Sirvi Autor "Käärik, Ene, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 10 10

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Andmete puudumise struktuuri määramise testid
(Tartu Ülikool, 2015) Adermann, Ivo; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Antud töö eesmärk on anda ülevaade andmete puudumise struktuuridest ning kolmest testist, mille abil etteantud andmestike korral puudumise struktuure üksteisest eristada. Vaatluse all on järgnevad testid: Little’i test, t-testide test ja MM-test. Igat testi testiti nullhüpoteesi ja sisuka hüpoteesi tingimustes ning mõlemal juhul erineva suuruse ja ehitusega andmestike korral. Nullhüpoteesi simulatsioonides muudeti andmestiku pikkust, tunnuste arvu ja konstantset (ning võrdset) puudumise tõenäosust. Sisuka hüpoteesi simulatsioonides muudeti lisaks andmestiku mõõtmetele ka täpset puudumise struktuuri ennast. Kõik simulatsioonid sooritati R-is. MM-test osutus kasutuks. Ülejäänud kahest testist töötas Little’i test paremini väiksemate ning t-testide test suuremate andmestike korral. Kiireim ning samuti kõige töökindlam test oli t-testide test, mida võib neist kolmest kõige õnnestunumaks testiks pidada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
DanceAct tantsustuudio reklaamiallikate analüüs
(2018) Ugrjumova, Anastassia; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöös uuritakse milline reklaamikanal tõi kõige rohkem inimesi DanceAct tantsustuudiosse ja milliseid informatsiooniallikaid DanceAct stuudio liikmed kasutavad kõige tihedamini. Vastused sellistele küsimustele aitavad stuudiol kiiremini areneda ja meelitada stuudiosse igast vanusest inimesi. Samuti huvitutakse reklaami väljumise ajalisest perioodist. Informatsiooni kogumiseks koostati ankeet. Tulemuste analüüsimiseks kasutati hii-ruut testi ning binaarset ja multinomiaalset Logit-mudelit.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Determinatsioonikordaja ja prognoosikordaja
(Tartu Ülikool, 2014-06-16) Koppel, Ann-Mari; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärk on anda ülevaade determinatsioonikordajast ja prognoosikordajast. Esimeses peatükis kirjeldatakse determinatsioonikordajat ja parandatud determinatsiooni-kordajat vabaliikmega ja vabaliikmeta mudeli korral. Lisatud on antud kordajate valemid tarkvarapaketis SAS. Peatüki lõpus on tarkvarapaketi SAS abil läbiviidud näited, mille juurde on lisatud ka mudeli valiku põhimõte. Teises peatükis antakse ülevaade prognoositud jääkidest ja prognoosikordajast. Juurde on lisatud rakendustarkvara SAS valemid ning nende näitajate paremaks mõistmiseks on lisatud näited.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Einaste, Ingi; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond.; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut.
Antud töö eesmärgiks oli uurida, millised tegurid mõjutavad Eesti kõrgkoolides matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste akadeemilist enesetõhusust ja motivatsiooni. Uuritavateks teguriteks olid tudengite sugu, õpitav eriala, kursus, perekonnaseis, laste olemasolu, õpingute ajal töötamine, majanduslik olukord ning elukoht. Analüüsi alustati eesti keeles esimest korda kasutusel oleva akadeemilise motivatsiooni skaala ning akadeemilise enesetõhususe skaala faktoranalüüsiga. Seejärel kasutati t-testi ja dispersioonanalüüsi. Faktoranalüüsi käigus moodustati akadeemilise motivatsiooni skaala põhjal 5 faktorit: endale tõestamine ja rahulolu, motivatsiooni puudumine, väline reguleeritus, õppimine ja uute teadmiste omandamine, elamuste kogemine. Ka akadeemilise enesetõhususe skaala põhjal moodustus 5 faktorit: üliõpilase püsivus ja takistuste ületamine, pingutus, toimetulek, elamuste kogemine, realistlikud eesmärgid. T-testi ja dispersioonanalüüsi tulemustest selgus, et akadeemilist motivatsiooni mõjutavad tegurid olid: sugu, kursus, perekonnaseis ning kas tudeng on õpingute ajal töötanud ja töötab ka praegu. Kusjuures antud töö tulemusena saadud naisüliõpilaste kõrgem õpimotivatsioon on ka varasemalt tõestust leidnud Eymur & Gebani (2011) ning Marrs & Siegleri (2011) töödes. Akadeemilist enesetõhusust mõjutasid sugu, perekonnaseis ning sarnaselt õpimotivatsiooniga kaks tööga seotud tegurit. Üliõpilase õpimotivatsiooni ja akadeemilist enesetõhusust mõjutas ka kõrgkooli valik. Kõrge sisseastumise lävendiga Tallinna Tehnikaülikoolis olid tudengite keskmised skoorid akadeemilise motivatsiooni kahes alaskaalas ja enesetõhususe alaskaalas madalamad kui teiste ülikoolide üliõpilastel. Antud tööga alustati eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika tudengite akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe uurimist. See annab hea võimaluse motivatsiooni ja enesetõhusust tõstvate tegurite edasiseks hindamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste kasvukõverad
