Browsing by Author "Beilmann, Mai"
Now showing 1 - 9 of 9
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti noorsootöötaja, tema pädevused ja koolitusvajadused(Tartu Ülikool, 2010) Beilmann, Mai; Linno, Merle; Murakas, Rein; Rämmer, Andu; Soo, Kadri; Veltmann, Vello; Veski, Lauri; Visnapuu, UkuNoorsootöötajate pädevuse ja koolitusvajaduste uuringu teostas Euroopa Sotsiaalfondi programmi "Noorsootöö kvaliteedi arendamine" raames sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo tellimusel Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut aastatel 2009-2010. Uuring keskendus noorsootöötajate erialase pädevuse ja koolitusvajaduse hindamisele. Uuringu eesmärk oli kaardistada noorsootöö kutsealal tegutsevate inimeste väljaõpe, pädevus, tegevusvaldkond ja tööülesanded. Sealjuures taheti välja selgitada, milliseid koolitusi on töötajad läbinud, milline on olnud koolituste kvaliteet ning efektiivsus noorsootöötajate professionaalsuse suurendamisel. Lisaks taheti teada saada, kuivõrd on pakutud koolituste valik vastanud noorsootöötajate ootustele ja vajadustele ning mis laadi koolituste järele tuntakse vajadust.Item EESTI ÜLIÕPILASTE ELUOLU 2013: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT V Eesti analüüs(Tartu Ülikool RAKE, 2013) Espenberg, Kerly; Beilmann, Mai; Sammul, Marek; Nahkur, Oliver; Lees, Kadri; Vahaste, Sille; Varblane, UkuEUROSTUDENT V, mille tulemusi käesolev analüüs tutvustab, osales 27 riiki ning eesmärgiks oli saada ülevaade kõrgharidusele ligipääsust, üliõpilaste sotsiaal- majanduslikust taustast, kõrghariduseni jõudmise teest, elamistingimustest, sissetulekutest ja kulutustest, töötamisest ja ajakasutusest ning rahvusvahelisest mobiilsusest Euroopas. Uuring on valminud paljude inimeste koostöös ja kaasabil. Autorid tänavad kõiki osalenud üliõpilasi, kes leidsid aega mahuka ankeedi täitmiseks ning kõrgkoolide esindajaid, kes aitasid info uuringu kohta üliõpilasteni viia. Samuti täname Olga Bogdanovat ja Nataliya Gavrylovat, kes tõlkisid küsitluse ankeedi vene keelde, Raul Eametsa ja Anne Aidlat väärtuslike kommentaaride eest ning tellija esindajaid Karin Kloostrit ja Kristi Ploomi Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kadrin Kergandit SA Arhimedesest uuringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel osutatud toe eest. Loodame, et uuring annab nii poliitikakujundajatele, kõrgkoolidele kui üliõpilasorganisatsioonidele väärtuslikku infot, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid üliõpilaste eluolu parandamisel.Item Impact Assessment of the Youth Programme in Estonia 2000-2006(Tartu Ülikool, 2007) Murakas, Rein; Linnasmäe, Hanna-Liina; Veski, Lauri; Rämmer, Andu; Alvela, Agnes; Beilmann, Mai; Lepik, Anu; Maasalu, AiveThe YOUTH programme, the EU’s educational programme offering opportunities for young people between 15 and 25 to prove themselves, continue their self-development and take an active role in the society, was initiated in 2000. In 2006, the YOUTH programme was completed and the final impact assessment was announced. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Department of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, focus group interviews with the contact persons and the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the YOUTH programme.Item Interim Evaluation of the "Youth in Action" programme in Estonia 2007-2009(Archimedes, 2010) Murakas, Rein; Beilmann, Mai; Ilves, Kadi; Veltmann, Vello; Soo, Kadri; Rämmer, Andu; Nestor, Andreas; Siirak, Kessu; Kukk, KristelYouth in Action is an EU programme, which aims to promote active citizenship, solidarity and tolerance among young Europeans. After three years (2007-2009) of action it is time for interim evaluation of the programme. In Estonia, the programme assessment was carried out by the researchers of the Institute of Sociology and Social Policy at the University of Tartu. The assessment included a secondary analysis of materials relating to the programme, questionnaire-based Internet surveys, interviews with the participants in the programme, and discussions with co-workers of the National Agency for the Youth In Action programme.Item Kõrgkooliõpingute katkestamise põhjused ja ennetamise võimalused Euroopa Liidu riikide näitel(2014-11-27) Espenberg, Kerly; Aksen, Merli; Beilmann, Mai; Vahaste, Sille; Loogus, Terje; Kührt, UtaUuringu eesmärk on anda ülevaade katkestamist ennetavatest ja kõrgharidusõpingute edukat lõpetamist toetavatest meetmetest Euroopa Liidu liikmesriikides ning analüüsida, milliseid teistes riikides rakendatud kõrgharidusõpingute katkestamise ennetamisel ja katkestanute õpingute jätkamise ning eduka lõpetamise toetamisel edukaks osutunud meetmeid oleks võimalik Eestis rakendada, sealhulgas kuidas need sobituvad või kuidas on võimalik neid kohandada Eesti kõrgharidussüsteemiga. Analüüsis antakse ülevaade riikide kõrgharidussüsteemist ja selle rahastamise põhimõtetest, õppetoetustest ja nende maksmise alustest, katkestamise põhjuste uuringutest, katkestamise ennetamise meetmetest riiklikul ja kõrgkoolide tasandil, katkestanute