudude kriitilist eneseanalüüsi ja õpetamise kvaliteeti, kuid selle mõju isiklikule ja organisatsioonilisele arengule on praeguses vormis piiratud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Neli õppemängu maailmavaatelise kirjaoskuse toetamiseks III kooliastmes ja gümnaasiumis
(Tartu Ülikool, 2026) Kotli, Enel; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva magistriprojekti tulemusena valmisid põhikooli III astmes ja gümnaasiumis kasutatavad õppemängud, mis mitmekesistavad usundiõpetuse tunde ning toetavad maailmavaatelist kirjaoskust. Teoreetilises osas käsitletakse maailmavaatelise kirjaoskuse olemust ja mängustamise võimalusi tähendusliku õppimise toetamisel, tuginedes Martha Shaw kontseptsioonile. Loodud mängud on õpetajale koheselt kasutatavad ega vaja täiendavat sisuloomet, kuid nende põhimõtteid saab hõlpsasti edasi arendada ja uute õppematerjalide loomisel rakendada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Loomise ja looja(te) kujutamine Nag Hammadi gnostilistes tekstides
(Tartu Ülikool, 2026) Kolk, Reelia; Lahe, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö analüüsib maailma looja(te), demiurgi, arhontide, materiaalse maailma ja inimese loomise motiive Nag Hammadi gnostilistes tekstides. Eesmärk on selgitada, millisel määral võimaldab nende motiivide kordumine ja varieerumine rääkida gnostilise õpetuse relatiivsest ühtsusest ja mitmekesisusest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Inimese tahe Maximus Usutunnistaja teoses „Vaidlus Pyrrhusega“ võrdluses vaba tahte psühholoogiaga
(Tartu Ülikool, 2026) Tölpt, Aabraham Avo; Karo, Roland, juhendaja; Tölpt, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö uurib inimese vaba tahte olemust püha Maximus Usutunnistaja teoloogia ja kaasaegse vaba tahte psühholoogia dialoogis. Töö eesmärk on selgitada, kuidas Maximus mõistab loomulikku ja gnoomilist tahet ning kuidas neid mõisteid saab võrrelda Roy F. Baumeisteri teaduspõhise käsitlusega inimese agentiivsusest, eneseregulatsioonist ja tahtepsühholoogiast. Võrdlus viiakse läbi kontseptuaalse analüüsi meetodil, tuues esile mõlema lähenemise põhikategooriad ning otsides nende vahelisi struktuurseid vastavusi ja erinevusi. Uurimus näitab, et kuigi Maximus ja Baumeister tegutsevad erinevates ontoloogilistes ja metodoloogilistes raamides, on nende käsitlustes märkimisväärne ühisosa: mõlemad rõhutavad inimese võimet ületada automaatseid impulsse, suunata oma sisemist liikumist hüve poole ning kujundada oma elu tulevikku suunatud valikute kaudu. Töö järeldab, et teoloogia ja psühholoogia ei pea vastanduma, vaid võivad teineteist viljakalt täiendada: Maximus annab psühholoogiale sügavama ontoloogilise ja eshatoloogilise mõõtme, Baumeister aga pakub Maximuse mõttele psühholoogilise mehhanismi ja empiirilise seletuse. Koos avavad nad inimese tahte kui sisemise liikumise, mis on ühtaegu psühholoogiline, moraalne, ontoloogiline ja eshatoloogiline.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Usupõhiste rehabilitatsiooniprogrammide kaardistamine Tartu vanglas
(Tartu Ülikool, 2026) Ansberg, Margot; Makilla, Pille-Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö käsitleb religioonihariduse rakendamist Tartu vanglas usupõhiste rehabilitatsiooniprogrammide kaudu. Uurimus põhineb kvalitatiivsel juhtumiuuringul, mille andmed koguti poolstruktureeritud intervjuude abil kahe kaplani ja kümne kinnipeetavaga ning analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Töö tulemused näitavad, et religiooniharidus avaldub vanglas dialoogilise ja väärtuspõhise protsessina, mis toetab eneserefleksiooni, vastutuse teadvustamist ja isiklikku muutust. Samas ilmnesid kitsaskohad seoses ressursside nappuse ja vanglavälise toe vähesusega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
„Mina olen T ja I“: religioossed motiivid tehisintellektiga seotud tulevikunägemustes
