Sirvi Autor "Kasearu, Kairi, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 55

Ajateenijate emotsionaalse enesetunde hinnangute erinevused Eesti Kaitseväe eri väeliikides 2016/2017a kompleksuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Mattias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti, kuidas eristub ajateenijate emotsionaalne enesetunne ajateenistuses sõltuvalt teenistuse väeliigist. Eesmärgi saavutamiseks kasutati Eesti Kaitseväe inimvara kompleksuuringus rakendatud emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) andmeid. Uurimistöö valimisse kuulus 600 ajateenijat. Kolmes laines teostatud küsitluse andmete analüüsist leiti, et statistiliselt olulisi erinevusi emotsionaalses enesetundes leidus väeliikide läbilõikes viies EEK-2 tunnuses seitsme erineva väeliigi ajateenijate seas. Kolmes etapis 15 olulisest muutusest 10 olid leevenduvad, kaks kõikuvad ning kolm püsivalt süvenevad.
Ajateenijate hoiakud kaitseväe vajalikkuse kohta aastatel 2016-2019
(Tartu Ülikool, 2020) Lest, Erik; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate selektsioon teenistusse erinevates kutsetes ja edasijõudmine ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2021) Keskpalu, Helena; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolev bakalaureusetöö keskendus ajateenijate kutsete vahelistele erisustele ning nooremseersandiks saamise prognoosile. Uurimuse teoreetiliseks aluseks kasutati iseloomu, autentse juhtimise ning oskuste teooriat, samuti selgitati kaitseväelise juhi pädevusmudelit ning selektsiooni lähenemist. Töö tulemustest selgus, et teoreetiline raamistik on seotud analüüsist selgunud tulemustega - nooremseersantidel esinesid teatud tunnused, mille põhjal nad enda auastmele selekteeruvad. Uurimuse põhjal selgus, et jaanuari- ning juulikutse ajateenijate vahel esineb mitmeid erinevusi. Tuli esile, et suurimad erinevused kutsete vahel on seotud vanuse, hariduse, emakeele, elukohtade, ning perekonnaseisuga. Selgus, et jaanuarikutse ajateenijate keskmine vanus on kõrgem ning nende hulgas on rohkem vene emakeelega ajateenijaid. Samuti on jaanuarikutse ajateenijate hulgas rohkem neid, kes on teenistusse tulnud suurematest linnadest ning enne ajateenistust tegutsenud spetsialisti, ettevõtja, oskustöölise või lihttöölisena. Juulikutse puhul on suur osakaal aga just keskkoolist tulnud õpilastel. Prognoosides nooremseersandiks saamist, selgus et nooremseersantide hulgas on kindlate tunnuste ja hoiakutega ajateenijad. Põhilised tunnused, mis nooremseersandiks saamist mõjutavad on ajateenija kõrgem haridustase, eesti emakeel, suuremas linnas elamine, juulikutses teenimine, varasem juhikogemus, ajateenistusse astumine vabatahtlikult, nooremallohvitseri kursuse soov ajateenistuse alguses ning positiivne hinnang ajateenistuse läbimisele. Käesolev bakalaureusetöö annab lisandväärtust näiteks Kaitseväe inimressursi kompleksuuringule, et edasistes küsitluslainetes põhjalikumalt kaardistada juhtival kohal oleva ajateenija iseloomujooni ja erisusi teistest.
Ajateenijate suhtumine naiste osalusse ajateenistuses
(Tartu Ülikool, 2023) Peiponen, Kadi-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenijate teenistusse tuleku suhtumise ja teenistusmotivaatorite seos tervise ja emotsionaalse enesetunnetuse hinnangutega
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ajateenijate teenistusse panustamise motivaatorite seost ajateenistuse alguse terviseseisundi, teenistusse tuleku meelsuse ning teenistuse lõpus emotsionaalse heaoluga. Lähtudes töö eesmärgist püstitati uurimisküsimused: 1) Kuivõrd ajateenistuse alguses on teenistusse panustamise motivaatorid seotud teenistusse tuleku meelsusega? 2) Kuivõrd ajateenistusse tuleku meelsus on seotud ajateenijate tervisliku seisundiga teenistuse alguses? 3) Kas ajateenistuse alguses halvema tervisliku seisundiga ajateenijate puhul teenistusse panustamise motivaatorid muutuvad teenistuse jooksul rohkem võrreldes hea tervisliku seisundiga ajateenijatega? 4) Kuivõrd ajateenistusse panustamise motivaatorite hinnangute langus teenistuse jooksul on seotud emotsionaalse enesehinnanguga teenistuse lõpus? Esimese uurimis küsimuse vastuseks saab analüüsi tulemusel väita, et ilmneb statistiliselt oluline seos tuleku meelsuse gruppide ja motivaatorite hinnangute vahel, kuid seosed on olemuselt peamiselt mõõdukad või ühel juhul nõrk. Teise uurimisküsimuse vastuseks väidab töö, et analüüsi tulemuste alusel on võimalik väita, et esineb seos ajateenistusse tuleku meelsuse ja ajateenijate ensehinnangulise tervisliku seisundiga. Seos olemuselt on nõrk. Kolmanda uurimisküsimuse vastuseks käesolev töö väidab leitud analüüsi tulemuste alusel, et motivaatorite hinnangute langus esineb statistiliselt oluliselt rohkem ja tugevamate seostega ajateenijate seas, kes teenistuse alguses hindasid oma tervist pigem heaks Neljanda uurimisküsimuse vastuseks leiab töö, et analüüsi tulemuste põhjal, toetudes peamiselt tehtud Welchi t-testidele ja nende Coheni D väärtustele, on alust väita, et teenistuse panustamis motivaatorite hinnangute langused on statistiliselt oluliselt rohkem seotud EEK–2 gruppidega, kellel on soodumus EEK–2 kategoorias esitatud vaimse tervise probleemi tekkeks. Käesolev töö näitab, et ajateenistuse keskkonnas võiks veel detailsemalt uurida kuidas erinevad tegurid ajateenistuse mõjutavad ajateenijate tulemusi teenistuse jooksul.
Ajateenijate tegevteenistusse siirdumist kujundavad sotsiaalmajanduslikud tegurid
(Tartu Ülikool, 2021) Must, Karl; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives
(2017-12-04) Rootalu, Kadri; Tooding, Liina-Mai, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Abielude sõlmimise ja lagunemise trendid on pidevalt nii teaduslike kui maailmavaateliste väitluste tulipunktis. Käesolevas töös vaadatakse abielulahutuste põhjuseid ja tagajärgi lastele inimese elutee perspektiivist. Selleks kasutatakse kahe sotsioloogilise uuringu andmeid: „Ühe põlvkonna elutee“, milles jälgitakse 1983. aasta keskkoolilõpetajate edasist eluteed kuni aastani 2005 ning uuring „Laste väärtus ja põlvkondadevahelised suhted“, mille Eesti andmed koguti aastal 2009. Uuringute käigus selgus, et suurt rolli lahutuse riski puhul mängib abiellumisvanus. Suurema tõenäosusega lahutatakse nooremas vanuses sõlmitud kooselud, registreeritud abielud on stabiilsemad kui vabaabielud. Samuti on väiksem lahutuse risk sellistes peredes, kus kasvavad ka lapsed. Abikaasade hariduse mõju lahutuse riskile on tunduvalt väiksem. Uuringust selgus, et naiste puhul haridustase lahutuse riski ei mõjuta. Meeste puhul oli kõrgharidusega vastajatel veidi väiksem lahutuse risk. Töös otsiti ka vastust küsimusele, kas ja kuidas vanemate lahutus mõjutab noore inimese eluplaane ja tegelikku eluteed. Selgus, et vanemate lahutuse mõju on nähtav eriti tüdrukute puhul. Lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud plaanivad varem kodust välja kolida kui kahe koos elava vanemaga kasvanud tüdrukud. Tegelikult kodust väljakolimise vanustes siiski erinevusi ei leidunud. Küll aga oli näha, et lahutatud vanematega perest pärit tüdrukud hakkavad oma peret looma nooremas vanuses. Seega, tehtud plaanid ja tegelikud elusündmused olid vanemate lahutusest mõjutatud eri viisil. Samuti vaadati töös, kuidas mõjutab päritolupere noorte inimeste hoiakuid abielulahutuste suhtes. Uuringust selgus, et 15-aastaste laste hoiakud abielulahutuste suhtes ei sõltunud suurel määral nende emade hoiakutest lahutuste suhtes ega ka kasvupere tüübist. Tundub, et tegemist on noorte jaoks piisavalt isikliku teemaga, kus otsused langetatakse peamiselt ise.
