Sirvi Autor "Hennoste, Tiit, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 22

Avatud küsimused ja nende vastused eesti suulises argivestluses
(2019-06-28) Rumm, Andra; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Küsimused on lahutamatu osa meie igapäevaelust. Esitame küsimusi enamjaolt seepärast, et täiendada puudulikke teadmisi, näiteks küsime Kus koolis sa käid? või Kuidas sul läheb?. Need on kõige tavalisemad infoküsimused, mille puhul küsija tunneb oma teadmiste lünklikkust ning soovib neid lünki täita. Selline käsitlus on kõige levinum viis küsimuste määratlemiseks grammatikates. Tegelikkuses tehakse küsimuste abil palju muudki. Käesoleva väitekirja uurimisobjektiks on avatud küsimused. Need ei anna vastajale potentsiaalset vastust ette (nt Kus sa eile olid? – Kodus. / Koolis. / Tartus. jne) ja selliselt vastanduvad need suletud küsimustele (nt Kas sa olid eile kodus?). Väitekirja eesmärk on välja selgitada, kuidas inimesed igapäevaselt suheldes avatud küsimusi vormistavad, mida nad nendega teevad ja kuidas neile vastavad. Töö materjaliks on sõprade ja pereliikmete igapäevavestluste lindistused. Uurimistulemustest ilmneb et, avatud küsimus on igapäevasuhtluses oluline vahend: selle abil saab hankida infot, lahendada vestluses ettetulevaid suhtlusprobleeme, esitada etteheiteid, seisukohti, keelde. Töös väidan, et avatud küsimuse tüüp ja suhtluskontekst annab vihjeid vastuse ootuse kohta. Osa küsimusi eeldavad vastuseks konkreetset infokildu (nt Kus koolis sa käid?) ja osa küsimusi pikka jutustust (Kuidas sul läheb?). Vastuste ootuse muutust saab korrigeerida mitmeosaliste küsimuste abil (nt Kuidas sul läheb? Hästi jah?). Väitekirjas näitan, et keeleüksuse vorm ja funktsioon on omavahel seotud. Väitekirjas analüüsin, missuguseid suhtlusnorme inimesed järgivad ning milliseid eesmärke nad keele abil täidavad. Saadud tulemusi võrdlen teiste keelte põhjal saadud tulemustega.
Avatud küsimused netikeeles
(Tartu Ülikool, 2016) Oona, Annela; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Direktiivid eesti keele argivestlustes
(Tartu Ülikool, 2012) Teemets, Helena; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Eesti hädaabikõned: tüübid, teemad ja suhtlusprobleemid
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-02-12) Upser, Piret Upser; Hennoste, Tiit, juhendaja; Rumm, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Hädaabikõne taustal on politsei, kiirabi või päästeteenistuse erakorralise abi soov olukorras, kus on oht kellegi elule, tervisele, varale või keskkonnale. Kõnealuse olukorra kiire lahendamise alus on efektiivne infovahetus hädaabikõnes. Kõne jooksul käsitletakse vajaliku info saamiseks mitmeid teemasid. Päästekorraldaja peab kindlaks tegema, mis on juhtunud, hankima infot osaliste kohta ja määrama sündmuse täpse asukoha. Vajaliku teabe saamisel mängib olulist rolli täpne ja võimalikult probleemivaba suhtlus. Sellest tulenevalt on oluline uurida hädaabikõnes tõstatuvaid suhtlusprobleeme ja nende mõju hädaabikõne kulgemisele. Väitekirjas uuritakse, millised suhtlusprobleemid eesti hädaabikõnes tekivad ja analüüsitakse nende esinemispositsiooni. Probleemide täpse asukoha määramiseks tuvastatakse eesti hädaabikõne tüübid ja seal tõstatuvad teemakategooriad. Võrreldakse kolme analüüsitavat hädaabikõne aspekti – suhtlusprobleeme, kõnetüüpe ja teemakategooriaid – ning tuuakse välja suhtlusprobleemide erinevused kõnetüüpide ja teemade lõikes. Samuti vaadeldakse, milliseid lahendamismustreid suhtlusprobleemide käsitlemisel hädaabikõnes ilmneb ja kuidas neid rakendatakse. Tulemused näitavad, et enamik hädaabikõnes tõstatunud suhtlusprobleemidest lähtub kõnes vahetatud infost ning on seotud selle sisus ja korrektses märkimises veendumisega. Varem põhjalikult käsitletud suhtlejate emotsionaalsusest tekkinud probleeme esineb eesti kõnedes vähem. Probleemide infopõhisus kattub hädaabikõne olemusega, mille keskmes on abi saamiseks vajaliku teabe hankimine. Kõnetüüpide ja teemakategooriate analüüs täpsustab arusaama hädaabikõne olemusest ja erinevustest. Teemakategooriate positsiooni uurimisel tuvastati kõrvalekalle varasematest tulemustest: hädaabikõne struktuuri on varem peetud läbivalt samasuguseks ja püsivaks; siinsete tulemuste põhjal võib teemade järjekord vastavalt kõnetüübile või sündmuse olemusele varieeruda ega ole seega läbivalt samasugune.
