Browsing by Author "Ikkonen, Indrek, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Ave Maria: pietága paater-ripatsid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rosenberg, Eesi; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö jaguneb kaheks osaks - teoreetiline uurimus ja sellel põhineb loov-praktiline töö. Esimeses osas luuakse teoreetiline alus loovtööle läbi religiooni ja mütoloogiauuringu. Teises osas uuritakse materjali ja sooritatakse katseid pleki sepistamiseks, vitsatraatide valmistamisks ning kuppude löömiseks. Selle tulemusena mõistetakse paremini vanade meistrite töövõtteid ning leitakse, et mõned siiani käibivad tehnoloogilised tõekspidamised, ei pea tegelikult paika. Loomingulises osas luuakse kaheksa omanäolist paater-ripatsit pietàga. Osa neist järgib täpsemalt pärandkultuuri ja –tehnoloogiad, mõne puhul kasutatakse lisaks söövitamist ja emailimist. Ripatsitele luuakse tähenduskihid, milles põimuvad maarahva usk ja kristlikud sümbolid. Võtmesõnad: paater, etnograafiline ehe, naiste ehted, religioosne ehe, talupojakultuur, ehete tähendus
Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Kandimaa, Reet; Rammo, Riina, juhendaja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Loov-praktilise lõputöö „Eesti muinasehete sümboolikast inspireeritud ehtekomplekt“ käigus valmis ehtekomplekt „Kummardus päikesele“. See koosneb hõbedast valmistatud kaelavõrust, kõrvarõngastest ja sõrmusest, mis on dekoreeritud granulatsioonitehnikas sümbolitega. Komplekt lähtub ideest, et päike oli muinas-eestlaste jaoks viljakuse ja elu kestvuse tagaja ning põllutööd ja rituaalid olid seotud päikese liikumisega. Seetõttu on muinasehetel palju päikese (ring, rist, kodarring, svastika) ning viljakuse (romb, kolmnurk) sümboleid. Kaelavõru algidee pärineb muinasaegsest trapetsripatsitega kaelavõrust. Selle üheksa trapetsikujulist ripatsit moodustavad päikesekiirte kujundi. Igal ripatsil on üks granuleeritud sümbol – ring, romb, rist, kolmnurk –, mis tähistavad päikest, viljakust, maad, taevast, allilma. Kokku kujutab kaelaehe inimese elukaart sünnist surmani. Kaelaehte keskmist ripatsit, kõrvarõngaid ja sõrmust kaunistav päikeseketta kujund sümboliseerib päikest seniidis ja inimese elu kõrgaega.
Elades saan helmekorra. Hõbedast ja helmestest kaelaehete kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Randmäe, Margit; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Kiudsoo-Värv, Kai, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Neli neitsit : rõngassõlgedest ja regilauludest inspireeritud rinnaehted
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Hainsoo, Meelika; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev lõputöö koosneb kahest osast: taustauurimusest ja loov-praktilisest tööst. Esimene osa avab rõngassõlgede kandmise pikka ajalugu, selle ehtetüübi eri vorme ning muutumist ajas. Taustauurimusliku peatüki teises pooles kirjeldatakse regilaulu peamisi tunnuseid, ahellaulude Meri õue all ja Luust sõrmus sisulist poolt ning lugudes esineva nelja neitsi motiivi mütoloogilisi tagamaid. Loov-praktiline peatükk annab ülevaate autori poolt loodud nelja rinnaehte kavandamise põhialustest ja valmimise protsessist. Inspiratsiooni ehete kujundamiseks saadi ajaloolistest rõngassõlgedest ja regilauludest ning iga ehte juures on välja toodud selle loomisel võtmerolli mänginud rõngassõlgede motiivid ja lauluvärsid. Teise osa viimane kolmandik kirjeldab lõputöö juurde kuuluva muusikapala Meri õue all saamislugu.