(Tartu Ülikool, 2026) Laukse, Nora; Kull, Anne, juhendaja; Dresen, Nele, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö põhjal võib väita, et 2018.–2025. aastatel loodud tehisintellekti (TI-)visionääride tulevikustsenaariumites on kasutusel religioossed motiivid nagu lunastus, kohtumõistmine ja apokalüptika. Kaasaegses tehnoutoopias ja -düstoopias täidavad religioossed motiivid iidset abistavat funktsiooni: päästja, kohtumõistja ja maailmalõpuvahendaja rolli. Teema aitab mõtestada tehnoloogilise arengu ümber koonduvat tehnoärevust: ühelt poolt transhumanistlikku lunastusootust, teiselt poolt apokalüptilist hirmu inimese enda loodud hävitaja ees. Enim kasutatakse apokalüptika, järgmisena kohtumõistja ja viimasena lunastaja motiivi. Tulemused on leitud kvalitatiivse sisuanalüüsi tulemusel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Teadvus ja teadvuse seisundite dünaamika budismis: Satipaṭṭhāna-sutta kui teadlikkuse alustekst
(Tartu Ülikool, 2025) Viin, Kristina; Läänemets, Märt, juhendaja; Põder, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö eesmärk oli uurida, kuidas erineb budistlik teadlikkus (sati) ja selle harjutamine nelja satipaṭṭhāna ehk meelespidamise aluse kaudu kaasaegsete (sekulaarsete või mittebudistlike) mindfulness-programmide teadlikkuse mõistest ja praktikatest. Töös kaardistati sati tähendus budistlikus õpetuses ning selle õilsa kaheksaosalise tee raamistikus, samuti võrreldi seda lääne teraapilises kontekstis levinud mindfulnessi mõistmise ja rakendustega. Töös keskenduti ka Satipaṭṭhāna sutta süvenenumale analüüsimisele ja kommenteerimisele (Märt Läänemetsa paali keelest eesti keelde tõlgitud „Suure meelespidamise suutra“ põhjal) ning budistlike teadvust ja meelt tähistavate mõistete (citta, viññāṇa, mano) seletamisele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooniga seonduvad elemendid Euroopa Liidu poliitikates, nende mudeldamine ning neist tõukuv võimalik poliitiline teoloogia
(Tartu Ülikool, 2025) Vanem, Kadri; Kilp, Alar, juhendaja; Põder, Thomas-Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö raames uuriti religiooni avaldumist Euroop Liidu (EL) tasandi poliitikas. Töö eesmärk oli tuvastada ja kategoriseerida religiooni avaldumist EL aluslepingus, ajalis-sisulises võrdluses Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Sotsialistide valimisdokumentides ajavahemikus 1999-2024. Analüüsimaterjale vaadeldi läbi religiooni agentsuse, subjekti ja objektina. Analüüsi tulemuste põhjal koostati kaks võrdlusmaatriksit, intensiivsusmaatriks ja religiooni avaldumise maatriks, mis pakuvad üht võimalust, kuidas religiooni ELi poliitikates märgata. Analüüsi toel ning Charta Oecumenica näitel kirjeldati ka üht võimalikku lähenemist Euroopa suunalise poliitilise teoloogia loomisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jõuluaja traditsioonid kristliku ja waldorflasteaia näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Türn, Marge; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö käsitleb jõuluaja traditsioonide tähistamist kristliku ja waldorflasteaia näitel, keskendudes nende sarnasustele ja erinevustele, pedagoogilistele tõlgendustele ning kogukonnatunnetuse kujunemisele. Uurimuse läbiviimiseks valiti haridusantropoloogiline vaatenurk, et mõista lasteaedade jõuluaja traditsioone osalejate perspektiivist. Andmete kogumiseks rakendati osalusvaatlust ja poolstruktureeritud intervjuusid, andmete analüüsimiseks kasutati teemaanalüüsi meetodit. Kokku tehti kuus vaatlust ja kümme intervjuud kristliku ja waldorflasteaia õpetajatega. Tulemused näitasid, et jõulutraditsioonid aitasid kujundada laste väärtuskasvatust ja kogukonnatunnetust. Ühised rituaalid lõid lastele ja õpetajatele ühise tähendusruumi, kus pühade tähendust kogeti vahetult meelte kaudu. Mõlemas lasteaias väärtustati esteetilist keskkonda, meelelist kogemust ja rütmilisust. Erinevused ilmnesid tähistamisviisides, eriti sündmuste tonaalsuses ja õpetaja rolli kujundamises.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Jamal ja Arina käivad meie lasteaias ehk kuidas toimetada lasteaias erinevate religioonidega. Praktiline juhendmaterjal lasteaiaõpetajatele
