Sirvi Autor "Kütt, Christi, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 21

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti laste riidest mänguasjade materjalid, lõiked ja valmistamisviisid 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastani
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Teder, Inga; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Helmevööde valmistamise tehnoloogia ning arendamine Eesti muuseumikogude ainese põhjal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Kont, Ülli; Russak, Helve, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Helmetikandiga kaetud meeste nahkvööd moodustavad väikese, kuid põneva osa Eesti etnograafilisest pärandist. Ese on huvitav ja atraktiivne, kuid neid on vähe tutvustatud. Vöid leidub üle Eesti erinevates muuseumikogudes, kuid siiani ei ole analüüsitud nende tikkimise ja õmblemise erinevaid töövõtteid. Põhjuseks võiks tuua selle, et vööde valmistamiseks ei kasutatud vanale käsitööle omaseid traditsioonilisi koduseid materjale vaid müügikaupa – helmeid (Astel 1983: 104). Ka Soome etnograaf (hilisem Eesti Rahva Muuseumi direktor) I. Manninen on öelnud: „.....meeste helmestikandis vööd on kõik ostetud ja pakuvad meile sellistena vähe huvi.“ (Manninen 1927: 377). 19. sajandi alguses kasutasid eesti talunaised tikandite kaunistamiseks helmeid paljudel esemetel: tanudel, käistel ja taskutel, reeglina oli see naiste rõivaste kaunistusviis. Sellepärast mõjubki 19. sajandi keskpaigast levinud meeste helmetikandis vööde kandmistava üsnagi kummalisena. Tänasel päeval on helmetööd jälle väga populaarsed. Kultuuripärandi tutvustamine läbi vanade töövõtete oleks minupoolne panus väärtustada esiemade käsitööd. A. Arelaid ja E. Jansen on öelnud: „Kultuuripärandi tundmaõppimine tähendab ühteaegu ise¬endale küsimuse esitamist: milline peaks olema minu edasiviiv osa?“ (Aarelaid, Jansen 1982, lk 79). Helmevöö on huvitav ja ilus ese, mis võiks tänapäeval uuesti kasutust leida.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kadrina-Haljala vaibatüüp ja Mall Tombachi autorivaiba ERM 16306 taaskudumine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Lintrop, Signe; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö kirjeldab Kadrina-Haljala vaibatüüpi. Suletud kompositsiooniga naastpõimetehnikas tekke ehk vaipu kooti 19. sajandil ainult selles Virumaa piirkonnas. Töö annab ülevaate antud vaibatüübile iseloomulikest detailidest. Lõputöö praktilise osana on taasloodud kohaliku külakangru Mall Tombachi (1799-1872) poolt 1844.a kootud tekk (ERM 16306). Töö aitab paremini mõista meistri tehnoloogilise teostuse ja kujundikeele eripära. Laiemaks eesmärgiks on kangur Mall Tombachi loomingu tutvustamine ja seeläbi traditsioonilise tekikudumise tava elus hoidmine. Kadrina-Haljala vaibatüüp põhineb kompositsioonil. Igal üksikelemendil on oma kindel roll. Tehnika pigem toetab visuaalse terviku saavutamist. Antud töö puhul on oluline materjal ja see kuidas panna tänapäevased lõngad toimima nii, et saavutada tekile visuaalselt õiged proportsioonid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kaisuloomade kokkutulek : uurimus Eesti ajakirjades "Taluperenaine" ja "Eesti Naine" 1931-1940 aastatel avaldatud tekstiilsetest mänguasjadest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Teder, Inga; Kütt, Christi, juhendaja; Jõeste, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Minu lõputöö keskseks probleemiks on see, et vanad lõiked ja juhendid ei ole tänapäevaselt kasutatavad. Minu eesmärgiks on vanadest ajakirjadest mänguasjalõigete kogumine, lõigete küsitavuse kontrollimine ja nende kasutatavaks muutmine ning lõplikku valikusse jäänud mänguasjade praktiline läbivalmistamine. Võrdlesin ajakirjades pakutud mänguasju