Browsing by Author "Eamets, Raul, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 32

Aktiivse tööpoliitika meetmete mõju hindamine Eesti näitel
(2004) Leping, Kristjan-Olari; Eamets, Raul, juhendaja; Võrk, Andres, juhendaja
Ametiühingute mõju töötasule Eesti avalikus sektoris
(2006) Lauringson, Anne; Philips, Kaia, juhendaja; Eamets, Raul, juhendaja
Ametiühingute mõju töötingimustele Eestis
(2004) Kallaste, Epp; Eamets, Raul, juhendaja
Assessing the validity of structural reform aggregations in economic growth models of 24 transition economies
(Tartu Ülikool, 2021) Hayford, Martin Daniel; Mölder, Martin, juhendaja; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
During the early 1990s a trend of aggregating policy variables emerged out of econometric examinations of growth in transition countries, where more conventional growth models proved inadequate or incomplete. This thesis examines the use of one aggregation in particular, the cumulative liberalization index (CLI) representing structural reforms, and how different constructions of the index based on its conceptual structure can lead to different results. Further, the implications of different conceptual structures can lead to far different conclusions in applications of policy. This analysis shows, that although the different aggregations have similar capacities to predict growth, there are important differences in how the results are interpreted and applied. Namely, different conclusions about the effect of liberalization policy can be formed or obscured based on the outcomes of economic models that use different aggregations of policy indicators. A direct line can be drawn from the concept structuring through to the results and interpretation. Additionally, a conceptually simplified model based on the substantive results of the analysis is proposed that eliminates the need for a structural reforms construct entirely.
Eesti- ja venekeelsete palgalõhe reservatsioonipalgas Eesti tööturul
(Tartu Ülikool, 2014) Rull, Oliver; Eamets, Raul, juhendaja; Toomet, Ott-Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Effects of Russia-Ukraine war on crypto adoption among people in Ukraine. The case of 001k.Exchange
(Tartu Ülikool, 2023) Geiushov, Emil; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Essays on labour mobility and labour productivity
(2022-09-02) Roosaar, Liis; Eamets, Raul, juhendaja; Masso, Jaan, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Doktoritöö kolme uurimuse fookuses on üks tööjõu tootlikkuse teguritest, tööjõu mobiilsus, äritsükli eri faasides. Eesti paindlik tööturg 2008–2009. aastate majanduskriisi ajal on pea eksperimentaalseks keskkonnaks majanduslanguse ajal aset leidva tööjõu mobiilsuse uurimisel. Kõigepealt analüüsitakse töötajate vaadeldavaid karakteristikuid, mis on seotud töötajate tootlikkusega indiviidi tasemel. Leitakse, et pööratud U kujuga vanuse- tootlikkuse kõver on laugem kõrgepalgalistel võrreldes madalapalgalistega. Selgub, et juurde palgatud vanemaealised on keskmiselt vähemalt sama tootlikud kui noored ja ettevõtetel pole seetõttu põhjust vanemate töötajate palkamisest hoiduda. Teises uurimuses vaadeldakse, kuidas töökohti vahetavate töötajate individuaalsed karakteristikud muutuvad äritsükli eri faasides. Kinnitust leiab varasemate uuringute tulemus, et töötajate individuaalsed karakteristikud ei ole majanduslanguse ajal olulised ametiala vahetamise tõenäosusega seotud tegurid, kuid ilmneb, et majanduskriisi ajal tõuseb tööstaaži ja palga tähtsus. Tööjõu tootlikkuse ja mobiilsuse vahelist seost käsitletakse kolmandas uurimuses. Seos võib olla positiivne, kuni mobiilsus ei muutu ettevõtetele ja töötajatele koormavaks. Ettevõtetel on seejuures teooreetiliselt suurem tõenäosus töötajate liikumist tootlikkuse huvides ära kasutada just majanduslanguse faasis. Ka käesolevas töös näidatakse, et tööjõu vahetamisvoogude seos tootlikkusega on majanduslanguse faasis pööratud U kujuga. Tootlikumad ettevõtted võivad olla edukamad töötajate mobiilsuse ära kasutamises, sest majanduskriisi ajal võib toimuda ressursside liikumine tootlikumatesse ettevõtetesse. Käesolevas töös näidatakse, et majanduslanguse faasis on tööjõu vahetamisvoogude ja tööjõu tootlikkuse seos tugevam välisosalusega ettevõtetes kui kodumaistes, seda aga ainult teenuste sektoris. Tööstuse sektoris välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete vahel erinevust ei leitud.
