Sirvi Autor "Hannus, Aave, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 37

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivsete seisundite seosed sportliku sooritusega korvpalli näitel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Korjus, Riin; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordibioloogia ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Afektiivsete sooritustsoonide standardiseeritud määramise metoodika esmane valideerimine Eesti noorte- ja täiskasvanute koondise vibusportlastel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Varik, Liis; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eelkooliealiste laste liigutusliku kompetentsuse arenguliste muutuste seosed objektiivselt mõõdetud kehalise aktiivsusega
(Tartu: Tartu Ülikool, 2023) Välba, Kelli; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti I ja II kooliastme õpilaste kehalise aktiivsuse ja lapsevanemate lapse kehalise aktiivsusega seotud uskumuste ning toetava käitumise vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2016) Koppel, Helerin; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Kaitseväe ajateenijate liikumismotivatsioon Kaitseväe kehalise kasvatuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Oja, Renata; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringu eesmärgiks on hinnata Eesti Kaitseväe (KV) ajateenijate seoseid kehalise kirjaoskuse ning liikumisharrastaja identiteedi ja enesetõhususe vahel ja kohandada eesti keelde kaks mõõtevahendit ajateenijate kehalise treeningu motivatsioonilisete tegurite hindamiseks. Uuringus kohandati eesti keelde kehalise (in)aktiivsuse kasude ja riskide alaste teadmiste taseme skaala (Levels of knowledge of physical activity for health) ja Liikumisharrastaja skaala (Exercise Identity Scale) (Anderson & Cychosz, 1994; Fredriksson et al., 2018). Lisaks konstrueeriti siinse uuringu tarvis KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhususe hindamise väide. Valimi moodustasid 297 ajateenijat. Uurimisküsimusteks olid 1) Kuidas on ajateenijate KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhusus seotud nende liikumisharrastaja identiteediga? 2) Kuidas on seotud ajateenijate liikumisidentiteet kehalise kirjaoskuse kognitiivse aspektiga? Tulemused näitasid, et kehalise aktiivsuse soodsa mõju teadvustamine tervisele seostus kõrgema liikumisidentiteediga. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad minimaalselt vajalikku kehalise aktiivsuse hulka nädalas ülehindama. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad ülehindama määra, kuivõrd saab kehalise aktiivsusega vähendada haigestumise riski.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eestindatud Demokritose eelkooliealiste laste liikumisoskuste sõelumisvahendi konstruktivaliidsus teadaolevate rühmade kriteeriumil
(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Saks, Helena; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Enesehinnangu ja meisterlikkuse eesmärkide roll noorsportlaste spordist väljalangemisel Longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2012) Rattas, Nele; Hannus, Aave, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesehinnangu ja meisterlikkusest hoidumise eesmärkide roll noorsportlaste spordist väljalangemisel. Longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2012) Koorits, Gerd; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö näol on tegemist longituuduuringu jätkuga (Utsal, 2008; Rattas, 2012), mille eesmärgiks on uurida enesehinnangu, saavutuseesmärkide, tajutava juhendamise ja spordile pühendumise rolli noorsportlaste spordist väljalangemisel. Uurimuse valim koosneb 214-st 2007/2008 Tartu linnas regulaarselt sporditegevusel osalenud lapsest (vanuses 7-13 aastat, neist 147 x-poisid, 67 y-tüdrukud) kes on vastavalt nende spordiga seotuse tüübile 2012. aastal jaotatud kolme rühma: a) samal spordialal jätkajad (n = 79), b) spordiala vahetanud (n = 77) ning c) sporditegemisest