Eesti raamatukonkursid "25 parimat raamatut" ja "25 kauneimat raamatut"
(Tartu Ülikool, 2016) Hermann, Edith; Konsa, Kurmo, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool.Humanitaarvaldkond
Magistritöö eesmärgiks oli süstematiseerida ja struktureerida kättesaadav info Eesti raamatukonkursside 25 parimat ja 25 kauneimat raamatut kohta järgnevateks uurimusteks ning luua pildikogu ja koostada raamatute nimestikud. See on eeldus temaatilise andmebaasi loomiseks, mida saab ühendada E-varamuga ning Eesti elektroonilise kataloogi ESTER täiendamiseks raamatukaante visuaalsete näidetega perioodist, mille kohta e-kataloog on puudulik.
Eesti vastupidavussportlaste släng
(Tartu Ülikool, 2016) Pari, Mirell; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Enesekordused mõõdukas staadiumis Alzheimeri tõvega isiku suulises vestluses
(Tartu Ülikool, 2016) Kukk, Helen; Nursi, Aaro, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Infokäsitluspartiklid ahah/аха, jah/да, mhmh/мхмх ja nii/так eesti ja vene telefonikõnedes
(2004) Gerassimenko, Olga; Hennoste, Tiit, juhendaja; Keevallik, Leelo, juhendaja
Jaatavad üldküsimused suulises argidialoogis
(Tartu Ülikool, 2020) Lember, Liina; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
kas-küsimuste grammatilised vormid, suhtlustegevused ja vastused MSN-vestlustes
(Tartu Ülikool, 2013) Vokksepp, Maarja-Liisa; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Keel kui poliitikute võimuvahend: Vene kool Eestis näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Fedotova, Jekaterina; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Manipulatsiooni esinemine Eesti Vabariigi presidentide vabariigi aastapäeva kõnedes
(Tartu Ülikool, 2023) Arutamm, Anett; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Naer eesti suulises kõnes
(Tartu Ülikool, 2017) Annuka, Andra; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Naer ja naerev hääl eesti suulises suhtluses
(2023-09-05) Annuka-Loik, Andra; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Naer on lahutamatu osa inimeste suhtlusest. Seda seostatakse ennekõike mitte-tõsiste olukordadega, näiteks käsitletakse naeru ja nalja kui käsikäes käivaid nähtuseid. Kuigi see sageli nii ka on, ei saa tähelepanuta jätta naeru olulist rolli probleemsetes olukordades. Naeruga saavad inimesed pehmendada potentsiaalseid konflikte ja delikaatseid olukordi. Näiteks võib kõneleja naerda siis, kui ta lükkab tagasi sõbra küllakutset või põhjendab ülemusele, miks tööülesanne on kokkulepitud tähtajaks tegemata jäänud. Naerev hääl on samuti tavaline, aga vähem teadvustatud nähtus. See on häälekvaliteedi muutus, mis kaasneb naeratamisega. Ka naerev hääl võib olla kasutusel nii mitte-tõsistes kui ka probleemsetes olukordades. Siinses töö materjali hulgas on nii argivestluseid, kus suhtlevad omavahel pereliikmed ja sõbrad, kui ka ametivestluseid, milles kõnelevad üksteisele võõrad isikud, kellest vähemalt üks on ametirollis (televisiooni saatejuht, reisibüroo ametnik vms). Töös uurin, millised on eesti suhtluses esinevad naerud, kui pikad on naerud ja naervad hääled, kus naer ja naerev hääl dialoogi kõnevoorus asuvad, mis toimub vestluses pärast naeru ja naervat häält ning kuidas on naeru ja naerva häälega seotud naeratused ja liigutused. Kõigi teemade puhul võrdlen, kuidas erinevad tulemused argises ja ametivestluses ning mitte-tõsises ja probleemses situatsioonis. Tulemused näitavad, et naer ja naerev hääl erinevad argi- ja ametivestluses küllaltki palju. Näiteks on argivestluste naerud pikemad kui ametivestluste naerud. Mitte-tõsistes ja probleemsetes erinev see, kus naer ja naerev hääl voorus paiknevad. Kui mitte-tõsistes olukordades hõlmasid naerud ja naervad hääled enamasti kogu vooru, siis probleemsetes olukordades esinesid need pigem vooru lõppudes. Ka naeru ja naerva häälega kaasnevad kehaliigutused on erinevad – ametivestlustes olukordades liigutavad kõnelejad naerdes oma keha väiksema amplituudiga kui argivestlustes.