Eesti ajateenijate hoiakute muutus enne ja pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas
(Tartu Ülikool, 2024) Soone, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The dissertation aimed to identify the change in attitudes of Estonian conscripts before and after the beginning of the full-scale war in Ukraine. The current international security situation has brought many changes to Estonia's national defense stance, focusing on the increase in defense willingness and threat perception among conscripts. Estonia's national defense relies on a reserve army, including conscripts, and NATO membership. Understanding conscripts’ attitudes towards security and the service makes it crucial to know their national defense stance. The thesis begins with a theoretical overview of conscription and its development, highlighting the attitudes towards conscription in the Baltic states in recent history. It then discusses the security situation in Ukraine, Russia’s behavior, and the impact of the military situation on individual threat perception. The final theoretical chapter addresses the relevance of defense willingness in the context of the war and the attitudes of conscripts, presenting different approaches to the concept. The attitudes of conscripts were examined through frequency distributions and a binary logistic regression analysis, with variables divided into attitudes toward defense willingness and threat perception. The time context was the year 2020/21 before the war began, and 2022/23 after the war began. The results illustrate the relationship between conscripts’ attitudes towards defense willingness and threat perception, with the primary statistically significant demographic factor being the native language. The perception of threat among conscripts has increased following the outbreak of the war in Ukraine, raising societal anxiety and stress. Increased threat perception has influenced defense willingness, which has risen since the beginning of the war. The rise in defense willingness is reflected in the changing attitudes of conscripts, who now place a higher value on the necessity of conscription for Estonia's national defense, and are more inclined to volunteer for service. However, while defense willingness has increased, conscripts still value individual freedom of choice in their lives, and most do not want to engage in active service after conscription.
Eesti elanike soostereotüübid
(Tartu Ülikool, 2024) Raig, Elisabet; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti elanikkonna hoiakud immigratsiooni suhtes 2004-2010
(Tartu Ülikool, 2013) Tõldsepp, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Eesti elanikkonna suhtumine naiste osalusse Kaitseväes aastatel 2016–2021
(Tartu Ülikool, 2022) Tulk, Marii-Liis; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti emade ootused lapselt saadavale toetusele ja abile tulevikus
(Tartu Ülikool, 2016) Mäekivi, Johanna; Raid, Kadri, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus. Samuti teada saada, kas sugu, laste arv või peretüüp mõjutavad emade ootusi. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs kasutades „Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted Eestis“ 2009. aasta andmeid. Analüüsi peamised tulemused olid järgmised: - Eesti emad ootavad tulevikus oma lastelt kõige enam emotsionaalset toetust ja hoolitsemist vanaduspõlves. - Kõige vähem soovitakse saada rahalist abi ja seda, et laps toetaks rahaliselt nooremaid õdesid-vendi. - Tütarde ja poegade puhul ootused ei erine, hinnangud on mõlemale sarnased. - Laste arv ei kujunda ootusi. Seega ühe, kahe või kolme ja enama lapse puhul on ootused samad. - Peretüüp ei avalda ootustele mõju. Üksikemade, bioloogilise või kasuisaga perede puhul ei tulnud esile olulisi statistilisi erinevusi. - Laste arvu ja peretüübi koosmõju ootustele ei ole samuti märkimisväärne. Antud töö selgitas välja, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus, kuid esile ei tulnud soolisi erinevusi ega laste arvu ning peretüübi mõju ootustele.