loobunud (n = 58). Käesoleva seminaritöö raames on kogutud kordusandmed spordiala vahetanud lastelt (n = 15), samal spordialal jätkajate kordusandmed (n = 55) on kogutud Rattase poolt (2012) ning sporditegemisest loobunud laste kohta kordusandmed puuduvad. Mõõtmisvahenditena on kasutatud Spordile Pühendumise Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; The Sport Commitment Model; Scanlan, Carpenter, Schmidt, & Keeler 1993), 2x2 Saavutusmotivatatsiooni Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; 2x2 Achievement Goals Questionnaire of Sport; Wang, Biddler & Elliot 2007), Rosenbergi Enesehinnangu Skaala (eesti keeles Pulmann & Allik, 2000; The Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg 1965) ning Spordi Eestvedamise Küsimustiku eesti keelde adapteeritud versioone (eesti keeles Sirge, 2008; Leadership Scale in Sport, LSS; Challadurai & Saleh, 1980). Tulemused näitasid, et madala enesehinnanguga lapsed on kõrgema meisterlikkusest hoidumise motivatsiooniga võrreldes keskmise või kõrge enesehinnanguga lastega. Samuti eristab sporditegemisest loobunud lapsi jätkajatest madala enesehinnangu ja kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsiooni kombinatsioon. Sellest tulenevalt võib arutleda, et madala enesehinnangu ning kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsioon võib ennustada sporditegevusest väljalangemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Enesehinnangu, motivatsiooniliste tunnuste ja füüsiliste võimete vahelised seosed 6-14-aastastel noorsportlastel
(Tartu Ülikool, 2023) Pruul, Heiki; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Golfilöökide eelsete ja järgsete afektiseisundite dünaamika uurimine afektivõre meetodil
(Tartu Ülikool, 2016) Mägin, Saara; Luuk, Aavo, juhendaja; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, milline on afektiseisundite dünaamika (aktivatsioon ja meeldivus), kui see on märgitud enne või pärast lööki. Lisaks vaadeldi, kas tajutavad sooritustasemed on seotud löögile eelnevate või järgnevate afektiseisunditega. Valimisse kuulus 2 mees- ja 5 naissoost amatöörgolfimängijat. Protseduur seisnes afektivõre kasutamises golfimängijate afektiseisundite hindamisel enne ja pärast lööki, millele lisati löögijärgselt ka hinnang sooritusele. Tulemustest selgus, et individuaalselt puudus golfimängijate vahel süsteemsus. Kõiki tulemusi koos vaadeldes aga selgus, et kõrgem meeldivustase võib viia tõenäolisemalt optimaalse tulemuseni.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Imikute motoorse arengu hindamisvahendi Structured Observation of Motor Performance (SOMP-I) tõlkimine eesti keelde ning eestikeelse versiooni hindajate vaheliste ja hindajasiseste reliaablusnäitajate analüüs ajaliselt sündinud tervetel imikutel - Piloot-uuring
(Tartu: Tartu Ülikool, 2009) Englas, Kadri; Hannus, Aave, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Implitsiitsete hoiakute hindamise metoodikate välja töötamine hoiakute mõõtmiseks kehalise aktiivsuse suhtes
(Tartu Ülikool, 2017) Riimets, Andres; Hannus, Aave, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli: 1) välja arendada implitsiitsete assotsiatsioonide test (IAT), millega mõõta unipolaarselt hoiakuid kehalise aktiivsuse ning mitteaktiivsuse suhtes, 2) valideerida integreeritud käitumusliku mudeli konstruktide küsimustikke ning 3) luua integreeritud käitumusliku mudeli (IKM) konstruktidest lähtuv kehalist aktiivsust ennustav mudel. Uuring toimus kahes faasis, kus osales vastavalt 115 ning 41 osalejat. Uuringu esimeses faasis hindasid osalejad võimalike IAT stiimulite meeldivust ja aktiivsust ning lisaks täitsid IKM konstrukte ning eneseraporteeritud kehalist aktiivsust hindavaid küsimustikke. Uuringu teises faasis läbisid osalejad IAT ning neil mõõdeti 7 päeva jooksul objektiivset kehalist aktiivsust. Käesolevas uuringus kasutatud IAT disainiga ei kutsutud esile hoiakuid, millega oleks olnud võimalik ennustada kehalist aktiivsust. Uuringu tulemused viitavad metodoloogilistele probleemidele IAT disainis ning ei luba usaldusväärselt luua mudelit kehalist aktiivsust mõjutavatest konstruktidest. Pakutakse välja tulemuste võimalikud põhjused ning võimalused kirjeldatud metodoloogiliste probleemide kõrvaldamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isemääramise motivatsiooni seosed treeneri eestvedamisega Eesti meeste käsipalli esiliiga mängijate valimis = Relations between self-determined motivation and coach leadership behavior in the sample of Estonian first division male handball players
