Sirvi Autor "Civitta Eesti AS" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Eestisse tagasi pöörduvate perede laste õppima asumine
(2017) Civitta Eesti AS
Uuringu käsitles Eestisse tagasipöörduvate lastega perede kogemusi hariduse valdkonnas - nii probleeme, väljakutseid kui positiivseid kogemusi koolides ja lasteaias kohanemisel. Uuringus olid kaasatud kolm sihtrühma - tagasipöördunud pered, üldhariduskoolid ja valdkonna arendamise spetsialistid, viidi läbi intervjuud ja ankeetküsitlus 151 lapse kohta. Uuringu tulemusena selgus, et üldiselt tagasipöördunutel spetsiifilisi suuri kohanemisraskusi ja probleeme ei ole - mured, mis on seotud koolikoha leidmise ja info leidmisega on pigem üldised ja ka teisi sihtrühmi puudutavad. Peamise probleemina toodigi välja info killustatus ning eesti keele oskusega seotud probleemid. Suuresti on kohanemisraskused seotud pigem valede ootustega (mis tulenevad omakorda vähesest informeeritusest). Positiivselt toodi koolide poolt välja, et mujalt naasnud lapsed rikastavad koolikeskkonda, tagasipöördunud laste vanemad leidsid aga, et üldiselt on koolides paindlikkust ja võimalused saada abi.
Õppe- ja karjäärinõustamise programmi vahehindamine
(2017) Civitta Eesti AS; Norstat Eesti AS
Uuring käsitleb ühe Elukestva õppe strateegiat elluviiva programmi - Õppe- ja karjäärinõustamise programmi (ÕKP) asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja mõjusust. Mõju hindamiseks viidi läbi sihtgruppide küsitlus, mille raames uuriti lisaks nende rahulolule õppenõustamis- ja karjääriteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga ka hinnangut ÕKP jätkusuutlikkusele. Kogutud andmetele tuginedes on esitatud ettepanekud võimalike mudelite kohta teenuste edaspidiseks pakkumiseks ja rahastamiseks ning poliitikasoovitused. Uuring näitas, et üldjuhul on ÕKP asjakohane - programmis kavandatud tegevused vajalikud, süsteem paindlik ja enamasti hästi rakendunud. Tulemuslikkuse osas liigutakse seatud sihtide suunas, tagasihoidlikum on karjääriteenustega seotud eesmärkide saavutamine. Tugiteenuste kättesaadavuse osas on väga erinevaid kogemusi, esilekerkinud kitsaskohad puudutasid erivajadustega ja mitte-eestikeelsete noorte ligipääsu, probleeme ilmnes ka erinevate osapoolte omavahelises koostöös ja II tasandi tugiteenuste mahus ning kvaliteedis.