Browsing by Author "Jakobson, Erko, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Eesti sademete keskmised ja ekstreemumid perioodil 1979–2099
(Tartu Ülikool, 2024) Ksenofontov, Maria; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Energiasäästlik väikeelamu
(Tartu Ülikool, 2013) Salus, Toivo; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool
Helianemomeetri mõõtmisandmetest mikrometeoroloogiliste parameetrite arvutamine
(Tartu Ülikool, 2015) Veiderpass, Jorma; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Füüsika instituut
Mutual effects of wind speed, air temperature and sea ice concentration in the Arctic and their teleconnections with climate variability in the eastern Baltic Sea region
(2018-05-14) Jakobson, Liisi; Jaagus, Jaak, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The Arctic is a key region from the perspective of the climatic change. Over the past half century, the Arctic region has warmed at about twice the global rate. It is essential to document and understand the changes, which is much more difficult in the Arctic than for example in the middle-latitudes. One of the biggest problem in the investigations is the spatial irregularity of data. Meteorological stations, which are difficult and expensive to establish and maintain, are sparsely distributed over the Arctic Ocean. We had a rare opportunity to use unique data collected during the Tara expedition. These data were not included into data assimilations and had a high vertical resolution. This gave us a chance to validate atmospheric reanalyses, which are widely applied in the Arctic research. The first ranked was ERA-Interim, still, no single product seems to agree better in all fields. The best reanalyses product for investigating near-surface variables turned out to be NCEP-CFSR. We used this reanalyses product to reveal interactions between 10 m wind speed and the key element of the Arctic climate system – the sea ice. Results showed that not only near-surface winds are influencing the sea ice; also, sea ice is influencing the near-surface winds. Decreasing sea ice generates less stable stratification and stronger near-surface winds. With good vertical resolution data from Tara expedition, for the first time, low-level jets and their generation mechanisms were characterised in the central Arctic. It helps modellers to improve models in the Arctic region. Why we should be interested in changes and interactions in the Arctic region? Because changes there may influence our weather and climate. Results showed that the temperature and wind speed at the 1000 hPa in the eastern Baltic Sea region have significant teleconnection with the sea ice concentration in some regions of the Arctic Ocean in all seasons. By tracking down the teleconnections between the rapidly changing Arctic region and the eastern Baltic Sea region we can get valuable information about possible future trends even if the changes in both regions were caused by a third factor. First attempts has been done to reveal the physical background of these interactions. Future work is needed to improve the understanding about it.
NCEP-CFSR järelanalüüsimudeli kiirgusparameetrite valideerimine Tõravere mõõtmisandmetega
(Tartu Ülikool, 2016) Velt, Annika; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti NCEP-CFSR järelanalüüsi mudeli poolt arvutatud väärtuste vastavust Tõraveres mõõdetud väärtustele. Selgus, et mudel alahindab enamuse ajast nii atmosfääri ja maapinna pikalainelise kiirguse kui ka maapinna temperatuuri väärtusi. Temperatuuri alahindamine on suurim suvel ning kevadel keskpäeval. Kuna maapinna pikalaineline kiirgus on suuresti sõltuv maapinna temperatuurist, siis hindab mudel ka seda alla kõige rohkem just kevadel ning suvel. See tulemus viitab, et mudel alahindab Päikese maapinna soojendamise võimet. Atmosfääri pikalainelise kiirguse puhul on suhtelised vead suuremad just jahedamatel kuudel. Miinuskraadide juures on näha trend, et mida madalam on temperatuur, seda suurem on suurte suhteliste vigade tekkimise tõenäosus. Lisaks on aastal 2011 näha hüppelist kõrvalekallete ja vigade suurenemist. Põhjuseks võib olla mudeli projektipõhise töö lõppemine, peale mida arvatavasti muudeti mõningaid mudeli parameetreid. Põhiliseks kõrvalekallete põhjuseks on ilmselt asjaolu, et mudeli parameetrite määramisel on kasutatud soojemate alade jaoks loodud algoritme, mis Eesti ilmastikuoludele ei vasta. Seega peab mudelit Eesti kliimas kasutades arvestama tekkivate suuremate kõrvalekalletega talvel madalamatel temperatuuridel ning suvel, kui päikesekiirgust on palju.
Päikeseenergia passiivse kasutamise potensiaal erineva geomeetria ja komponentidega hoonetel Eesti kliimas
(Tartu Ülikool, 2013) Kull, Tuule Mall; Mauring, Tõnu, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond;
Peamiste atmosfääri järelanalüüsimudelite pikalainelise kiirguse andmete valideerimine Läänemere regioonis
(Tartu Ülikool, 2018) Velt, Annika; Jakobson, Erko, juhendaja; Ohvril, Hanno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kliimamuutuste paremaks mõistmiseks ning üldiseks kliima uurimiseks on heaks allikaks erinevate järelanalüüside tulemused. Mudelite lõpp-produktiks on nimelt ajaliselt ja ruumiliselt homogeensed andmeread kogu Maad ümbritseva atmosfääri kohta. Käesolevas töös uuriti nelja atmosfääri järelanalüüsimudeli (NCEP-CFRS, JRA-55, MERRA 2 ja ERA-Interim) atmosfääri pikalainelise kiirguse väärtuste vastavust kolmeteistkümnes Läänemere ümber paiknevas jaamas mõõdetud väärtustest. Võrdlused viidi läbi aastaaegade põhiselt neljal erineval kellaajal (00:00, 06:00, 12:00 ning 18:00). Lisaks viidi läbi ka jääkstandardhälbe analüüs, hindamaks, kas mudelite andmeid on üldse mõttekas kasutada. Selgus, et võrreldes mudelite keskmisi kõrvalekaldeid üle kõikide jaamade, siis JRA-55, MERRA 2 ning ERA-Interim alahindavad terve aasta vältel atmosfääri pikalainelise kiirguse väärtusi. CFSR mudel aga ülehindab, välja arvatud suvel. Kõrvalekalletest hoolimata sobivad kõik mudelid atmosfääri pikalainelise kiirguse uurimiseks Läänemere piirkonnas, kuna enamikel juhtudel on nende jääkstandardhälve on väiksem mõõtmisandmete standardhälbest. Kõige väiksemad olid kõrvalekalded CFSR mudeli puhul ehk see oleks ka kõige sobivam uurimaks atmosfääri pikalainelist kiirgust Läänemere regioonis. Ka ERA-Interim ning JRA-55 mudelite puhul on kõrvalekalded väiksemad ning pea kõikide jaamade puhul jäävad keskmised kõrvalekalded terve aasta vältel vahemikku 0...–20 Wm2.
Peipsi järve vetikaõitsenguid esilekutsuvate ja pärssivate parameetrite uuring kaugseire abil
(Tartu Ülikool, 2024) Segerkrantz, Max Sebastian; Alikas, Krista, juhendaja; Rahn, Ian-Andreas, juhendaja; Jakobson, Erko, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Peipsi järve ja selle kolme alajärve: Peipsi Suurjärve, Lämmijärve ja Pihkva järve vetikaõitsenguid kaugseire abil, ja selgitada välja, kas vetikaõitsengute ja ilma- ning veeparameetrite vahel on seosed, mis aitaksid meil põhjendada vetikaõitsengute dünaamikat. Uuring teostati Lakes_cci (Climate Change Initiative – Kliima muutuste initsiatiiv) andmestiku ja ERA5 atmosfääri järelanalüüsi abiga. Uuringu tulemused näitasid, et kõigis kolmes järve osas mõjutavad klorofüll-a kontsentratsiooni nii veetaseme kõrgus kui ka veepinna temperatuur. Erinevalt Suurjärvest, olid nii Lämmi- kui ka Pihkva järves positiivsed korrelatsioonid 2 meetri kõrguselt mõõdetud õhutemperatuuri ja klorofüll-a kontsentratsiooni vahel. Tulemused ei näidanud veenvat tõendusmaterjali tuulevaikse ilma otsese positiivse mõju kohta vetikaõitsengutele ning ei leitud ka otsest seost klorofüll-a kontsentratsiooni ja sademete hulga vahel. Tuulekiirus oli mõõdetud 10 meetri kõrguselt.