(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Noodla, Martin; Hannus, Aave, juhendaja
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaaslaste sotsiaalne mõju spordimotivatsiooni kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Linnok, Helen; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käitumuslike harjumuste kujunemine lapseeas
(Tartu Ülikool, 2016) Rohtmets, Grete Mai; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppetool
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehaline kirjaoskus ja selle kujunemine lapseeas
(Tartu Ülikool, 2017) Käämer, Kaidi; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalise kasvatuse tunni kehalise aktiivsuse seosed tajutud ja eelistatud õpetaja eestvedamisega mitmemõõtmelise eestvedamise mudeli kontekstis. Pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2017) Pungar, Anti; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite vaadete kvalitatiivne kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2026) Redi, Kaarel; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorte täiskasvanute kehaline aktiivsus Eestis on madal, mistõttu on oluline mõista, kuidas seda toetavaid tegureid saab sihipäraselt mõjutada. Kaitseväe ajateenistus on Eestis üks väheseid struktureeritud keskkondi, kus on võimalik toetada noorte täiskasvanute liikumisoskuste ja -harjumuste kujunemist. Antud töö eesmärk on kirjeldada planeeritud käitumise teooria raamistikus tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite hoiakuid, subjektiivseid norme ja tajutud käitumuslikku kontrolli seoses ajateenijatele kehalise kasvatuse korraldamise ja läbiviimisega ning kehalise kirjaoskuse arendamisega. Uuring põhines Kaitseväe tegevväelastega läbi viidud kolmel poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuul (N = 17). Andmete analüüsiks kasutati temaatilist analüüsi. Tulemustest selgus, et instruktorid väärtustasid kehalist kasvatust eeskätt teenistusvõime ja väljaõppe toetajana ning nägid võimalust kujundada ajateenijates distsipliini ja iseseisva treenimise harjumust, kuid tajusid vastuolu kehalise kasvatuse laiemate eesmärkide ja kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) -põhise hindamise vahel ning kirjeldasid korraldamisega seotud kõrget emotsionaalset koormust. Ülemate puhul domineerisid ootused KVKT tulemustele, samas kui ajateenijate ootused mõjutasid tunni sisu ning instruktori roll rõhutas eeskujuks olemist. Takistavatest teguritest piirasid tegevust ajasurve, konkureerivad ülesanded, taristu ja vahendite kättesaadavus ning treeningkavade sobivus. Toetavate teguritena tulid esile instruktorite erialane pädevus ja spetsialistide tugi. Tulemused viitavad, et kehalise kirjaoskuse arendamine ajateenistuses eeldab, et kehalise kasvatuse eesmärgid ja hindamine oleksid kooskõlas ning on oluline võimestada instruktorite enesetõhusust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalist aktiivsust toetavad ja takistavad tegurid vahetundides erinevate kooliastmete õpilaste arvamusele tuginedes
(Tartu Ülikool, 2016) Lees, Mihkel; Hannus, Aave, juhendaja; Kukemelk, Hasso, kaasjuhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolieelikute istuvate tegevustega seotud kogemuslike hoiakute seosed kehalise aktiivsuse ja liikumisoskuste arenguga
(Tartu: Tartu Ülikool, 2022) Pärn, Noella-Madleen; Amor, Ave, juhendaja; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut