Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Karuse koguduse ökoteoloogiline suund ja liikmete keskkonnaalased hoiakud: usuline refleksioon ja praktikad(Tartu Ülikool, 2024) Malk, Meelis; Kull, Anne, juhendaja; Kilemit, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö põhieesmärk oli uurida ökoteoloogia edendamise võimalusi Eesti Evangeelse Luterliku Kirikus (EELK) Karuse koguduse näitel. Töö käigus analüüsiti, millised on eeldused ja võimalused ökoteoloogilise suuna arendamiseks Karuse koguduses. Uuriti, kuidas koguduseliikmed suhtuvad keskkonnakriisi ja loodushoidu, kuidas nad neid hoiakuid usuliselt peegeldavad ning kas ja kuidas see väljendub nende igapäevaelu praktikates. Samuti otsiti viise, kuidas kaasata loodushoiuga seotud tegevustesse ka neid koguduseliikmeid, kes seni on tagaplaanile jäänud. Leitud vastused aitavad mõista, kas ja millisel määral saaks loodushoiuteemasid integreerida jumalateenistuste ja liturgiaga nii Karuse koguduses kui ka laiemalt EELK-is.Item Holistiline inimkäsitus läbi religiooni ämmaemanda töö näitel(Tartu Ülikool, 2024) Tilk, Kirsi; Riistan, Ain, juhendaja; Ernits, Ülle, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekti raames koostati valikaine „Holistiline inimkäsitus läbi religiooni ämmaemanda töö näitel“, mille eesmärk on suurendada ämmaemandate valmisolekut töötada rahvuslikult, kultuuriliselt ja religioosselt mitmekesise taustaga klientidega. Ämmaemanda õppekavad keskenduvad küll naise tervise holistilisele käsitlusele, kuid ei paku piisavalt ettevalmistust religiooni aspekti arvestamiseks igapäevatöös. Loodud valikaine täiendab praegust õppekava, pakkudes põhiteadmisi seitsme maailmas enam levinud ning ka Eestis esindatud religiooni kohta ning annab üliõpilasele oskused siduda need teadmised ämmaemandusega. Õppematerjalid sisaldavad ekspert-lektorite videoloenguid ja praktilisi situatsioonülesandeid.Item Jooga mõju tervisele(Tartu Ülikool, 2024) Valmas, Laura Liis; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesoleva töö eesmärk oli uurida jooga mõju tervisele ja analüüsida, kuidas seda on teaduslikult uuritud eri kultuurides ja kontekstides. Samuti püüti mõista jooga religioosset mõõdet ning seda, kas ja kuidas see religioosne mõõde suhestub uue vaimsusega.Item Omavalitsuste, koguduste ja kogukondade partnerlus Raplamaa piirkondade näiteil(Tartu Ülikool, 2024) Torjus, Uku; Soom, Kaido, juhendaja; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö eesmärk oli uurida koguduse, kogukonna ja omavalitsuse vahelise partnerluse olemust ja koostöö arendamise võimalusi. Teoreetilises osas keskenduti nii Eestis kui ka mujal maailmas läbi viidud uuringutele, mis käsitlevad sektorite vahelist koostööd ja avaliku sektori ning vabaühenduste partnerlust. Empiirilise osa raames intervjueeriti Kohila ja Rapla valdades kohalike koguduste, omavalitsuste ja kogukondade esindajaid.Item Tallinna Aleksander Nevski katedraali lammutamise katse 1928. aastal(Tartu Ülikool, 2024) Sihv, Elo; Paert, Irina, juhendaja; White, James Matthew, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse Tallinna Aleksander Nevski katedraal lammutamisega seotud seisukohti ja selle mõju tolleaegsele Eesti ühiskonnale, tuginedes neljale peamisele uurimisküsimusele. Esiteks analüüsitakse, milline oli Eesti ühiskonnas avalik arutelu Aleksander Nevski katedraali lammutamise eelnõu üle. Seejärel uuritakse, milline arutelu toimus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikus ning millised olid kiriku teemakohased diskussioonid Eesti riigi valitsevate institutsioonidega, sealhulgas valitsuse, Riigikogu ja Riigivanemaga. Kolmandaks selgitatakse, kuidas Aleksander Nevski katedraali lammutamise eelnõu arutelu laiendab meie arusaamu tolleaegse Eesti ühiskonna identiteedist. Viimaks vaadeldakse, mida katedraali lammutamise ümber toimunud arutelu räägib sõdadevahelise Eesti suhetest oma ajaloolise minevikuga Vene impeeriumi koosseisus, ning kuidas see mõjutas rahvuslikku mälu ja identiteeti.Item Eduard Tennmann ja religioonipsühholoogia(Tartu Ülikool, 2024) Riismaa, Helen; Peedu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö uurib Eduard Tennmanni kujunemist ja tema laiahaardelist tegevust ning arvukaid kirjalikke töid. Kitsamalt on uurimise all tema tegevus religioonipsühholoogina ning tema kirjutatud algupärased eestikeelsed vastavateemalised teosed. Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eduard Tennmanni ja tema religioonipsühholoogia alast tööd teadus- ja intellektuaalajaloolises kontekstis. Töö uurimisülesanded hõlmavad Tennmanni religioonipsühholoogiliste vaadete, eripärade ja lähenemisviiside väljaselgitamist. Uurimus tugineb ajaloolis-kriitilisele allikaanalüüsile, pakkudes põhjalikku ülevaadet Tennmanni teadustööst ja ajastu religioonipsühholoogia taustast.Item Walter Wink’i vägivallatu vastupanu piibelliku arusaama rakendusvõimalusi Eesti Kaitseliidu kaitsekontseptsioonis(Tartu Ülikool, 2024) Lepist, Heiki; Kull, Anne, juhendaja; Bunder, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärgiks oli selgitada, kuidas näevad Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) liikmeskirikud vägivallatu vastupanu rakendamisvõimalusi ennekõike Ukraina sõja valguses ning kuidas haakuvad omavahel Walter Winki ning Eesti Kaitseliidu (EKL) vägivallatu vastupanu põhimõtted. Uurimistöö on jaotatud nelja suuremasse ossa, millest esimeses vaadeldakse EKN-i liikmeskirikute erinevaid vägivallatu vastupanuga seotud väljaütlemisi ning avalikke seisukohti, mida on tehtud käimasoleva Ukraina sõja kontekstis. Teises osas avatakse õiglase sõja tagamaid. Kolmandas osas käsitletakse nii patsifismi kui ka vägivallatuse mõistete kujunemist ja üldlevinud arusaamu nende mõistetega seoses. Töö neljandas osas keskendutakse EKL-i kontseptsioonile ja tutvustatakse põgusalt Walter Winki elulugu ning võrreldakse tema arusaamu EKL-i vägivallatu vastupanu kontseptsiooniga.Item Jutluse positsioon luterlikus jumalateenistuses EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate praktika näitel(Tartu Ülikool, 2024) Koorits, Urmas; Soom, Kaido, juhendaja; Bunder, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärk oli teooria ja empiirilise uurimuse põhjal tuvastada jutluse positsiooni luterliku jumalateenistuse kontekstis EELK Valga praostkonna koguduseõpetajate kogemuse ja praktika näitel. Töö esimeses osas visandati teoreetiline baas, mis selgitaks jutluse olemust, ettekandmist ja tänapäevaseid probleemküsimusi luterlikus liturgikas. Töö teises osas käsitletakse kuut poolstruktureeritud intervjuud, et võrrelda töö esimeses pooles analüüsitud teoreetilist baasi EELK Valga praostkonna vaimulike arusaamade ja praktikaga.Item Religiooni roll lapssõduriks värbamisel ja vägivallast eemaldumisel Lääne-Aafrikas(Tartu Ülikool, 2024) Orutar, Marianne; Maiberg, Heidi, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös otsiti vastust kahele uurimisküsimusele – milline on religiooni roll ja mõju Lääne-Aafrika lapssõduriteks värbamisel ja milline on religiooni roll ja mõju vägivallast eemaldumise juures Lääne-Aafrika lapssõdurite puhul. Nendele küsimustele vastamiseks kõrvutas autpr teemat puudutavat teaduslikku kirjandust Ishmael Beah (2009) ja Lucien Badjoko (2006) elulugudega ning Punase Risti (2019) poolt endiste lapssõduritega tehtud intervjuudega. Autor tuvastas religiooni rolli nii lapssõduriks saamise kui ka endiste lapssõdurite vägivallavaba elu juurde naasmise juures.Item Kultuuriline ja usuline mitmekesisus koolijuhtide pilgu läbi(Tartu Ülikool, 2024) Feldveber, Gertie; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö eesmärgiks oli kaardistada seda, mida peavad Eesti üldhariduskoolide koolijuhid kultuurilise ja usulise mitmekesisuse juures tähtsaks, kuidas tegeletakse nende teemadega väljaspool usundiõpetust ning milles see täpselt nende koolis väljendub. Muuhulgas oli üheks eesmärgiks välja selgitada, millist