Naer noorte netikeeles
(Tartu Ülikool, 2023) Siimut, Liisa Kai; Hennoste, Tiit, juhendaja; Lippus, Pärtel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Peaminister Kaja Kallase vastused kas-küsimustele idavedude skandaali ja välispoliitiliste teemade näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Rebane, Kerttu Liis; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Polüfunktsionaalsed küsilaused eesti argivestluses
(2018-11-16) Laanesoo, Kirsi; Rääbis, Andriela, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö teemaks on küsilaused, millega ei küsita puuduvat infot, vaid tehakse vestluses midagi muud. Kui kuuleme vestluses küsimusi „Kas me ei ela demokraatlikus vabariigis?“ või „Mida sa lödistad?“, siis üldiselt me ei eelda, et nendele oodatakse tavapärast vastust. Doktoritöös uuritakse suhtluslingvistika ja vestlusanalüüsi metodoloogilisi lähenemisi rakendades, mis suhtluseesmärkidel selliseid küsilauseid igapäevastes tegelikes vestlustes kasutatakse. Samuti vaadeldakse, kas ja mille poolest uuritud küsilaused erinevad päris küsimustest. Materjal pärineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest. Analüüs näitab, et vaadeldud küsilaused on polüfunktsionaalsed ehk teisisõnu sooritatakse nendega suhtluses korraga mitu suhtlustegevust, millest peamised on seisukohavõtud, hinnangud, õigustamised, vaidlustused, kaeblemised, süüdistused, etteheited, küsimused, keelud, käsud ja nõuanded. Eelpool toodud esimese näitelausega väljendatakse hinnangulist seisukohta ’Me elame demokraatlikus vabariigis.’ ja õigustust oma varasemale arvamusavaldusele. Teise näitelausega väljendatakse peamise suhtlustegevusena keeldu ’Ära lödista!’, kuid see sisaldab ka väidet ja etteheidet ’Lödistamine on sobimatu.’. Doktoritöös näidatakse, et üldjuhul ei erine need küsilaused morfosüntaktiliselt infoküsimustest. Oluline erinevus seisneb kõnelejate teadmiste jagunemises. Kui infoküsimuste esitajatel ei ole küsimuse aluseks oleva teema kohta infot, siis vaadeldud küsilausete esitajad on valdavalt teadja rollis. Osa vaadeldud küsilauseid erinevad infoküsimustest ka iseloomulike prosoodiliste tunnuste poolest. Varem on selliseid küsilauseid, mis moodustavad siinse doktoritöö materjali, kirjeldatud kui retoorilisi küsimusi, mis ei oota vastust, kuna vastus on küsilausega juba ette antud. Väitekiri näitab, et igapäevastes argivestlustes neile siiski reageeritakse eri viisidel.
Punkti emotsionaalsus internetikeeles
(Tartu Ülikool, 2016) Andreson, Aliis; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Takerdumine suulises keeles: vahendid ja nende seos sõnaliikidega
(Tartu Ülikool, 2015) Muutra, Kati; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Vanglasläng Tartu vanglas kahe kinnipeetava suulise kõne näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Põld, Anna; Hennoste, Tiit, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond