Sirvi Autor "Asser, Toomas, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Behavioural and neurogenetic study of mechanisms related to cat odour induced anxiety in rodents
(2006) Areda, Tarmo; Asser, Toomas, juhendaja; Karis, Alar, juhendaja; Kõks, Sulev, juhendaja
Long-term quality of life, emotional health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage
(2020-11-11) Vetkas, Artur; Asser, Toomas, juhendaja; Rätsep, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk mittetraumaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) moodustab 5% insultidest. 85%-l patsientidest on SAH põhjustatud ajuarteri aneurüsmi lõhkemisest. Suuremal osal patsientidest leiab aneurüsmaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (aSAH) aset keskeas ja sellesse haigestumus on 7.9 juhtu 100.000 elaniku kohta. Esmane ravi haiguse ägedas perioodis on suunatud verejooksu põhjuse likvideerimisele (aneurüsmi mikrokirurgiline klipsimine või versoonesise sulgemine ehk koilimine). Vaatamata sellele, et aSAH-i käsitlus on viimastel aastatel paranenud, on haiguse psühhosotsiaalsed kaugtulemused sageli ebarahuldavad nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. Enam kui pooltel patsientidel on pärast aSAH-i ägedat perioodi kirjeldatud vähenenud elukvaliteeti. Kuni pooltel patsientidel esineb pärast aSAH-i depressioon ja ärevus, mis võivad püsida rohkem kui 18 kuud. Suhteliselt vähe on uuringutes tähelepanu pööratud aSAH-i põdemisele järgnevate emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi languse seostele ja nende prognostilistele faktoritele. aSAH patsientide retrospektiivse kaugtulemuste uuringu eesmärgid olid: kirjeldada elukvaliteedi langust ja emotsionaalsete häirete esinemist ellujäänute seas, analüüsida emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi omavahelist seost koos neid mõjutavate teguritega, ja uurida CRHR1 genotüübi mõju aSAH kaugtulemustele. Võrreldes samaealiste üldpopulatsiooniga esines aSAH patsientide kohordis elukvaliteedi langus. Samuti oli üldpopulatsiooniga võrreldes pärast aSAH-i kõrge emotsionaalsete häirete, asteenia ja unetuse levimus. Asteenia oli kõige sagedasem patoloogiline seisund, mis mõjutas patsientide nii vaimset kui ka füüsilist seisundit. Ühel kolmandikul patsientidest esines depressiooni ja ärevust, mille sümptomid avaldusid tihti samaaegselt. Olulisel hulgal patsientidest esines surma- või enesetapumõtteid. Emotsionaalsed häired seletasid enam kui poole elukvaliteedi vaimse domeeni hinnete erinevusest ja peaaegu kolmandiku füüsilise domeeni hinnetest Asteenia oli seotud kõikide elukvaliteedi domeenide tulemustega. Depressioon oli seotud elukvaliteedi vaimse domeeni hinnetega. Enam kui kolmandik patsientidest ei suutnud pärast aSAH-i tööle naasta, mis oli seotud emotsionaalsete häirete esinemisega. CRHR1 minoorse genotüübi kandjatel olid oluliselt paremad tulemused elukvaliteedi vaimses domeenis. CRHR1 minoorne genotüüp oli seotud väiksema riskiga asteenia ja depressiooni kujunemiseks.