Tartu Mänguasjamuuseumi kogude ning arhiivfotode põhjal. Uurisin, kas leidub ka reaalseid viiteid sarnastele mänguasjadele? Kas mõni fotol näha olev mänguasi või muuseumieksponaat on natukenegi sarnane minu uuritavates vanades ajakirjades õmblemiseks pakutavaga? Kas võiks oletada, et keegi nende lõigete järgi kunagi mänguasju ka valmistas? Kokku panin metoodilise õppematerjali, kus vanadest ajakirjadest kogutud mänguasjade lõiked, mis on minu poolt täiendatud ja parandatud ning juurde andsin samm-sammulised metoodilised juhendid koos abistavate fotodega. Nende lõigete järgi õmblesin ka seeria omanimelistest mänguasjadest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni jälgedes. Hääbepistes teki tikkimine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Murs, Lilia; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev lõputöö on järg autori 2020. aasta seminaritööle „Käsitöömeister Virve Valtmann-Valdson: looming, käsitöine pärand ja pedagoogiline aspekt“. Seminaritöös uuris ja kirjeldas autor meistrile omaseid töövõtteid rahvariiete tikkimisel, avas ja peegeldas tema isiksust ja hoiakuid ning kajastas tema tööd pedagoogina. Lõputöö eesmärk on uurida seminaritööst välja jäänud osa: kirjeldada käsitöömeister Virve Valtmann-Valdsoni tikkimistehnikat ja nõuandeid villaste lõngadega tikkimisel ning kajastada tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Autor soovis ka ise meistrilt just tema töövõtteid õppida. Praktilise töö käigus valmis hääbepistes tikitud tekk, mille valmimise protsessi ja sealt saadud kogemusi autor töö kirjalikus osas kirjeldab. Kirjalik osa jaguneb kolme peatükki. Esimeses peatükis kirjutab autor meistri soovitustest ja nõuannetest villaste lõngadega tikkimisel ja kajastab tema koostööd moekunstnik Aldo Järvsooga. Teises peatükis keskendub praktilise töö – tikitud vaiba valmimise protsessikirjeldusele. Kolmandasse peatükki koondab arutelu ja järeldused kogu õppeprotsessist. Diplomitöö praktilist ja uurimuslikku osa toetavates lisades on fotod Virve tikitud pidulikest rõivastest ja autori praktilise tööna tikitud tekist.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Kolmteist pingikatet Eesti Pärimusmuusika Keskusesse
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Kuusk, Kadri; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Lihula punasepõhjalised tikitud tekid: etnograafiline aines, loominguline ja pedagoogiline aspekt
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Jõevee, Maarja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lihula ja ümbruskonna külade tikitud tekid on väga värvikirevad, mitmekesised ja ilusad. Neid on hinnatud ja hoitud ning nendest peetakse lugu ka tänapäeval. Tekke on tikitud ka ristpistes ja naastpõimet jäljendades, aga oma töös käsitlen punasepõhjalisi tekke, mille dekooriks on madal- või mähkpistes tikitud lilled. Töö esimeses osas annan ülevaate Lihula kandi tikitud tekkide ajaloost ja legendidest. Uurin punasepõhjalisi tikitud tekke kaheksas muuseumis ja kaheksas erakogus, mis on valmistatud 1900-1940. a. Lähemalt uurin kaheksateistkümmet tekki, võrdlen ja analüüsin nimetusi, mõõte, materjale, tehnikaid, motiive. Töö teises osas kirjeldan lõputööna tikitud omaloomingulise teki valmimisprotsessi, inspiratsioonist kuni viimistluseni. Töö kolmandas osas on metoodiline materjal ühe etnograafilise teki tikkimiseks alates mustrist, lõngavärvidest kuni viimistluseni. Vajadusel saab seda õppematerjalina kasutada. Oluline osa minu tööst on neolõngade värvimise tehnoloogia kirjapanek. Lisades on paigutatud tabelitesse kolmekümne ühe punasepõhjalise teki asukoht. Kirjeldatud on kaheksateistkümmet etnograafilist tekki. Koostatud on ka tööjuhised seitsme etnograafilise heegelpitsi valmistamiseks, mis olid uuritud