Sirvi Autor "Ehala, Martin, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , Aineõpetaja arusaam juhendaja rollist õpilasuurimuse teadusliku stiili, vormistuse, kompositsiooni ja õigekirja tagamisel(Tartu Ülikool, 2015) Roostik, Mari; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , L'attitude linguistique des jeunes Français de 24 à 26 ans(Tartu Ülikool, 2014) Saksing, Eliisa; Ayanoglou, Anna, juhendaja; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjanduslistelement.badge.dso-type Kirje , Eesti keelt ja kultuuri muukeelsetele õppivate tudengite suhtlusvõrgustikud ja keelevalik(Tartu Ülikool, 2013) Komp, Laura; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Eesti romade mitmekeelsus: keeleoskus, keelekasutus ja keelekasutuse mõjutajad(Tartu Ülikool, 2013) Ross, Anette; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Eestlaste suhtumisi vene keele kasutamisse ja õppimisse ning nende teadmisi kakskeelsuse kohta(Tartu Ülikool, 2013) Plakso, Kätlin; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Keelekasutus Facebookis(Tartu Ülikool, 2013) Oper, Annika; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Lõimingu ja probleemipõhise metoodika rakendamine 10. klassi eesti keele kursuste näitel(Tartu Ülikool, 2014) Krüger, Joonas; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Õpetajate tagasiside õppevarale “Praktiline eesti keel"(Tartu Ülikool, 2015) Seil, Kadri; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Õpilase soo mõju funktsionaalse lugemisoskuse hindamisele gümnaasiumiastme emakeeleõpetuses(Tartu Ülikool, 2019) Kolsar, Kaidi; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Sõnavara tundmine 10. ja 11. klasside õpilaste seas(Tartu Ülikool, 2013) Rämmann, Kadriliis; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakondlistelement.badge.dso-type Kirje , Vahetusõpilane eesti keele ja kirjanduse tundides: Tartumaa õpetajate kogemuse analüüs(Tartu Ülikool, 2014) Szava-Kovats, Teele Liisi; Ehala, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Vormikasutuse varieerumine ning selle põhjused osastava ja sisseütleva käände näitel(2019-07-04) Siiman, Ann; Habicht, Külli, juhendaja; Ehala, Martin, juhendaja; Kyröläinen, Aki-Juhani, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondDoktoritöös käsitletakse kaht eesti keele mitmesuguse vormistikuga käänet: osastavat ja sisseütlevat. Eesmärk on kirjeldada ja põhjendada nende käänete vormikasutust. Leitakse, et vokaallõpulist osastavat eelistatakse ainsuses vokaal- ja t-lõpu (nt ema, jaanuari, kotletti), mitmuses vokaal- ja sid-lõpu (nt aegu, kordi, omi) ning vokaal- ja id-lõpu (nt eestlasi, kriteeriume, maastikke) varieerumisel. kõne-tüübis eelistatakse kirjakeele normingule vastavat t-lõppu (nt jumet, kilet, lohet), soolane-tüübis ainsat normingupärast id-lõppu (nt vaeseid, viimaseid, soolaseid) ning pesa-tüübi vähem sagedate sõnadega sid-lõppu (avasid, palasid, pesasid). Mitmuse osastava sid-lõppu kasutatakse harvem esinevate sõnadega, nt esseesid, menüüsid, nunnasid. Sagedamate sõnadega eelistatakse vokaal- või id-lõppu, nt ideid, omi, puid. Mõne sõna puhul võib olla tüvevokaali valik keeruline ja seetõttu valitakse sid-lõpp, nt avasid, palasid, pesasid. si- ja sid-lõpu varieerumisel eelistatakse si-lõppu peamiselt argikeelsete sõnadega, nt imagesi, kallasi, mersusi. Ainsuse sisseütleva vormikasutuse kohta selgub, et rohkem kasutatakse lühikest sisseütlevat. Tuuakse välja üldised tendentsid, et pikk sisseütlev on eelistatum III-välteliste ilma astmevahelduseta sõnadega (nt bussipeatusesse, haigevoodisse, põuetaskusse), III-välteliste ne- ja s-lõpuliste sõnadega (nt ajaloolisesse, alajaotusesse, algusesse), rektsioonistruktuurides (nt asjasse puutuma, loosse suhtuma, hinnasõjasse uskuma) ning pärisnimedega, täpsemalt isiku- ja kohanimedega (nt Mägisse, Pärnusse, Tartusse). Lühike sisseütlev on eelistatum III-välteliste astmevahelduslike sõnadega (nt aeda, kirjanduslikku, läände), I- ja II-välteliste ne- ja s-lõpuliste sõnadega (nt ajakirjandusse, alumisse, arendamisse), püsiühendites (nt pähe hakkama, meelde tulema, põhja kõrbema) ning üldnimelistes koha- ja seisundifraasides, kehaosanimetustega (nt koju, vabadusse, kurku). Lisaks vormivalikute kirjeldusele pakub väitekiri neile ka põhjendusi ning käsitleb eri andmekogumispõhimõtteid ja meetodeid eesti morfoloogia uurimiseks.