(Tartu Ülikool, 2025) Tameri, Raigi; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valmis lasteaia õppe- ja kasvatustegevustes kasutatav juhendmaterjal, millest saab lasteaiaõpetaja üldinfo religioossete teemadega tegelemisel lasteaia kontekstis. Projekti teoreetiline osa tegeleb küsimusega: mis põhimõtetest lähtuvalt valmistatakse alushariduses ette lapsi elama mitmeusulises maailmas? Peamise teoreetilise põhjana on töös kasutusel James A. Banksi mitmekultuurilise hariduse mudel. Teoreetilise raamistuse alapeatükid sisaldavad lisaks üldisele kirjeldusele õppe- ja kasvatustegevuste sisu, teadmiste loomet, eelarvamuste vähendamist, võimestavat koolikultuuri ja õigluspedagoogikat. Praktilise osana valminud raamatust saab õpetaja üldinfo erinevate usundite (hinduism, budism, judaism, kristlus ja islam) kohta ning ideid, meisterduste ja mängude juhendeid, mida lastega koos teha. Materjal on kompaktne ja rühmaruumis vajadusel koheselt kasutatav.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elavate ja surnute interaktsioon kaasaja Jaapanis
(Tartu Ülikool, 2025) Mahla, Marcus; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö kaardistab elavate ja surnute vahelist interaktsiooni Jaapanis, Tokyo piirkonnas. Töö keskendub surnutega rituaalse suhtluse kirjeldamisele, mõtestamisele ja üldisemasse konteksti asetamisele. Jaapani ühiskonna tempoka linnastumise ja moderniseerumisega kaasneb unikaalsete traditsioonide ning rituaalide ümberkorraldamine. Väide tugineb sekulariseerumise teoorial, mille kohaselt on religioossete praktikate ja inimeste vähenemine tingitud ühiskondade linnastumisest ja moderniseerumisest. Osalusvaatluse tulemustest selgus, et tänaseks sisaldavad surnutega suhtlemise rituaalid küll traditsioonilisi elemente, kuid on oluliselt individualiseeritud, jättes suurema vabadusvaliku interaktsiooni otsivale isikule.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Religiooni kajastamine Eesti ajalehtedes: sisuanalüüs tavalisel päeval, 17. septembril aastatel 2013–2015
(Tartu Ülikool, 2025) Liivak, Kaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse religiooni kajastumist Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval, 17. septembril aastatel 2013, 2014 ja 2015. Analüüs hõlmab kolme paberajalehte: Postimees, Pärnu Postimees ja Tartu Ekspress. Magistritöö eesmärk on uurida, milliseid religioosseid teemasid kajastati Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval ning võrrelda religioonikäsitluse erinevusi Soomes läbiviidud uuringuga. Tulemused näitavad, et Eesti ajalehtedes on religioosseid viiteid piisavalt, kuid need esinevad möödaminnes viidetena ja peamiselt kultuurilise ning individuaalse tähendusloomena. Võrreldes Soomega ilmneb Eesti kajastustes suurem sekulariseeritus ja madalam religiooni institutsionaalne osakaal.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pauluse kiri efeslastele: tõlge ja kommentaar
(Tartu Ülikool, 2025) Leesmann, Triin; Naab, Ergo, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekti raames valminud Efesose kirja tõlge koos keeleliste kommentaaridega võib sügavama uurimissoovi korral olla abiks isiklike tõlgete tegemisel või lihtsalt teksti laiemal mõistmisel. Kommentaarid aitavad mõista pikkade või keeruliste lausete sisemisi ja kontekstuaalseid seoseid ning pakuvad arusaamist ka üksikute sõnade morfoloogiliste vormide ja võimalike tähenduste kohta. Tõlkestiililt on tegemist sõnasõnalise, lähtekeelel põhineva tõlkega, millega püütakse võimalikult täpselt anda edasi ka sõnavorme ja lauseehitust. Kombineeritud tõlkemudelit võib nimetada filoloogilis-eksegeetilis-religioosseks, mille puhul filoloogia on analüüsivõimalusi pakkuv ja sõnarikkusi edastav vahend; eksegees aitab mõista teksti oma ajastu, autori ja lugejate kontekstis; religioon aitab mõista ja tõlgendada teksti uskumise sisu ja traditsiooni tasandil.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Looduskatastroofidele viitavad motiivid Vana Testamendi prohvetikirjanduse JHVH päeva tekstides: eksegeetiline analüüs ja hermeneutiline kontekst
