Sirvi Autor "Karton, Inga, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Detecting guilty knowledge with EEG-based methods using mock crime scenario
(Tartu Ülikool, 2014) Kitt, Anni-Bessie; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Effects of excitatory transcranial magnetic stimulation on deceptive behaviour
(Tartu Ülikool, 2018) Uusen, Trine; Tuvi, Iiris, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study investigated the effects of excitation of the dorsolateral prefrontal cortex (DLPFC) with repetitive transcranial magnetic stimulation (rTMS) on deceptive behaviour. The event-related potential (ERP) component P300 is well known as a neural marker of deception. P300 amplitude was examined in response to critical, familiar, and neutral stimuli in a task similar to the concealed information test. The electroencephalography (EEG) of 13 volunteers was recorded combined with rTMS. We did not find a difference in response to rTMS between right and left DLPFC as initially expected. However, TMS elicited a higher mean P300 amplitude to the critical stimulus compared to sham condition. Therefore, noninvasive prefrontal cortex excitation by rTMS can be used to increase the sensitivity of P300 to critical items in an analogue of the concealed information test.
Impulsiivsuse ja sotsiaalse soovitavuse seostumine pettusega valetamist võimaldavas arvutimängus
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Pärnaste, Anna-Stiina; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Einberg, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähe on uuritud, kuidas on omavahel seotud käitumuslike testide tulemused ja enesekohaste testide tulemused ebasiira käitumise kontekstis. Antud töö eesmärk oli uurida, kuidas käitumuslikult mõõdetud valetamine seostub sotsiaalse soovitavusega ning impulsiivsusega. Uurimuses osales 96 katseisikut (70 naist, 26 meest); keskmine vanus 24,89 eluaastat (SD = 6,7). Enesekohaste mõõtevahenditena kasutati sotsiaalse soovitavuse küsimustikku (BIDR; Paulhus, 1991), adaptiivse-maladaptiivse impulsiivsuse küsimustikku (AMIS) ning käitumusliku mõõtevahendina valetamist võimaldavat arvutimängu ehk ringide mängu (TÜ kognitiivse psühholoogia labor). Tulemused näitasid oodatult, et sotsiaalse soovitavuse alaskaaladest oli mainekujundusel negatiivne seos valevastuste määraga. Impulsiivsuse puhul ilmnes ainsa statistiliselt olulise seosena positiivne korrelatsioon valevastuste määrast võetud vahelejäämise protsendi ja impulsiivsuse üldskoori vahel, mis tulenes pidurdamatuse alaskaalast. Seega impulsiivsus ei seostu valetamise sagedusega, kuid mainekujundus seostub.
MITI 4.2.1 hindamissüsteemi rakendatavus ja hindajatevaheline kooskõla simuleeritud tingimustes
(Tartu Ülikool, 2025) Saunoris, Terje; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Motiveeriv intervjueerimine (MI) on tõenduspõhine nõustamisviis, mille tõhusus sõltub suurel määral selle rakendamise kvaliteedist. Usaldusväärne ja süsteemne hindamine on vajalik nii MI õpetamisel kui ka teadusuuringutes. Käesolev magistritöö keskendub MI hindamissüsteemi MITI 4.2.1 (Motivational Interviewing Treatment Integrity) rakendatavusele Eesti kontekstis ning hindajatevahelise kooskõla analüüsile olukorras, kus MI-hindamine toimub standardiseeritud patsientidega simuleeritud intervjuude põhjal. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli õpetamise ja arendamise grandi raames meditsiinitudengitega, kes viisid läbi MI-seansid koolitatud standardiseeritud patsientidega. Analüüsi kaasati 14 salvestatud intervjuud, mida hindasid neli väljaõppega kodeerijat ning üks eksperthindaja. Hindamised viidi läbi MITI 4.2.1 alusel, kasutades globaalskaalasid ja käitumiskoode. Hindajatevahelist kooskõla hinnati klassisisese korrelatsioonikordaja (ICC) abil ning eksperthindajaga võrreldavust täiendati Pearsoni korrelatsioonide ja Cronbachi alfa analüüsiga. Tulemused näitasid, et enamik skaalasid saavutas hea või väga hea hindajatevahelise usaldusväärsuse (ICC 0,73-0,97). Kõrgeim kooskõla ilmnes struktureeritud käitumiste, näiteks küsimuste ja lihtsate peegelduste puhul. Globaalskaalad nagu empaatia näitasid madalamat kooskõla. Analüüs toetab MITI kasutatavust Eesti õppekeskkonnas simuleeritud MI intervjuude hindamisel, kuid osutab ka vajadusele täpsemaks koolituseks keerukamate skaalade hindamisel.
