Sirvi Autor "Janis, Kaijus" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Proteiinkinaasi CK2 bisubstraatse inhibiitori ARC-772 struktuuri varieerimine(Tartu Ülikool, 2022) Janis, Kaijus; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutProteiinkinaas CK2 on seotud mitmete oluliste protsessidega rakus, mille abil rakk saab kasvada ning paljuneda. CK2 on ka ravimi sihtmärkkinaas. Näiteks on täheldatud, et CK2 inhibeerimine omab toetavat mõju vähivastases teraapias. CK2 inhibiitorid on katsetamisel ka COVID19-vastaste ravimitena. Tartu Ülikoolis arendatavad bisubstraatsed CK2 inhibiitorid, näiteks ARC-772, on võrreldes monosubstraatsete inhibiitoritega afiinsemad ning selektiivsemad CK2 suhtes. Käesolevas töös lihtsustati ARC-772 sünteesirada ning uuriti mõnede struktuursete modifikatsioonide mõju inhibiitorite võimele CK2-ga seonduda. Uuritud struktuuri variatsioonid märkimisväärset mõju ühendite inhibeerimisvõimekusele ei omanud. See näitab, et antud tüüpi inhibiitorite disainil on küllaltki palju vabadust, mis võimaldab muuta ühendi teisi omadusi, näiteks võimet siseneda elusrakku.Kirje Tiasooli tsüklit sisaldavate bisubstraatsete proteiinkinaasi CK2 inhibiitorite arendamine(Tartu Ülikool, 2020) Janis, Kaijus; Viht, Kaido; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Keemia instituutProteiinkinaas CK2 on pleiotroopne ensüüm, mis mängib olulist rolli paljudes bioloogilistes protsessides, aga on seotud ka mitmete haigustega, näiteks vähkkasvajatega. Ühtlasi on täheldatud, et kasvajad on CK2 pidevast aktiivsusest sõltuvuses. Liigaktiivsete proteiinkinaaside pärssimiseks on vaja leida inhibiitoreid, mis pidurdavad ensüümide aktiivsust. CK2 inhibeerimise tulemusena on nähtud angiogeneesi pidurdumist ning vähirakkude apoptoosi. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas tiasooli tuuma sisaldavate bisubstraatsete inhibiitorite võime seonduda proteiinkinaasiga CK2 sõltub inhibiitori struktuuris oleva hüdrofoobse vahelüli ning karboksüülrühmi sisaldava peptoidahela pikkusest. Sarnaselt varasemalt publitseeritud andmetega nähti nii vahelüli kui ka peptoidahela pikendamisel afiinsuse kasvu.