tekkidel. On ka seitse omaloomingulise teki kavandit, ning materjalinäidised tikitud tekist. Uurimuse kaudu hindan rohkem Lihula ja selle ümbruskonna pärandit tervikuna, oskan seda kasutada inspiratsioonina uute tekstiilide loomisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Masintikandite iseloom Muhu argitanudel - tüpoloogia ja värvikombinatsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Kosseson, Ilme; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Nahast pastelde tüübid Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi I veerandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2013) Viin, Kadri; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õppevideod tikkimises läbi rahvusliku tikandi
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Jaadla, Marilin; Pattak, Pille, juhendaja; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärk on luua kolme erineva piirkonna rahvusliku tikandi õppevideod. Õppevideote käigus õpetab autor roosi motiivi tikkimist, kasutades erinevaid tikkimisvõtteid. Rahvustikanditest valiti Mulgi, Lihula ja Muhu tikandid. Õpetajana tundis autor puudust tikkimisvideotest, mida saaks tundides kasutada rahvusliku tikandi õpetamiseks. Õppevideo on mõeldud II- III kooliastme õpilastele, kes tutvuvad Eesti eri tikanditega ja erinevate tikkimisvõtetega. Autori koostatud õppevideoid on võimalik kasutada tunnis lisamaterjalina või koduses distantsõppe olukorras, mis lihtsustaks ja näitlikustaks õppetööd. Õppevideod jagas autor oma ala spetsialistidega ning sellele järgnes intervjuu. Intervjuu käigus saadi tagasiside loodud õppevideotele ning saadud vastustele toetudes täiendas/muutis autor õppevideod. Intervjuu käigus saadi veelgi ideid, kuidas edaspidi tikkimistunde video teel rikastada
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Pallapooltest inspireeritud rõivakollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Küppar, Grete; Kütt, Christi, juhendaja; Libe, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva diplomitöö kirjaliku osa eesmärgiks on anda ülevaade pallapoolte kandmistraditsioonidest, valmistamisest ja nende valmistamiseks kasutatud materjalidest. Töö loov-praktiliseks eesmärgiks oli kavandada kolmest kleidist koosnev pallapoolte-aineline kollektsioon. Sealjuures on arvesse võetud kasutatavate materjalide algupärasust (toimsed linased kangad, villased ja linased lõngad). Diplomitöö kirjalik osa koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse pallapoolte kandmistraditsioone, valmistamisviisi, kasutatud materjale ja uskumusi. Teine peatükk on pühendatud rõivakollektsiooni loomisse: autor on välja toonud rõivakollektsiooni kavandamise ja protsessikirjelduse (s.o kavandamisprotsessi põhjendamisele ja valmistamise kirjeldamisele ja analüüsile). Töö uurimuslikku ja praktilist osa toetavates lisades on välja toodud säilinud etnograafiliste esemete fotod koos vöökirjade mustritega, tööprotsessi fotod, kavandid, tehnilised joonised, lõiked ja fotod valminud rõivastest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põhja-Viljandimaa koekirjalised õlakatted 19. sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Kuusemets, Kati; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Põimevaiba rekonstruktsioon Tõhela rahvamaja-raamatukogu sisustustekstiilina Pärnumaal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Pere, Birgit; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö annab ülevaate põimevaiba rekonstruktsioonist, mis valmis sisustustekstiilina Tõhela rahvamaja-raamatukogule Pärnumaal. Lõputöö käsitleb Tõhela rahvamaja ajalugu ja autori seost selle 145 aasta vanuse maakivihoonega ning kirjeldab vana vaiba teekonda autorini. Töö annab ülevaate pindpõime tehnikas uue vaiba kudumise ettevalmistavatest etappidest - töövahendite soetamisest, telgedele rakendamisest ja lõngade värvimisest, samuti kudumisprotsessist tervikuna koos selle juurde kuuluva analüüsiga uue ja vana vaiba võrdluse kohta.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ruhnu triibulise rõivakanga mustrid ja funktsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2011) Karu, Gerly; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Rüiutehnikas vaibad ja Vormsi meretekkide päritolu
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2017) Raamat, Kaili; Kütt, Christi, juhendaja; Tüür, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sitiksallid - Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjalistest õlakatetest inspireeritud sallide kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Kuusemets, Kati; Kütt, Christi, juhendaja; Suurkask, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö teemaks oli sallikollektsiooni loomine Põhja-Viljandimaa 19. sajandi koekirjaliste õlakatete ainetel. Töö tulemusel valmis kolm villast kangastelgedel kootud koekirjadega, mis pärinevad autentsetelt etnograafilistelt õlakatetelt. Kollektsiooni nimeks sai Sitiksallid – Põhja-Viljandimaa õlakatetel ja eesti tekkidel ühe levinuma traditsioonilise koemustri, „sitikakirja” järgi. Sitiksallid on luksuslikud, originaalkavanditel põhinevad käsitsi valmistatud naturaalsest materjalist sallid, mida saab kanda nii õla- kui ka kaelasallidena. Sallide loomisel on inspiratsiooniallikaks olnud Põhja-Viljandimaa õlakatetelt võetud üle mitmeid iseloomulikke tunnuseid nagu sallide koosnemine kahest eraldi kootud kangapaanist, traditsioonilised koekirjade tüübid jm. Kollektsioon kannab tugevat tunnetuslikku ja visuaalset sidet minevikuga, ent sobib funktsionaalsuse ja disaini poolest ka nüüdisaja inimestele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tömbi ninaga ja kurrutatud pasteldest inspireeritud jalavarjud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Viin, Kadri; Kütt, Christi, juhendaja; Rajando, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö "Tömbi ninaga ja kurrutatud pasteldest inspireeritud jalavarjud" eesmärgiks oli luua kaasaegseid jalatseid, millel on seoseid nende ajalooga. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses pooles on lühidalt tutvustatud Eestis kasutusel olnud pastlatüüpe, sama sai põhjalikumalt uuritud 2013. aastal kaitstud seminaritöös. Pikemalt on kirjeldatud nendest kahe, tömbi ninaga ja kurrutatud pastelde, valmistamist. Viimast on tehtud läbi muuseumitest kogutud andmete ning oma kogemuste kaudu, mis on omandatud ise pastlaid valmistades. Samuti on antud ülevaate kasutusel olnud materjalidest ning hooldusest. Kirjeldatud sai ka pastlapaelte valmistamise võimalused ning nende sidumisviisid. Töö teises pooles on kirjeldatud praktilise töö kavandamist ja valmistamist. Kaasaegsete jalatsite tehnoloogia erinevusest hoolimata on siiski mitmed kavandatud detaid lahendatud läbi eelnevalt saadud teadmiste ja kogemuste pastelde valmistamise kohta. Samuti sai jalanõud kavandatud selliselt, et olulist osa mängivad ka paelad ning nende sidumisviisid. Tööle on lisatud ka toetavad materjalid, milleks on lõiked, kavandid, tööproovid, tabelid ja fotod. Kogu praktilise töö valmistamise juures oli oluline osa koostööl ettevõttega RV Ortopeedia OÜ. Peale abi ja vahendite, mis puudu olid, tuli kindlasti koostööd tehes juurde suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Saadud kogemusega sai rohkem tundma õpitud nii ennast kui ka teisi inimesi. Antud töö oli ühest küljest kokkuvõte erialalt saadud teadmistest ja oskustest, kuid teisalt võimalus õppida midagi uut. See andis kindlasti juurde julgust, millega edaspidigi luua midagi sellist, mis esmapilgul raske või isegi võimatu näib.