(Tartu Ülikool, 2013-06-10) Salm, Erik; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Laste kasvu jälgimiseks on arenenud meditsiiniga maades juba üle 50 aasta kasutatud kasvukõveraid. Kehapikkus ja –kaal on füüsilise arengu ühed olulisemad näitajad ning visuaalsed graafikud võimaldavad efektiivselt jälgida lapse kasvamist ja kõrvalekaldeid normaalsest arengust. Laste korduv mõõtmine regulaarse ajavahemiku järel ning mõõtmistulemuste võrdlemine standardiga võimaldab varakult märgata kasvuhäireid. Kasvuhäire võib olla mitmete haiguste ilminguks ning seetõttu sunnib kõrvalekallete leidmine mõtlema võimalikele põhjustele. Kasvukõverate kasutamine kergendab kasvuhäiretega laste leidmist ja jälgimist perearstidel, pediaatritel, geneetikutel ja teistel spetsialistidel. Eestis koostati ja võeti kasvukõverad kasutusele esimest korda 1993. aastal. Need põhinesid 1970-ndatel aastatel tehtud ristläbilõikelistel ning longitudinaalsetel laste pikkuse ja kehakaalu mõõtmistel. Eestis kasutatavad kasvukõverad on jaotusega 3-protsentiilist kuni 97-protsentiilini. Praegused koolides kasutuselolevad normatiivid on koostatud 1996. aastal kogutud andmete põhjal. (Grünberg jt, 1998, 5) Nüüdseks on kogutud uuemad andmed ning töö eesmärk on anda ülevaade Eesti koolilaste füüsilisest arengust ja võrrelda tulemusi varasematega. Statistiliste testide abil uuritakse, kas laste füüsiline areng on piisavalt muutunud, et oleks vaja uusi normatiive. Töö tellijaks on Tartu ülikooli füüsilise antropoloogia keskus. Töös olevad arvutused ja joonised on tehtud statistikapaketi SAS abil. Mittestandardsete lahenduste kohta on esitatud ka vastavad juhendid, kuidas tulemusteni jõuda.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Hot-deck imputeerimismeetod
(Tartu Ülikool, 2008) Tõnnisson, Malle; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Imputeerimismeetod VVK (Viimase Väärtuse Kasutamine)
(Tartu Ülikool, 2009) Saar, Liisi; Käärik, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
listelement.badge.access-status Embargo ,
Neerusiirdamine Eestis. Elulemusanalüüs
(Tartu Ülikool, 2003) Kirsimägi, Ülle; Käärik, Ene, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ravi sihtmärgi saavutamise tõenäosus vankomütsiini korduval manustamisel enneaegsetel vastsündinutel
(Tartu Ülikool, 2013-06-10) Tasa, Tõnis; Käärik, Ene, juhendaja; Oselin, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Ravimiga organismis toimuvaid protsesse uurib farmakokineetika. Ravimi mõju uurimisega organismi funktsioonidele tegeleb aga farmakodünaamika. Arvutusintensiivsete meetodite abil saab farmakokineetika ja farmakodünaamika tulemusi kombineerides ravi mõju ning kasutatavaid doose efektiivsemalt ja personaalsemalt hinnata. Vankomütsiin on antibiootikum, mis töötati välja üle 50 aasta tagasi, kuid seoses resistentsuse kasvuga tavapärastele ravimitele on selle kasutusvaldkond tugevatoimelise antibiootikumina viimasel ajal laienenud. Käesolev bakalaureusetöö annab ülevaate farmakokineetilisest taustsüsteemist ning seni teostatud selle alastest uuringutest vankomütsiiniga. Monte-Carlo simulatsioonidel Andersoni mudelist (Anderson et al., 2006) genereeritud farmakokineetilisi parameetrite väärtuseid kasutatakse enneaegsete vastsündinute ravi 90% sihtmärgi saavutamise tõenäosuste jaoks vaja minevate dooside hindamisel. Töö eesmärgiks on TÜ mikrobioloogia instituudis kogutud minimaalsete inhibeerivate kontsentratsioonide põhjal hinnata 90% ravi sihtmärgi saavutamiseks vajaminevaid doose erinevate farmakokineetilis-farmakodünaamiliste parameetrite piirväärtuste korral. Leitud dooside põhjal hinnatakse saavutatavate terapeutiliste kontsentratsioonide sobivust. Töös sisalduvad mitmed lisad. Erinevate lühendite loend on toodud lisas 1. Ravi sihtmärgi saavutamise tõenäosuse hindamise graafikud ning leitud dooside juures esinevad kontsentratsioonide muutused konkreetsetel valitud juhtudel on toodud vastavalt lisades 2 ja 3. Töös esitatud jooniste ning simulatsioonide teostamiseks tarkvarale R (R Core Team, 2013) kirjutatud kood on lisas 4.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veekogude klassifitseerimine satelliidiandmetelt multinomiaalse logistilise mudeliga
(2018) Põru, Getter; Käärik, Ene, juhendaja; Uudeberg, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on luua statistiline mudel, mis satelliitsensori poolt mõõdetavate peegeldumisspektrite põhjal prognoosib iga optiliselt keerulise veekogu satelliitpildi piksli jaoks, millisesse veetüüpi ta kõige tõenäolisemalt kuulub. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade veekogude kaugseirest ja tutvustatakse peakomponentide analüüsi ning multinomiaalset logistilist mudelit. Töö praktilises osas luuakse maapealsete mõõtmiste põhjal mudel, mida on võimalik rakendada satelliidiandmetele.