Peaehe "Minu pärimuslikud filtrid"
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Saar, Kristiina; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kristiina Saare loov-praktilise lõputöö „Minu pärimuslikud filtrid“ eesmärgiks oli valmistada kontseptuaalne peaehe, mis kirjeldaks autori õpingud Viljandi kultuuriakadeemias veedetud nelja aasata jooksul. Need filtrid lasevad endast läbi koolis omandatud pärimuskultuurilisi teadmisi, mis edaspidi hakkavad autori maailmapilti ja loomingut mõjutama. Töös on ühendatud kaasaegne vorm traditsionaalse filigraan tehnoloogiaga, luues koos ühtse terviku. Peaehe koosneb viiest filigraandetailist – kaks kõrvaelementi, kaks prilliklaasi ja mikrofon. Detailid on omavahel ühendatud nii, et kogu ehe asetub justkui kiivrina kandjale pähe. Ehe sobitub täpselt autori peakuju ja näojoontega, sest see peegeldab just autori enda erialast arengut. Peaehe on valmistatud 925 prooviga hõbedast. Töö kirjalik osa annab ülevaate ehte kavandamise tagamaadest ja valmimise protsessist
Rahvuslikust tikandist inspireeritud ehtekarp
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Ilves, Reelika; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö “Rahvuslikust tikandist inspireeritud ehtekarp” eesmärgiks oli valmistada filigraantehnikas ehtekarp. Ehtekarbil olev muster on inspireeritud Jõhvi rahvariiete käiste valgest tikandist. Karbi kujunduses lähtuti ideest, et lehtmetall oma klassikalises hõbedasäras oleks kui linased käised ning reljeefne valgeks peitsitud filigraan kui valge taimtikand. Ehtekarbis olev filigraan on Eesti filigraani tunnustega ja on oma olemuselt pärandtehnoloogiline, kuid selle teostusviis on uuenduslik - filigraan on lehthõbeda pinda istutatud. Kasutatud tehnoloogiaga seoses tekkisid küsimused - kuidas erineva tihedusega materjalid kuumutamisel käituvad ning milline oleks parim teostusviis? Kirjalik töö jaguneb kaheks peatükiks. Esimene peatükk käsitleb ehtekarbiga seotud teemasid nagu ehtekarp 18.-19. sajandil, rahvusliku taimtikandi kujunemine ja filigraani kasutamine suurvormides. Teises peatükis on detailselt kirjeldatud karbi kavandamist ja valmistamist ning välja toodud ka valmimiseks läinud kulud.
Sõnumiga sõrmused
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Tiikoja, Tiia-Mai; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Tiia-Mai Tiikoja lõputöö „Sõnumiga sõrmused“ eesmärgiks on näidata, et sõrmus pole ainult metall ja vääriskivid, vaid see on alati kandnud endas sõnumit, mis jõuab meieni vormi, materjali ja meistri oskuste kaudu. Vaatamata tänapäevasele tehnoloogia arengule ja näiteks 3D-printimise võimalustele valmistatakse sõrmuseid ikkagi ka käsitsi traditsioonilisi töövõtteid kasutades. Meister peab tundma erinevaid materjale, omama tehnoloogilisi ja praktilisi oskusi. Eestis on jätkuvalt nõudlust unikaalehte järgi. Tahetakse ainulaadse kujunduse ja temaatikaga ehteid. Nii luuakse koos meistriga sobilik ja ainulaadne intiimne ehe, mida ei saa võrrelda poes müüdava masstoodanguga. Lõputöö koosneb kolmest peatükist, mis hõlmavad endas nelja erinevat tüüpi sõnumiga sõrmuse (abielusõrmus, kihlasõrmus, harisõrmus ja pitsatsõrmus) ajaloolist ülevaadet, töö autori enda visiooni kõigist lõputöös välja toodud sõrmustest koos kvalitatiivse uuringuga ning praktilise osa sõrmuste valmistamise kirjeldust. Praktilise osana valmis kuus sõnumit kandvat sõrmust, mis kõik on tehnoloogiliselt erineva ülesehitusega. Fotod valminud sõrmustest on esitatud töö lisas
Soome-ugri kaitsemaagilistest uskumustest inspireeritud ehtekollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Palu, Maarja; Ikkonen, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Maarja Palu lõputöö on autori esimene mahukam loominguline eneseväljendus. Töö eesmärk oli luua suured, lavaliselt efektsed ja silmapaistvad, ent lihtsa ja minimalistliku lahendusega ehted. Seni väiksemate ehete valmistamise järel oli selle lavakollektsiooni loomine hea võimalus teha vormilt suurejoonelisemaid ehteid. Kollektsiooni inspiratsioon pärineb setode, maride, udmurtide ja mordvalaste ehetest. Töö kirjalik osa jaguneb kaheks peatükiks. Esimeses annab autor ülevaate teoreetilistest lähtekohtadest, mis toetavad valminud kollektsiooni kontseptsiooni. Töö keskmes on fertiilses eas naine, sest hõbeehete kaitsemaagiline funktsioon oli tihedalt seotud naise viljakusega. Lisaks ehetele antakse ülevaade uskumusest punase värvi kaitsesse. Teine peatükk keskendub loov-praktilise töö kujunemise ja valmimise protsessile. Esmalt seletatakse põhjalikumalt lahti kollektsiooni idee ja inspiratsiooniallikad. Seejärel antakse ülevaade praktilise töö protsessidest, mille käigus valmis kuus ehet