(Tartu Ülikool, 2025) Laane-Hannus, Eelika; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib ajaloolis-kriitilise meetodi ehk eksegeesi, kirjandusteadusliku meetodi, traditsioonikriitika ning hermeneutika abil, kuidas on Vana Testamendi prohvetikirjanduse JHVH päeva tekstides kujutatud looduskatastroofe, milliseid motiive on sealjuures kasutatud ja kuidas neid tõlgendada, kuidas mõista JHVH päeva kuulutust ja selle võimalikke tagajärgi ning milline võiks olla JHVH päeva tekstide tähendus kaasaja kliimakriisi valguses. JHVH päeva tekstide peamine sõnum: „Nutke, te kogu loodu ja parandage külg-külje kõrval, armus elades meelt, kuniks see veel võimalik on, ning Te kõik saate päästetud!“ võiks olla VT tekstidele, kui autoriteedile, viitamiseks ökoteoloogilisest vaatest sobilik valik, tuues rõhutatult välja, et kogu loodu eksisteerib teineteisest sõltuvas võrgustikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sakraalne tants etenduskunstina. Kanoonilised tähendused ja rituaalsed vormid koreograafias
(Tartu Ülikool, 2025) Langsepp, Saile Johanna; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö teemaks on sakraalne tants etenduskunstina ja koreograafia tähendusprotsesside teisenemine. Keskmes on kolme religioosses kontekstis kasutatud tantsu koreograafiate kandumine tantsukunsti valdkonda. Vaatluse all olevad sakraalse tantsu traditsioonid on India šaivistlikus templitantsus juurduv bharatanatyam, Mevlevi sema-tseremoonia osana kasutatav pöörlemine ja Jaapani šinto rituaalides praktiseeritav miko-kagura. Töös on uuritud kolme kaasaegse koreograafi – Rukmini Vijayakumari, Rana Gorgani ja Miho Takayasu – interpretatsioone mainitud stiilides. Töö tulemusena selgus, et kuigi koreograafiate elemendid on erinevad, siis ülekandeprotsessides religioossest kontekstist sekulaarsesse leidub mitmeid ühisosi. Samuti järeldus, et sakraalne tants etenduskunstina sisaldab endiselt religioosses kasutuses juurduvaid rituaalseid vorme ja kanoonilisi tähendusi, mis esinevad teisenenud tähendusvarjunditega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Minu kogemus Mindfulness`i põhise stressi alandamise programmiga
(Tartu Ülikool, 2025) Luhtma, Kaili; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö keskendus isiklikule kogemusele Mindfulness’i põhise stressi alandamise (MBSR) programmiga, mis kestis kaheksa nädalat. Autoetnograafilises uurimistöös hindas autor programmi lubatud tulemuste realiseerumist, programmi käigus omandatud oskusi ning toimunud muutusi mõttemustrites. Andmeid koguti praktikapäeviku ja MAAS testi abil, mida viidi läbi enne ja pärast programmi. Tulemused näitasid tähelepanelikkuse, keskendumisvõime ja eneseregulatsiooni paranemist, kinnitades MBSR programmi positiivset mõju.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessis: religioosse heaolu toetamise võimalusi
(Tartu Ülikool, 2025) Ernits, Ülle; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Patsientide religioossed vajadused õendusprotsessis: võimalused religioosse heaolu toetamiseks” eesmärgiks on välja selgitada patsientide religiooniga seotud vajadused õendusprotsessi raames ning uurida, kuidas on võimalik neid vajadusi toetada. Uuringu kvantitatiivne osa annab ülevaate õdede hinnangutest patsientide religiooniga seotud õendustegevustele aastatel 1999, 2009 ja 2021 ning nende seostest teiste õendustegevustega. Kvalitatiivne osa põhineb õendusabikliiniku õdedega tehtud intervjuudel, mille eesmärk on selgitada välja patsientide religiooniga seotud vajadused ning uurida õdede kogemusi patsientide religioosse heaolu toetamisel. Kvantitatiivsed tulemused näitasid, et õendustegevuste trendid on aastate jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, keskendudes peamiselt füüsilisele hooldusele. Intervjuude tulemused kinnitasid, et õed suudavad ära tunda ja toetada patsientide religiooniga seotud vajadusi, nagu palvetamine, pühade esemete väärtustamine ja religioossete tavade järgimine pühade ajal.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Ristijateriik Münsteris 1534-1535
(Tartu Ülikool, 1997) Saumets, Andres; Valk, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Sirvi

Viimati lisatud