listelement.badge.access-status Embargo ,
Vändra mustrid: vaibad ja tekstiilpaneelid Vändra raamatukokku
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2008) Antson, Inna; Kütt, Christi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Veebipõhine projektõppe juhendmaterjal õpetajale II kooliastmes käsitöö õpetamiseks: pärandtehnoloogilised töövõtted ja taaskasutusmaterjalid tekstiilse mänguasja valmistamise näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Leht, Kaja; Kütt, Christi, juhendaja; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuurhariduse osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Viljandi- ja Tartumaa võrkvööd 19. sajandil. Vööde tehnikad ja roll traditsioonilises pulmakombestikus ning võimalused kaasajastamiseks
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Külv, Marit; Kütt, Christi, juhendaja; Burk, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö eesmärk oli 1) kaardistada Eesti muuseumikogudes säilinud Tartu- ja Viljandimaa võrkvööde tehnilised aspektid, 2) tutvustada vööde rolli 19. sajandi pulmakombestikus ning 3) leida aja- ja asjakohaseid võimalusi veimedega seotud pulmakombestiku taaselustamiseks võrkvööde näitel. Allikmaterjalidena on kasutatud etnograafilisi võrkvöid, arhiivitekste, kirjandusallikaid ning veimeteemalist originaalküsimustikku. Uurimus algab ülevaatega võrkvööde uurimisseisust Eestis. Koostöös TÜ VKA RKO käsitööteaduse terminite komisjoniga on välja pakutud kaasajastatud võrkpõime alased terminid. Uurimuse põhifookus on 19. sajandist säilinud Tartu- ja Viljandimaa võrkvöödel. Kahe maakonna piires joonistuvad välja mitmed ühisjooned nii põimimise tehnikates kui värvikasutuses. Lisaks enam levinud labasele ja diagonaalsele põimele leidub valimis kaks kahepoolses toimses põimes ning viis ringselt põimitud labast vööd. Paljudest kihelkondadest on säilinud üksikud võrkvööd või puuduvad näited sootuks, mis ei luba teha terviklikke järeldusi kihelkondlike tehniliste nüansside, värvi- ja mustrieelistuste osas. Kõrvutades Tartu- ja Viljandimaa pulmapärimuse alast arhiivmaterjali ning meeste vööde kohta leiduvat infot, on kolmandas peatükis antud ülevaade veimedest traditsioonilises pulmakombestikus. Veimi valmistati kogu neiupõlve vältel, enam pärast kosjade vastu võtmist. Annid olid lisaks veimevaka jagamisele olulised mitmetes rituaalides pulmapeo vältel. Neljandas peatükis on pakutud välja lahendusi tänapäeval koopialaadsete võrkvööde põimimiseks. See hõlmab mustriskeeme, hinnanguid materjalile ning arvutusi lõime tiheduse kohta. Töö raames valmisid 24 tööproovi neljast kihelkonnast, mis on leitavast lisast 2. Viimases peatükis vaatleb autor lähemalt võimalusi 19. sajandi pulmakombestiku taaselustamiseks ja veimede valmistamiseks. Küsitluse ning autori kogemuse põhjal on olemas huvigrupp, kes peab lugu vanematest kommetest ning käsitööst. Nende soovidest ja ettepanekutest lähtuvalt on pakutud soovitusi veimede valmistamiseks ning selleteemalise koolituse koostamiseks tänapäeval. Koolituste puhul on oodatud nii üle-Eestilisi kombeid ja pärandit kui ka kitsalt kihelkondlikke tavasid ja esemeid puudutav lähenemine.