Estonian lifestyle emigrants’ motivation to leave Estonia in young adulthood
(Tartu Ülikool, 2017) Maranik, Reelika; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegurid Eestile Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi kujunemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Holmberg, Teele; Loik Ramon, juhendaja; Eamets, Raul, juhendaja
Magistritöös analüüsiti tegureid, mis võivad integratsiooniprogrammi arenedes mõjutada Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks, ja uuriti, milline on selle protsessi tulem Eestile. Magistritöö eesmärgiks on läbi liberaalse valitsustevahelisuse ja euroopastumise lähenemise analüüsida tegureid, mis võivad integratsiooni süvenedes mõjutada EL i varjupaigapoliitika õigusraamistikku koondava Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ühe meetme – liikmesriikidele osalemiseks vabatahtliku ümberasustamisprogrammi – võimalikku muutumist liikmesriikidele kohustuslikuks ning selgitada, milline on selle protsessi tulem Eestile. Uurimistöös selgitati ja võrreldi teoreetilises plaanis euroopastumise ja liberaalse valitsustevahelise lähenemise lähtekohti, ümberasustamisprogrammi põhijooni ning Euroopa Parlamendi fraktsioonide seisukohti ja liidu liikmesriikide positsioone ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel. Sellele tuginedes positsioneeriti Eesti valitsuse ja Riigikogu seisukohad Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomisel ja rakendamisel ning hinnati Euroopa Liidu varjupaigapoliitika euroopastumise tegureid Eestile, lähtudes ümberasustamisprogrammi kujundamisest, ja pakuti välja poliitikasoovitusi Eesti huvidest lähtuvalt.
Eurosüsteemi erakorraliste rahapoliitika meetmete ja Euroopa Liidu kriisilahendusmeetmete mõju euroala riikide aktsiaindeksitele ja finantsinstrumentidele
(Tartu Ülikool, 2013) Ljadov, Helen; Eamets, Raul, juhendaja; Luikmel, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
Eurovõlakirjad kui Euroopa finantskriisi lahendus
(Tartu Ülikool, 2015) Teras, Dmitri; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Growth modeling: a comparative analysis of main frameworks with regard to the impact of population ageing and decline
(Tartu Ülikool, 2013) Lumiste, Martin; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Inimkapitali mõju majanduskasvule
(2006) Paabut, Annika; Eamets, Raul, juhendaja; Tafenau, Egle, juhendaja
Kõrgkoolide lõpetajate toimetulek tööturul 2012. aasta villistlasuuringu näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Ekker, Grete; Eamets, Raul, juhendaja; Roosaar, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Kutsehariduse seos töötusega NUTS2 regioonide näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Tambaum, Vahur; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Kutsehariduse vastavus tööturule erinevate Euroopa riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Narusk, Carina; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond
Kutseõppeasutuste ja lõpetanute palga seos Eestis
(2006) Kraut, Liis; Eamets, Raul, juhendaja
Labour reallocation in transition countries: efficiency, restructuring and institutions
(2005) Masso, Jaan; Eamets, Raul, juhendaja; Karma, Otto, juhendaja
Links between segregation processes on the labour and housing markets: evidence from Finland
(2024-03-01) Sinitsyna, Anastasia; Eamets, Raul, juhendaja; Tammaru, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Eesmärk: selgitada välja, kuidas on segregatsioon erinevates eluvaldkondades nagu tööturg ja eluasemeturg omavahel seotud. Segregatsioon on protsess, kus erinevad rühmad (nt sissetuleku taseme, rahvuse, hariduse jne põhjal) koonduvad konkreetsetesse geograafilistesse piirkondadesse, mis eraldab neid teistest rühmadest. Selle tulemusena kogevad inimesed suuremat ebavõrdsust ja kultuurilist isoleeritust. Uuring I näitas, et sissetulekute ebavõrdsus on elukoha erinevusega seotud positiivselt, kuid 10aastase viivitusega. Erinevused ilmnesid riikide heaolusüsteemide lõikes, kus sissetulekute ebavõrdsus ja elukohaerinevused olid kõrgeimad liberaalsetes heaolusüsteemides ja madalaimad sotsiaaldemokraatlikes heaolusüsteemides. Helsingi rakendab edukalt segregatsioonivastaseid poliitikaid, nagu sotsiaalelamute suur osakaal ja ühtlane jaotumine erineva sissetulekuga elanikega linnaosade vahel, mis aitavad vältida segregatsiooni kõrge taseme tekkimist. Uuring II näitas, et uussisserändajate vaheline seos tööturu harude ja töökohtade vahel on väga tugev, mis näitab, et tööturg on väga segregeeritud isegi Soome sotsiaaldemokraatlikus heaolusüsteemis. Segregatsiooniprotsessid saavad sisseränderiikides seega alguse immigratsioonipoliitikast, mis suunab sisserändajad tööturu spetsiifilistesse segmentidesse, kust see kipub edasi kanduma ka eluasemeturule. Ainult sihilik erinevusi tasandav eluasemepoliitika, nagu nt Helsingis, aitab vältida ulatuslikku tööturu segregatsiooni ülekandumist eluasemeturule. Uuring III näitas, et uussisserändajate lõimumine eluasemeturul on keeruline protsess, mis sõltub paljudest teguritest, nagu keeleoskus, kultuuriline taust ja võimalik diskrimineerimine. Järelikult peaksid edukad uussisserändajate elukoha integratsioonipoliitikad rõhutama nii eluaseme mobiilsust kui ka naabruskonna mobiilsust, sealhulgas arvestades, kuidas need kaks on omavahel seotud.
Noorte tööpuudus ja tööpoliitika - arenguvõimalusi Eestis Phare projekti näitel
(2006) Jaanus, Eva-Liisa; Eamets, Raul, juhendaja