Sirvi Autor "Gerhold, Pille, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

listelement.badge.access-status Embargo ,
Fülogeneetiline mitmekesisus Kanaari saarte taimestikus
(Tartu Ülikool, 2011) Järlov, Egle; Gerhold, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lehelõikaja-sipelgate kasutatavate taimede eelistus fragmenteeritud atlantilises vihmametsas
(Tartu Ülikool, 2018) Sarapuu, Joosep; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond
Atlantiline vihmamets on üks ohustatumaid ja fragmenteeritumaid ökosüsteeme maailmas ning seda tänu inimmõjule. Samas lõikavad sellisest majandamisest kasu lehelõikaja-sipelgad, kelle pesade tihedus kasvab just metsa fragmentides ja metsa servaaladel. Seda ilmselt sellepärast, et nendes elupaikades kasvab arvukalt sipelgatele sobivaid taimi. Käesolevas töös uurin liigi Atta cephalotes näitel, (i) kas lehelõikaja-sipelgate poolt kasutavad taimed on omavahel lähemalt suguluses kui juhuslikult, (ii) kas lehe sitkus määrab taimede kasutatavuse ja (iii) kas sipelgad kasutavad taimi, mida kasvab nende elupaigas ohtralt. Töös selgus, et lehelõikaja-sipelgate poolt kasutatavad taimed on tõesti lähisugulased. Samuti kasutavad sipelgad vähem sitkete lehtedega taimeliike. Taimeliikide arvukus mõjutas kasutamist ainult metsa servaalal, kuid mitte tuumalal. Need ongi ilmselt põhjused, miks lehelõikaja-sipelgad on nii edukad häritud metsades. Kui aga eelistatavad taimeliigid peaksid mingil põhjusel hävinema, läheb lehelõikaja-sipelgatel ellujäämine väga raskeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Liigirikkuse laiuskraadilise gradiendi põhjused
(Tartu Ülikool, 2016) Luik, Rahel; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiliseks gradiendiks nimetatakse liigirikkuse kasvu või bioloogilist mitmekesisust, mis esineb poolustelt troopikani. See on üks enim tunnustatud mustreid ökoloogias. Madalamatel laiuskraadidel esinevat suurt mitmekesisust ja kõrgematel laiuskraadidel esinevat väikest mitmekesisust üritatakse seletada just läbi mitmekesisuse laiuskraadilise gradiendi. Seletuseks on pakutud palju erinevaid hüpoteese, mis jaotatakse peamiselt abiootilisteks (geograafilised ja kliima hüpoteesid), biootilisteks (kiskluse ja konkurentsi hüpotees) ja evolutsioonilisteks (evolutsioonilise kiiruse, muuseumi, hälli ja troopikast välja levimise hüpotees) hüpoteesideks. Välja on pakutud väga palju erinevaid hüpoteese, kuid üldisele selgusele, mis täpselt põhjustab liigirikkuse laiuskraadilist gradienti, pole veel jõutud. Igal hüpoteesil on palju eelduseid ja puuduseid ning enamasti leiab igale hüpoteesile näiteid ka vastupidistest olukordadest. Siiski võib näha mõnda seaduspära, näiteks suur, ühtlase kõrge temperatuuriga piirkond, nagu on troopika, sobib hästi uute liikide evolutsioneerumiseks. Seega võib järeldada, et need tingimused aitavad kaasa troopikas esinevale suurele liigirikkusele. Kuna troopikast väljaspool selliseid tingimusi ei esine, võib see olla põhjus, miks nendes kohtades ei ole nii palju liike.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mardikaliste (Coleoptera) mitmekesisuse mustrid Lõuna-Aafrika puudel
(Tartu Ülikool, 2022) Sarapuu, Joosep; Gerhold, Pille, juhendaja; Procheş, Şerban, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zooloogia osakond
listelement.badge.access-status Embargo ,
Muutused niidukoosluse fülogeneetilises struktuuris liikide lisandumisel ja kadumisel
(Tartu Ülikool, 2011) Aher, Kaia; Gerhold, Pille, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Phylogenetic structure of plant communities along environmental gradients: a macroecological and evolutionary approach
(2021-04-05) Capichoni Massante, Jhonny; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänased taimekooslused on kujunenud sadade miljonite aastate jooksul, kuidas aga koosluste kujunemist on mõjutanud evolutsioon, eelkõige liikide omavahelised sugulussuhted, on vähe uuritud. Vastuse annab pilguheit taimekoosluste põlvnemisse ja tänapäevaste ning ajalooliste keskkonnatunnuste võrdlemine. Nii selgus, et metsakooslustes on liigid lähemas suguluses troopikas, niitudel aga parasvöötmes. Tõenäoliselt tuleneb see puittaimede evolutsiooniliselt kõrgemast vanusest, rohttaimed ja kõrrelised on märksa vähem aega maakeral elanud. Ilmselt on ka puittaimed aeglaselt levinud tekkekohast troopikas pooluste suunas. Kõrbestumisele reageerivad taimed erinevalt: üheaastased liigid on lähemas suguluses kuivades oludes, mitmeaastased aga niisketes oludes. Tõenäoliselt on põhjuseks üheaastaste taimeliikide parem ellujäämus stressitingimustes ning mitmeaastaste taimede kui tugevamate konkurentide ülekaal soodsates oludes. Atlantilise vihmametsa piirkonna niiskes ja külmas taimkattes on kaugele minevikku vaadates puittaimed omavahel kauges suguluses, kuid vaadates hilisemaid liikide põlvnemisel toimunud lahknemisi, lähedases suguluses. Kuiva ja soolase mullaga taimekattes on kauges minevikus toimunud liikide lahknemiste põhjal puittaimed seevastu lähedases suguluses, kuid selge sugulusmustrita, kui vaadata hiliseid lahknemisi. Need erinevused tulenevad tõenäoliselt vanade Gondwana aegsete ja hilisemate neotroopilise päritoluga liikide koos kasvamisest. Töö tulemused toetavad liikide põlvnemisandmete ehk fülogeneetika laialdasemat kasutuselevõttu, sest see aitab mõista eluslooduse mitmekesisuse mustrite päritolu ja säilimise mehhanisme, ning on olulised tänaste kliimamuutuste ja elupaikade kaoga tegelemisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Puude kasutamise mõju neotroopiliste metsade fülogeneetilisele mitmekesisusele