usundiõpetuse vormi koolijuhid sobilikuks peavad. Tulemuste analüüsimiseks kasutas autor kolme mitmekesisusega seonduvat uskumust: erisusi eirav, mitmekultuuriline ning põimkultuuriline uskumus.Item Usulise maastiku muutus Ukrainas Venemaa sõjalise agressiooni ja sissetungi ajal 2014–2023(Tartu Ülikool, 2023) Puusalu, Tiina; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimistöös soovib autor vastata küsimusele, kas ja kuidas muutub usuline maastik (nii üldiselt kui ka fookusega õigeusu kirikul) territooriumi valdaja muutudes. Lisaks soovib autor teada, kas ja kuidas muutub Vene-Ukraina sõja tingimustes usumaastiku olukord Ukraina okupeerimata territooriumil (fookusega õigeusu kirikul). Nimetatud kahe uurimisküsimuse vastuste põhjal soovib autor hinnata, kas õigeusu kirik (Moskva Patriarhaadi või Vene Õigeusu Kirik) kujutab ohtu iseseisva Ukraina riigi julgeolekule ning kas ja kuidas toetab see kirik Ukraina territooriumil toimuvat sõda.Item Ashtanga-Vinyasa jooga praktika kogemuse uurimus traditsioonilisi õpetusi järgides(Tartu Ülikool, 2023) Tuul, Evelyn; Karo, Roland, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondUurimistöö teemaks on ashtanga-vinyasa jooga kogemuse uurimine, kui seda praktiseeritakse traditsioonilise õpetuse järgi. Teema uurimise põhjus on ühest küljest autori isiklik soov mõista sügavuti ashtanga-vinyasa jooga praktikat. Teisest küljest on autori soov pakkuda õpetajana oma õpilastele praktilise kogemuse näidet ashtanga-vinyasa joogast. Autor soovib, et käesolev uurimistöö aitaks mõista ashtanga-vinyasa jooga praktika suuremat eesmärki. Uurimistöös kasutab autor kogemuse illustreerimiseks optimaalse kogemuse (ingl. k. optimal experience) teoorial põhinevat kulgemise (ingl. k. flow) mõistet.Item Vooruslikud ja voorusetud tundeväljendused Didymos Pimeda Iiobi raamatu kommentaaris(Tartu Ülikool, 2023) Toomik, Rahel; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tölpt, Tauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö esimeses pooles selgitas autor oma lugemisprotsessi, et heita valgust viisile, kuidas ta informeerib tähelepanelikku kriitilist lugemist. Seejärel tegi autor tähelepanekuid Didymos Pimeda elu, oluliste suhete ning pedagoogilise ja teoloogilise pärandi kohta, samuti kirjeldas ta kommentaari füüsilise käsikirja leidmislugu ning patristilise kirjanduse käsitlusi Iiobi raamatust. Töö teises pooles käsitles autor kogu Didymose kommentaari kreekakeelset teksti, valis sealt välja valimiku kõige selgemalt emotsiooni ja emotsiooniväljendust puudutavaid lõike, jagas need viide kategooriasse ning kirjeldas neid süstemaatiliselt. Autor uuris, kuidas Didymos kasutab neid kategooriaid, et kureerida, modereerida ja tõlgendada ümber Iiobi tundeid ja tundeväljendusi ning kuidas teda mõjutab sealjuures tema laiem kultuuriline raamistik.Item (L)avastades katarsist(Tartu Ülikool, 2023) Vahter, Elar; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekti eesmärgiks oli uurida katarsise kogemuse pakkumise võimalikkust seestpoolt vaadatuna, tegijate endi poolt „kontrollitud“ tegevuste kaudu, ühe teatrilavastuse idee-tasandist kuni esietenduseni välja. Vaadeldavaks lavastuseks sai Juhan Smuuli „Lea“. Lavastusprotsessi eesmärgiks oli aru saada, kas on võimalik teadlikult lavastada katartilist elamust ja kui on, siis kui palju saavad lavastuse tegijad ära teha, et vaataja etenduse ajal katarsist kogeks.Item Religioon Eesti meedias – muutused ja trendid XXI sajandi esimesel kahel kümnendil eestikeelsete üleriiklike päevalehtede arvamusrubriikide näitel(Tartu Ülikool, 2023) Varma, Erki; Remmel, Atko-Sulhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös vaadeldakse religiooni positsiooni eestikeelsel avalikul infoväljal ning selle muutumist viimase kahe kümnendi jooksul. Selleks analüüsitakse kahe suurema eestikeelse päevalehe – Postimehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaannete arvamusrubriikides sel sajandil