kõrgharidusse tagasitoomise meetmetest ja meetmete mõju ning efektiivsuse uuringutest.Item Õpingute katkestamise põhjused kutseõppes(CDP Arenduskeskus, 2012) Espenberg, Kerly; Beilmann, Mai; Rahnu, Maris; Reincke, Eve; Themas, ElvoKutseõppes õpingute katkestamise põhjuste uuringu eesmärgiks oli välja selgitada peamised kutseõppe katkestamise põhjused, kaardistada katkestamiseni viivad riskifaktorid ja kutseõppeasutustes rakendatavad sekkumismeetmed ning hinnata nende meetmete asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Käesolev uuring on Haridus- ja Teadusministeeriumile sisendiks kutseharidussüsteemis vajalikke meetmete välja töötamiseks, mis toetaksid õpingute lõpetamiseni jõudmist. Uuringu tulemustele toetudes töötati välja soovitused nii kutseõppeasutustele kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ühe uuringu väljundina valmis näidisankeet kutseõppe katkestanule, mida koolid saavad edaspidi kasutada.Item Poliitikaülevaade 2/2011: Noorsootöötajate ootused noorsootöö toimimise keskkonnale(Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Pihor, Katrin; Beilmann, Mai; PRAXISNoorsootöötajad on ühtviisi hästi tuttavad nii rõõmude ja muredega noorte elus kui ka raskuste ja takistustega, mida nad ise noorsootööd tehes tajuvad. Selleks, et noorte ja noorsootöötajate elu kergemaks ning noorsootööd efektiivsemaks muuta, on oluline teada, kuidas oleks otstarbekas korraldada noorsootöö ja lähedaste valdkondade tööd nii, et see võimalikult palju toetaks noortes peituva ressursi esiletoomist. Käesolevas artiklis ongi hiljutise üle-Eestilise noorsootöötajate pädevuste ja koolitusvajaduste uuringu tulemustele tuginedes uuritud seda, millised on noorsootöötajate hinnangul peamised probleemid Eesti noorsootöö toimimise keskkonnas ehk mis on need takistused, mis pärsivad neid oma töö tõhusal teostamisel.Item Social Capital and Individualism – Collectivism at the Individual Level(2017-06-02) Beilmann, Mai; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondSotsiaalne kapital – usaldusel ja normidel põhinevad inimestevahelised sidemed ja sotsiaalsed võrgustikud – on kasulik ressurss nii üksikisikutele, kogukondadele kui ka riikidele, kuid on kardetud, et Lääne maailmas leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust. Individualismi on seejuures tihtipeale nähtud kui äärmuslikku omakasupüüdlikkust, unustades, et individualismil võib olla ka kasulikumaid väljundeid, nagu iseenda ja oma tegude eest vastutuse võtmine. Individualismi ja omakasupüüdlikkuse või egoismi vahele võrdusmärki tõmmates võivad tulla üllatusena uuringud, mis näitavad, et individualistlikes ühiskondades on inimestel tegelikult rohkem sotsiaalset kapitali, see tähendab, et nad on üksteise suhtes usaldavamad ja erinevate vabatahtlike võrgustike kaudu üksteisega tihedamalt seotud kui kollektivistlikes ühiskondades. Väitekirja aluseks olevate uuringute tulemused näitavad, et ühiskonna tasandil leitud seosed kehtivad ka indiviidi tasandil ning individualistlikud inimesed kalduvad omama rohkem sotsiaalset kapitali. Nii näiteks on eestlaste puhul indiviidi tasandil sotsiaalse kapitaliga positiivselt seotud üks individualismi võtmekomponente – küps vastutustunne ehk oma tegude eest vastutuse võtmine. Kõigis Euroopa riikides kalduvad individualistlikumad inimesed väljapoole oma pereringi jäävaid inimesi rohkem usaldama ning olema seotud rohkemate sotsiaalsete võrgustikega. Samas seletavad individualism–kollektivism ja sotsio-demograafilised tunnused (nt vanus, sugu, haridus ja elukoht) üksnes väga väikese osa inimestevahelistest erinevustest sotsiaalse kapitali määras. See on kooskõlas varasemate uuringute tulemustega, mis viitavad, et indiviidi tasandi sotsiaalse kapitali allikaid ei tuleks otsida mitte inimese enda omadustest, vaid pigem teda ümbritsevast vahetust keskkonnast.Item Youth in the Kaleidoskope: Civic Participation Types in Estonia and the Czech Republic(2018) Beilmann, Mai; Kalmus, Veronika; Macek, Jakub; Mackova, Alena; Šerek, JanThis paper presents an exploratory typological analysis of young people (aged 15–30) as political and civic actors in Estonia and the Czech Republic. We compare youth civic engagement patterns in these two East European countries, sharing similar socio-historical contexts, and analyse the sociodemographic and attitudinal profiles of the resulting participation types. The study draws on Estonian and Czech data sets collected from November to December 2016 within the Horizon 2020 project CATCH-EyoU – Constructing AcTive CitizensHip with European Youth: Policies, Practices, Challenges and Solutions. Two independent methods (latent class analysis and cluster analysis) demonstrated shared patterns in the political and civic activities employed by the Estonian and Czech participants, suggesting the existence of four clearly distinguishable types of young citizens. A more detailed analysis revealed that the socio-demographic and attitudinal profiles of active young people, and therefore, the factors of political socialization, differed quite substantially in the two countries