Standardiseeritud patsiendi antud hinnangu, õppija/praktiseerija enesehinnangu ja motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteemi põhiste kodeeringute vaheline kooskõla

Abstract

Käesoleva magistritöö esimene eesmärk oli selgitada, kas standardiseeritud patsienti on võimalik rakendada tudengite hindamisprotsessis õppeaines Patsiendikeskne suhtlemine. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kas ja mil määral mõjutab õppeprotsess tudengite enesekohaseid hinnanguid võrreldes kodeerijate poolt antud hinnangutega.

Uuringus osalesid Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kolmanda kursuse tudengid, 13 väljaõppe saanud standardiseeritud patsienti ning 4 väljaõppe saanud MITI-kodeerijat. Andmete kogumine toimus õppetöö käigus 2022/2023 õppeaasta sügissemestril.

Standardiseeritud patsiendi ja kodeerija hinnangute vahelist kooskõla hinnati Cohen’i kappa koefitsiendi abil. Analüüs hõlmas 79 hinnatud intervjuud ning 76 intervjuud söötude hindamiseks. Tulemused näitasid üksikuid nõrku kooskõlasid, mistõttu püstitatud hüpotees standardiseeritud patsiendi ja kodeerija hinnangute kooskõla kohta kinnitust ei leidnud.

Tudengi enesehinnangute ja kodeerija hinnangute vahelist kooskõla analüüsiti klassisisese korrelatsioonikordaja (ICC) abil, hõlmates 82 kodeeritud ja tudengi poolt hinnatud intervjuud. Ka selles analüüsis ilmnesid vaid üksikud kooskõlad, mistõttu leidis vastav hüpotees kinnitust piiratud ulatuses. Hinnangud muutusid ühtsemaks õppeaine fookuses olnud lihtsate peegelduste ja küsimuste esitamise osas. Keeruliste peegelduste hindamine püsis mõlemas hindamiskorras läbivalt stabiilse kooskõlaga.