Motiveeritud ebasiira käitumise uurimine selle sõltuvuses transkraniaalse magnetstimulatsiooni ergastavast mõjust
(Tartu Ülikool, 2014) Jõks, Kerli; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö raames uuriti transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) mõju motiveeritud ebasiira käitumise tingimustes. Selle jaoks ergastatati TMS-i abil mõlema ajupoolkera dorsolateraalset prefrontaalset koort nii sham (tingimus, kus aju tegelikult ei mõjutata) kui ka TMS tingimustel, kusjuures katseisik mängis samal ajal arvutimängu, mille käigus ta võis vabalt valida kas ja kui palju ta valetab (edaspidi Ringide mäng). Valimisse kuulus 17 tervet paremakäelist inimest, kelle hulgas oli 4 meessoost ning 13 naissoost isikut vanuses 20 – 47. Andmete analüüsis kasutati 15 katseisiku andmeid. Valetamise määras ei leitud märkimisväärseid erinevusi sham versus TMS tingimuse vahel, samuti puudus erinevus ajupoolkerade vahel. Vastamise kiiruse analüüsil selgus, et parema ajupoolkera puhul, nii sham kui TMS tingimustes, kasvab katseisikute valetamise vastamiskiirus võrreldes tõerääkimisega.
Motiveeritud ebasiira käitumise uurimine selle sõltuvuses transkraniaalse magnetstimulatsiooni pidurdavast mõjust
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti, kuidas dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (TMS) mõjutab motiveeritud ebasiirast käitumist ehk valetamist. Selleks valmistati ette katse, kus 17 katseisiku mõlema ajupoolkera DLPFC-d pidurdati korduva TMSi abil ning seejärel lasti neil mängida interaktiivset arvutimängu, milles katseisik sai ise valida, millal ja kui palju valetada. rTMS-mõjutamisele võeti võrdluseks sham-tingimus. Tulemused ei näidanud valetamismäära muutumist stimuleerimise tulemusena, kuid leiti erinevusi aegades vastamise võimaldamisest vastuseni. Parema ja vasaku poolkera DLPFC pidurdamine pikendab valetamisel vastamise kiirust võrreldes tõe rääkimisega, mis kinnitab, et valetamine on keeruline kognitiivne tegevus ning nõuab keerulisemat kontrolli. Valetamine on väga atraktiivne teema, kuid selle protsesside täieliku tundmaõppimise jaoks on vaja läbi viia täiendavaid uurimusi.
Motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteemi 3.1.1 eestindamine
(Tartu Ülikool, 2013) Jürjen, Tõnu; Karton, Inga, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Motiveeriv intervjueerimine on efektiivne nõustamismeetod, mida rakendatakse erinevates valdkondades. Meetodi kasutamise hindamiseks on välja töötatud motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteem, mille eestindamine ning hindajatevahelise reliaabluse hindamine oli siinse töö peamine eesmärk. Uurimus hõlmas 24 intervjuud ning nelja kodeerijat. Esimeses etapis hindas iga intervjuud kodeerijate paar. Hindajatevahelise reliaabluse määramiseks kasutati klassisisest korrelatsiooni. Teises etapis lisandusid kaheksa intervjuu kohta veel kahe kodeerija hinnangud. Hindajatevahelise reliaabluse määramiseks olukorras, kus kodeerijate arv intervjuude lõikes varieerub, kasutati kooskõla piirväärtustel (jaotuskvantiilidel ja sessioonisisesel standardhälbel) põhinevaid meetodeid. Esitati meetod klassisisese korrelatsiooni määramiseks mitmetasandilise mudeldamise kaudu. Tulemused näitavad, et hindajatevaheline kooskõla käitumisloendi skaalades on kõrgem üldhinnangu skaalade kooskõlast. MITI manuaali võib lugeda eesti oludele kohandatuks, kuid vajalik on edasine töö kodeerijate treenimisel.