Parkinson’s disease in Estonia: epidemiology, quality of life, clinical characteristics and pharmacotherapy
(2019-02-15) Kadastik-Eerme, Liis; Taba, Pille, juhendaja; Asser, Toomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav neurodegeneratiivne haigus, mida esineb vähemalt 1% üle 60 aastaste inimeste seas. Tartumaal on Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid uuritud esmakordselt 20 aastat tagasi, mil levimus -ja haigestumuskordajad olid vastavalt 152/100 000 ja 17/100 000. Kirjanduse andmetel on Parkinsoni tõvega patsientidel ligi 1,5 korda suurem suremisrisk võrreldes üldpopulatsiooniga. Haiguse peamisteks avaldusteks on progresseeruv liigutuste aeglus ja kohmakus, lihasjäikus, värin ning tasakaalu -ja kõnnakuhäire. Lisaks kuuluvad kliinilisse pilti mittemotoorsed sümptomid: mälu-, meeleolu -ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus, valu jm. Efektiivseimaks ravimiks on levodopa, mille kõrvaltoimena võivad kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid. Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks oli kirjeldada Parkinsoni tõve epidemioloogilisi näitajaid Tartumaal, samuti iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ning mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ja neid soodustavaid tegureid. Uurimistöö üheks eesmärgiks oli ka analüüsida Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteeti ja seda mõjutavaid tegureid. Populatsiooni-põhine epidemioloogiline uuring Tartumaal näitas, et võrreldes 1990-ndate aastatega oli kasvanud Parkinsoni tõve esinemissagedus (olemasolevate juhtude esinemine), ent haigestumus (uute juhtude teke) püsis samal tasemel. Nüüdses uuringus oli proportsionaalselt rohkem kaugelearenenud raskusastmega patsiente. Surmatunnistustel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritavatel. Parkinsoni tõvega patsientidel ei esinenud haiguse varases staadiumis oluliselt erinevat suremisriski võrreldes samaealise üldpopulatsiooniga. Motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid olid kognitsioonihäire, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamisteks mõjutajateks olid depressioon, motoorsed (nt. riietumine, söömine jm.) ja mittemotoorsed (nt. uni, valu jm.) igapäevaelu aspektid, kusjuures objektiivselt hinnatud parkinsonistlike sümptomite raskusaste ei olnud patsiendi elukvaliteedi hinnangus määrav.
Transcranial brain sonography in the Estonian cohort of Parkinson’s disease
(2019-08-29) Toomsoo, Toomas; Asser, Toomas, juhendaja; Berg, Daniela, juhendaja; Taba, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Eestis läbiviidud uurimustöö eesmärgiks oli näidata aju ultraheli uuringu abil Parkinsoni tõve korral tekkivaid muutusi keskajus asuvas musttuumas, mis aitaks seda haigust diagnoosida. Täiendavalt uuriti ka ultraheliuuringu tulemuste seoseid depressiivsete sümptomite esinemisega. Tegemist on innovaatilise meetodiga Parkinsoni tõve diagnoosimiseks, mida Eestis pole varem uuritud. Uuringus osales 300 PT patsienti ja 200 kontrollisikut. Aju musttuum sisaldab dopamiinirakke, mis Parkinsoni tõvega haigetel haiguse kulu jooksul hävinevad. Läbi kolju tehtava ultraheliuuringu käigus on võimalik mõõta musttuuma piirkonna suurust ja selle kajarikkuse (hüperehhogeensuse) asümmeetria alusel kinnitada Parkinsoni tõve diagnoosi. Uuringul määrati ultraheli diagnostiline väärtus haigete eristamiseks tervetest, mis ühtib varasemalt teistes riikides leitud tulemustega; kõige olulisemaks tulemuse mõjutajaks on vanus. Lisaks näidati erinevust vasaku ja parema ajupoole vahel, mis on seoses esmassümptomite tekkimise poolega. Lisaks aitab ultraheliuuring kirjeldada depressiivsete sümptomite ilmnemist Parkinsoni tõvega haigetel ajutüves asuvate Raphe tuumade ehhogeensuse esinemise põhjal. Raphe tuumad osalevad virgatsaine serotoniini tootmisel, mille vähenemisel kahjustuse korral võivad tekkida depressiooni sümptomid. Uuring näitas, et ultraheli uuring võimaldab hinnata Raphe tuumade terviklikkust ja on hea meetod varjatud depressiooni sümptomite väljaselgitamiseks. Läbiviidud uuring oli esimene ulatuslik aju ultraheliuuring Eestis, mis kinnitas ultraheliuuringu diagnostilist väärtust Parkinsoni tõve diagnoosimiseks. Lisaks teaduslikule väärtusele on sellel oluline kliiniline tähtsus seoses uue meetodi rakendamisega Parkinsoni tõve käsitluses.