Browsing by Author "Balti Uuringute Instituut"
Now showing 1 - 4 of 4
- Results Per Page
- Sort Options
Item Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine(Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Jürgenson, Anne; Pihor, Katrin; Rell, Mari; Kirss, Laura; Balti Uuringute Instituut; PRAXIS; Technopolis Group BelgiaKäesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.Item Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös(2016) Balti Uuringute Instituut; e-Riigi AkadeemiaUuring annab ülevaate noorsootöö ja digilahenduste olukorrast Eestis ning pakub välja soovitusi digilahenduste paremaks kasutuselevõtmiseks. Viidi läbi süvaintervjuud, fookusgrupi arutelud ning tulemuste valideerimisseminarid erinevate noorsootöö osapooltega. Lisaks korraldati kaks küsitlust noorte ja noorsootöötajate hulgas, vaadeldi teiste riikide praktikaid ning koostati uuringutulemuste põhjal seitse temaatilist ideekavandit digilahenduste paremaks rakendamiseks noorsootöös. Uuringutulemuste põhijäreldused kinnitavad, et Eesti noorsootöös osalejad - nii noored kui ka noorsootöötjad - ootavad digilahendustest noorsootöö korraldamise lihtsustamist. Soov on nii kaasaegsete digiseadmete ja -lahenduste kui ka enda ja teiste digipädevuse tõstmise järele. Samal ajal näitavad tulemused ka seda, et noorsootöö olemus, noorsootöötaja roll ja töö sisu on suures ulatuses asukoha- ja kontekstispetsiifiline ja ajas muutuv. Uuring toob välja kaks peamist väljakutset: noored veedavad niig palju aega digimaailmas ning digilahenduste senisest suurem rakendamine suunab noored veelgi enam sinna ning ühiskonnas valitsev digilõhe.Item Inimõigused ja inimõiguste alusväärtused Eesti koolis ja hariduspoliitikast(2017) Balti Uuringute Instituut; Eesti Inimõiguste KeskusUuring annab ülevaate inimõiguste käsitlemisest Eesti koolides, sellesuunalistest hoiakutest õpilaste, õpetajate ja kooli juhtkonna poolt, ning inimõiguste alaste teadmiste rakendamise toetamisest koolisüsteemis. Uuringu raames viidi läbi õigusaktide ja dokumentide analüüs (riiklikud õppekavad, koolide arengukavad, kodukorrad jm dokumendid) ning fookusgrupi intervjuud 10 Eesti põhikoolis. Uuring avab nii õpilaste, juhtkonna kui õpetajate vaate inimõiguste ja nende alusväärtuste avaldumisele koolides ning annab soovitusi riigile ja koolidele, kuidas selgemini ja teadvustatumalt inimõigusharidust edendada.Uuringu läbiviimine toimus paralleelselt ja koostöös inimõigushariduse kontseptsiooni koostamisegaItem Õpetajate täiendõppe vajadused(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Balti Uuringute InstituutUuringu eesmärgiks oli saada tagasisidet üldhariduskoolides töötavate õpetajate täiendusõppe süsteemile, selgitada välja õpetajate täiendusõppe vajadus ning teha ettepanekud õpetajate täiendusõppe süsteemi arendamiseks. Tegemist on kaardistava uuringuga, mis võimaldab saada laiaulatusliku ülevaate õpetajate täiendusõppe vajadustest ning annab suunised täiendusõppe süsteemi arendamiseks ning asja-ja ajakohast teavet prioriteetsete koolitusvaldkondade määratlemisel ESF õpetajaprogrammi koostamisel. Käesolev lõpuaruanne esitab tulemused ja järeldused uuringu erinevates etappides läbi viidud tegevuste põhjal. Uuringu esimeses etapis koondati ülevaatlik informatsioon riiklike strateegiate ja seni läbi viidud uuringute kohta ning peeti süvaintervjuud õpetajate täiendusõppesüsteemi huvirühmadega. Uuringu teises etapis viidi läbi üle-Eestiline õpetajate ja koolijuhtide küsitlus ning kuus fookusgrupi intervjuud koolijuhtide ja õpetajatega Tallinnas, Tartus ja Narvas. Uuringu viimases etapis viidi läbi ka aruteluseminar, kus tutvustati uuringu esialgseid tulemusi, arutati koos osalejatega läbi peamised järeldused ning formuleeriti soovitused. Ülevaade uuringu metoodikast on esitatud lisas.