Nõustamise hindamise erinevused tudengite, standardiseeritud patsientide ning õppejõudude vahel
(Tartu Ülikool, 2024) Eesmaa, Heiki; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Eesmärk: Uurisime tudengite, õppejõudude ja standardiseeritud patsientide kooskõla motiveerival intervjueerimisel põhineva rollimängu hindamisel, samuti aastatevahelisi erinevusi sarnasel ülesandel. Meetod: Kasutasime kursuse „Patsiendikeskne suhtlemine“ hindamise käigus tekkinud andmeid. Tulemused: Standardiseeritud patsiendid olid õppejõududega üldhinnangutes (nt empaatia) paremini kooskõlas kui tudengid õppejõududega. Erinevad aastakäigud olid omavahel võrreldavad, langust üldhinnangutes võib interpreteerida ka kui realistlikku. Järeldused: Kaudselt kinnitab see, et nõustajal pole nii lihtne olla patsiendiga kooskõlas indiviidi vaatenurga erilisust ja väärtust.
Standardiseeritud patsiendi rakendamise mõju motiveerivast intervjueerimisest lähtuva nõustamismeetodi alase väljaõppe tulemuslikkusele
(Tartu Ülikool, 2023) Luik, Kätlin; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Standardpatsientidega harjutamise mõju tudengite enesekohastele hinnangutele aines "Patsiendikeskne suhtlemine"
(Tartu Ülikool, 2023) Tammepuu, Maria Isabella; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tajuhinnangute tõelevastavuse sõltuvus aju otsmikusagara stimulatsioonist
(Tartu Ülikool, 2013) Rinne, Julia Mai; Bachmann, Talis, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond
Transkraniaalse magnetstimulatsiooni efektid petukäitumisele ning petukäitumise sõltuvus prefrontaalsest dopamiini reguleerivatest geenidest COMT Val158Met ja VMAT1
(Tartu Ülikool, 2017) Treufeldt, Hõbe; Tuvi, Iiris, juhendaja; Karton, Inga, juhendaja; Vaht, Mariliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö keskendub ebaausa suhtlemise alusmehhanismide uurimisele ning üheks eesmärgiks oli korrata eelnevat leidu, et dorsolateraalse prefrontaalkoore (DLPFC) pidurdamine korduva transkraniaalse magnetstimulatsiooniga (rTMS) mõjutab valetamise suunda (Karton & Bachmann, 2011). Katseisikute vasakut ja paremat DLPFC-d mõjutati rTMSi pärsiva režiimiga (1 Hz) peale mida mängiti arvutil mängu, mis võimaldas valetamise abil oma punktiskoori kasvatada. Tulemused ei näidanud rTMSi mõju valetamisele. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kuidas on valetamisega seonduvad parameetrid (reaktsioonikiirus, tagasiside, impulsiivsus) seotud prefrontaalset dopamiini reguleerivate geenidega COMTVal158Met ja VMAT1. Keerulise tõe ning valetamise protsendid eristusid VAMT1 A ja G polümorfismide gruppides olulisel määral (p<.039). Ilma rTMSita katses ilmnesid ringide mängus erinevused lihtsa tõe rääkimise ja keerulisema tõe rääkimise reaktsiooniaja kiirustes F(1,388)=43.0, p<.001. Välja on toodud tulemuste võimalikud põhjused ja uurimuse edasised suunad.