(Tartu Ülikool, 2017) Olvet, Riin; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soontaimede fülogeneetiline ja funktsionaalne mitmekesisus looduskaitses
(Tartu Ülikool, 2016) Laissaar, Marianne; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Soontaimede kooslusetüüpide evolutsiooniline vanus
(Tartu Ülikool, 2016) Šinkejeva, Laurina; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Mitmete tänapäevaste bioomide teke algas kattesemnetaimede domineerima hakkamisega hilises Kriidis ja Gondwana supermandri lahknemisega, kui levisid suures osas sarnased kooslused külmatundlike taimeliikide ja vihmametsadega. Paleotseenis ja Eotseenis toimus koosluste järsem eristumine ning hakkasid levima uued taksonid nagu näiteks kõrrelised ja liblikõielised Lõuna-Ameerikas. Eotseeni lõpus ja Oligotseeni alguses toimunud kliima jahenemine ja kuivemaks muutumine põhjustasid paljudes bioomides uutele taimekooslustele üleminekut või nende geograafilise asukoha muutust ja põhiliselt levisid kuivad metsakooslused, avatud kooslused ja kõrrelised. Miotseenis hakkasid levima turbasamblad ja tekkis perekond Sphagnum. Austraalias hakkas levima siis sklerofülli bioom. Miotseenis alguses toimus ka troopilise floora levima hakkamine ja ka selle taandumine, kui kliima muutus jahedamaks ja kuivemaks Miotseeni lõpus. Samuti hakkasid Miotseeni keskel domineerima C3 kõrrelised ja levima C4 kõrrelised. Miotseeni lõpuks kujunesid välja mitmed tänapäevased rohumaakoolused savannides, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas ja hakksid domineerima C4 kõrrelised. Pliotseenis levisid rohumaad jätkuvalt edasi, Austraalias toimus kõrreliste järsk levik, Aafrikas arenes välja Fynbose bioom ning 40% Aafrika metsadest. Pleistotseenis toimusid mitmed muutused Lõuna-Ameerika metsades ning Holotseenis toimus Lõuna-Ameerika kuivade pampade vahetumine niiskematega ja Põhja-Ameerika turbaraba väljakujunemine
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taimekoosluste fülogeneetilise beetamitmekesisuse varieerumine ökoloogilistel ja evolutsioonilistel põhjustel
(Tartu Ülikool, 2017) Kumar, Annika; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Taimekoosluste fülogeneetilise mitmekesisuse seos teiste troofiliste tasemetega
(Tartu Ülikool, 2015) Olvet, Riin; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
The evolutionary effect of phylogenetic neighbourhoods of trees on their resistance to herbivores and climatic stress
(2022-01-10) Pihain, Mickaël Mathieu; Gerhold, Pille, juhendaja; Prinzing, Andreas, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Puud metsas kannatavad herbivooria ehk taimtoidulisuse ja kliimast tingitud negatiivsete mõjude all. On teada, et lähisugulastest puuliikidega koos kasvamisel on herbivooria ja kliima mõju eriti suur. Maakeral levib aga palju lähisugulasliikidest koosnevaid metsi - kuidas nii? Käesolevas töö uuritakse, kas lähisugulastest koosnevad metsad soodustavad suuremat herbivooria vastase kaitse teket puudel. Kuna taim kasutab erinevate kaitsete tootmiseks samu ressursse, uuritakse ka, kas herbivooria vastase kaitse teke ei vähenda kliimamuutuste vastase kaitse teket. Seljuhul oleksid lähisugulasliikidest koosnevad metsad kliimamuutuste suhtes haavatavamad. Puud võivad investeerida ka mükoriisasse, mis moodustub seene ja taime juure vahel ning suurendab taime vastupidavust nii herbivooridele kui ka kliimamuutustele. Puud lähisugulasliikidest koosnevates metsades võiksid seega omada rohkem mükoriisat ja mükoriisa võiks suurendada nende metsade vastupidavust herbivooridele ja kliimamuutustele. Käesolev töö näitab, et lähisugulasliikidest koosnev mets suurendab herbivooride vastast kaitset puudel ning seejuures ei vähene kliimamuutuste vastane kaitse. Lisaks selgus, et lähisugulastest koosneva metsa puude suurem kaitsevõime herbivooria ja kliimamuutuste vastu on tingitud mükoriisast. Selgus ka, et taimeperekondades, mis kasvavad lähisugulasliikidest koosnevas metsas, esineb vähem kliimamuutuste poolt tingitud liikide väljasuremist. Käesoleva töö põhjal võime järeldada, et puud suudavad kiiresti arendada välja tugevama herbivooria ja kliimamuutuste vastase kaitse, mis ühtlasi selgitab looduslike lähisugulasliikidest koosnevate metsade olemasolu. Suurem herbivooria ja kliimamuutuste vastane kaitse lähisugulastest koosnevas metsas annab puudele võimaluse tuleviku keskkonnamuutustega toimetulekuks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tolmeldajatele ja mükoriisale spetsialiseerituse mustrid ja põhjused orhideedel
(Tartu Ülikool, 2018) Merzin, Anne; Gerhold, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Zoloogia osakond