ilmunud usuteemalisi tekste. Magistritöö eesmärk on selgitada, kuidas on avalikus arvamusruumis XXI sajandi esimese kahe kümnendi jooksul muutunud religiooni nähtavus ja suhtumine religiooni.Item EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö 2017–2021(Tartu Ülikool, 2023) Toplaan, Anti; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondAntud magistritöö ülesanne on käsitleda Lääne-Eesti EELK koguduste ja kohalike omavalitsuste koostööd 2017. aasta haldusreformi eelsest perioodist kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisperioodi lõpuni. Töö lõppeesmärgiks on kaardistada Lääne-Eesti näitel toimivaid koostöömudeleid kahel tasandil - endiste maakondade ja nüüdsete suurvaldade ja seejärel üksikkoguduste ja liitunud uute omavalitsuste vahel.Item Õpilaste ja õpetajate kogemused vastuolulise ja tundliku õppesisuga(Tartu Ülikool, 2023) Makilla, Pille-Riin; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärk on mõista nii õpilaste kui ka õpetajate arusaamu tundlikkusest ja vastuolulisusest ning esitada peamised erinevused ja sarnasused selle kohta, mida tajuvad õpilased vastuolulise ja tundlikuna ning mida tajuvad sellena õpetajad. Samuti on eesmärk saada laiem ülevaade õpilaste kogemustest seoses vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemisega. Lisaks soovitakse saada ülevaade õpilaste hinnangust vastuoluliste ja tundlike teemade käsitlemise kohta ning anda uuringu põhjal soovitusi õpetajatele selliste teemadega tegelemiseks. Tegu on kvantitatiivse uuringuga, mille andmekogumise meetodina kasutati LimeSurvey keskkonnas loodud ankeetküsitlust.Item Ellen Gould White’i tervishoiureform ja selle tänapäevane käsitlus Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidus(Tartu Ülikool, 2023) Kask, Eve; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärgiks on kirjeldada, kuidas Ellen Gould White`i tervisereformi nõuandeid kasutatakse igapäeva praktilises elus tänapäeva Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liidu kogudustes. Samuti on ülesandeks anda ülevaade E. G. White`i tervisealastest printsiipidest ning esitada nende seos religiooniga ja olulisus inimese tervisele.Item Maalid „Pühendumuspildid poosides“(Tartu Ülikool, 2023) Eensalu, Jaanus; Kull, Anne, juhendaja; Ole, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistriprojekti eesmärk on maalida ja kirjeldada õlimaalide seeria „Pühendumuspildid poosides“ loomist, mille abil omakorda saab religiooniuurija uurida maalikunstniku maalimise protsessis esinevaid mõtisklusi ja tähelepanekuid. Eesmärgiks on tuua esile ja avardada tekstikorpuste ja maalimise vahekorda. Autor analüüsib ja rakendab selleks vajalikku autoetnograafilist uurimismeetodit. Töö on osa magistriõppe loomingulisest ja uurimuslikust projektist ning selles käsitletud intervjuud on töövahendid, mis hõlmavad protsessi tekste kuni uurimistöö valmimiseni. Projekti lähtepunktiks on religiooni ja maalitavate teoste seose leidmine religiooniuuringute kaudu, mis laiendab vaadet teemast „Kristus ristil“ kommunikatsiooni uudses nägemuses. Maalikunstnik loob 12 maali, millel on peategelaseks figuur ristil; selleks uuris autor erinevaid tekstikorpuseid. Autor saab tekstikorpuste uurimise tulemused edasi kanda autoetnograafilise meetodiga maalitavasse teosesse.Item Deuteronoomiumi karistusseadustikust tekkelooliselt ja tänapäeva õiguse valguses(Tartu Ülikool, 2023) Edala, Marie; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö eesmärgiks oli uurida, milline on Deuteronoomiumi seadusloome kontekst ja põhimõtted lähtuvalt karistusest kui kuriteole järgnevast tagajärjest. Samuti vaatles autor, millised on Pentateuhi ja tänapäeva õigusloome seosed ja erinevused ning milliseid hermeneutilisi järeldusi saame teha Pentateuhi karistusseadustiku mõistmise ja käsitluse seisukohalt tänapäeva kontekstis. Töö kirjutamisel oli aluseks kvalitatiivne meetod, mis hõlmas lähilugemist, kirjandus-, vormi- ja traditsioonikriitikat.