Browsing by Author "Ambrosius, Aina"

Now showing 1 - 3 of 3

Rahvastiku kasvu reguleerimise moraalne õigustatus
(Tartu Ülikool, 2014) Ambrosius, Aina; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Käesoleva bakalaureusetöö keskmes on planeedi Maa ülerahvastatuse ja loodusliku keskkonna degradatsiooni probleem. Arvestades inimkonna suurust ja kasvutendentse, inimeste tarbimisharjumustega kaasnevat saastet ja looduslike ressursside tarbimist ning maakeral olemasolevaid mitte-lõputuid looduslikke ressursse, peetakse ülerahvastatust kriitiliseks probleemiks, mis võib ohustada inimkonna eksistentsi tervikuna. Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada ülerahvastatuse ja rahvastiku kiire kasvu reguleerimisega seonduvad eetilised dilemmad ning analüüsida neile tuginedes sündimuse reguleerimise moraalset õigustatust.
Skeemiteraapias vanemlikku kogemust retrospektiivselt hindava küsimustiku adapteerimine eesti keelde ja piloteerimine
(Tartu Ülikool, 2020) Ambrosius, Aina; Kastepõld–Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Skeemiteraapia keskmes on negatiivsed lapsepõlve kogemused ja nendest tingitud mittekohastumuslikud skeemid, mis häirivad indiviidi tavapärast toimimist. J. E. Young töötas välja küsimustiku, mis aitab kaardistada vanemlikest praktikatest tingitud võimalikke skeeme. Aastal 2018 viis teadlaste grupp eesotsas J. P. Louis’ga läbi põhjaliku küsimustiku valiidsuse uuringu ja empiirilistele tõenditele tugineva uuendamise. Käesoleva töö keskmes on uue küsimustiku adapteerimine eesti keelde ja selle piloteerimine tuginedes intervjuudele. Uurimuses osales 11 intervjueeritavat (mitte-kliiniline mugavusvalim) ja kaks skeemiteraapia terapeuti. Küsimustiku 9 väidet 38-st olid selgelt arusaadavad. 21 väidet vajasid kohandamist või keelelisi korrektuure. Sisulist analüüsi ja korrektuure vajasid 8 väidet. Küsimustiku kasutuselevõtuks teraapias on edaspidi otstarbekas testida selle valiidsust koos teiste testidega (PARQ; EEK; LEC) ja kaasata võimalusel kliiniline valim.
Stressiga toimetuleku kursuse POD-TEAMS kohandamine eesti keelde ja piloteerimine Eesti koolinoorte valimil
(Tartu Ülikool, 2024) Ambrosius, Aina; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorukiiga on haavatav aeg psühholoogiliste häirete kujunemise osas. Depressioon ja ärevushäired on noorukieas enim esinevad psüühikahäired. Depressiooniriskis on hinnanguliselt ligi pooled Eesti 15–17-aastased tüdrukud, mistõttu on oluline pakkuda ennetavaid sekkumisi noorukite toetamiseks ja riski vähendamiseks. Noorukite depressiooni ennetamiseks Eesti koolikeskkonnas valiti stressiga toimetuleku kursus POD-TEAMS, mis tugineb psühhohariduslikel, kognitiivsetel ja käitumuslikul strateegiatel, mille eesmärk on emotsionaalsete oskuste arendamine. Pilootuuringu eesmärk oli testida kursuse teemade ja materjalide arusaadavust ja kasulikkust ning koguda andmeid kursuse täiendamiseks. Sekkumine viidi läbi kahes Eesti õppeasutuses. Uurimustulemuste kohaselt olid depressiooni ennetuseks kohandatud sekkumise teemad sihtgrupi noorukitele valdavalt arusaadavad ja eesti keelde adapteeritud materjalid toetasid noorukite hinnangul käsitletud teemade omandamist. Uuritavad hindasid kasulikuks eelkõige selgelt struktureeritud kognitiivseid ja käitumuslikke strateegiaid, omandatud teadmisi ja grupitegevusi. Uuritavate subjektiivsetes hinnangutes vaimsele heaolule ei ilmnenud statistiliselt olulisi erinevusi sekkumise eelsel ja järgnenud mõõtmisel. Sekkumise järgselt olid suurema osalejate arvuga sekkumisgrupi emotsioonide regulatsiooni raskuste hinnangud kõrgemad sekkumise eelsest, mis viitab suurematele raskustele. Kursuse hinnangutes oli aktiivsem tundides kaastöötamine positiivses seoses tundide meeldivuse ja kasulikkuse hinnangutega ning nelja esimese tunni kasulikkust kõrgemalt hinnanud õpilased töötasid aktiivsemalt kaasa kursuse teises pooles. Valdavalt hindasid uuritavad kursust kasulikuks ja meeldivaks. Kursuse tundide kestuseks soovitati 60 minutit ja grupi suuruseks ligikaudu 15 osalejat. Sekkumise võimaliku mõju hindamiseks peaks kaasama kontrollgrupi.