Eesti emade tõlgendused sotsialiseerimisväärtustest teismeliste laste kasvatamisel
(Tartu Ülikool, 2015) Pelisaar, Kadri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti ja vene kodukeelega ajateenijate isamaaliste hoiakute võrdlus ning muutused ajateenistuses. Ülevaade ajateenijate kompleksuuringust aastatel 2019-2024
(Tartu Ülikool, 2025) Kartau, Hanna Kerstina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad tegurid tulenevalt perekonnast, tööst ning isiklikest aspektidest
(Tartu Ülikool, 2016) Demus, Eteri; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada, millistest perekonna, töö ja individuaalsetest teguritest on seotud Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamine. Käesolevas töös selgus, et töö- ja pereelu ühitamine oleneb üldiselt nii perekondlikest, individuaalsetest kui ka tööga seotud teguritest. Kõige suurem roll igapäevaselt on aga perekondlikel ning tööst tulenevatest aspektidel. Töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad otseselt meeste rahulolu oma panusega kodutöödesse, lastega tegelemise aeg tööpäevadel ning rahulolu tööandjaga. Väiksemaid mõjutusi ilmneb ka sotsiaaldemograafilistest aspektidest nagu tegevusala, haridus ning vanus. Töö tulemused on üllatavad ning valdavalt positiivsed, kui võrrelda neid üldlevinud arvamusega, et meeste peamiseks tegevusalaks on perekonna majandusliku olukorra eest hoolitsemine. Väga huvitav oli, et kodutöödesse panustatav aeg ei mänginud suurt rolli selles, kas töö- ja pereelu ühitamine on keeruline või mitte. Samas rahulolu panusega kodutöödesse on oluline näitaja töö- ja pereelu ühitamise puhul. Positiivsete tulemusena selgus, et enamus valimis olnud meestele pakutakse töökoha poolt vajadusel paindlikke tööajatingimusi. Antud tulemus on väga oluline töö- ja pereelu ühitamisel, kuna igapäevaselt tuleb elus ette ootamatuid probleeme, millega on vaja kohe tegeleda, seda näiteks katkise toru puhul kodus või lapsega arsti juurde minemisel, sellistes olukordades on paindlik tööaeg oluline abikäsi ning annab partneritele omavahel võimalusi kohustusi jagada. Uuringust selgus, et isade puhul on väga oluline aspekt töö- ja pereelu ühitamise juures nende lapsed. Lastega seoses mängisid olulist rolli mõlemad tunnused, nii lastega koos veedetud aeg kui ka süütunne lastega koos veedetud aja osas. Hea on tulemustest näha, kuidas isad üritavad igapäevaselt tegeleda mitu tundi oma lastega ning tunnevad süütunnet, kui nad seda teha ei saa. Tulemustest saab järeldada, et peamiselt levib kaheleivateenijaga peremudel varasema üheleivateenija asemel, kuna töö- ja pereelu ühitamise juures on oluline perekondlikud ning töösfäärist tulenevad tegurid. Antud tulemused on positiivsed ning lootustandvad, et naiste ja meeste vaheline töö- ja pereelu ühitamine ning kohustuste jagamine laheneb perekonna siseselt üha hõlpsamini.
Eesti mittetulundusühingute profiil ja selle muutus 5 aasta jooksul
(Tartu Ülikool, 2025) Mäll, Katariina; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti mittetulundusühingute profiili ja selle viie aasta muutuse kaardistuse eesmärk on selgitada välja, kuivõrd palju saab kasuta kättesaadavaid avaandmeid, et mõista mittetulundusühingute arvu, tegevus- ja finantsnäitajaid ning MTÜ-de profiili Eesti majanduses. Mittetulundusühingud mängivad olulist rolli Eesti ühiskonnas, pakkudes erinevaid teenuseid ja väljendades eri huvigruppe. Seega on nende majandusliku ja organisatsioonilise profiili tundmine oluline nii poliitika kujundajatele kui ka ühiskonna mesotasandi mõtestamiseks üldiselt. Töös kasutati hierarhilist klasteranalüüsi, mille abil selgitati välja MTÜ-de eristuvad profiilid majandusnäitajate, organisatsiooni vanuse, töötajate arvu, maakonna ja tegevusala lõikes. Analüüsi tulemused näitavad, et MTÜ-d asetsevad regionaalselt suuremates maakondades, kuid ühed aktiivsemad MTÜ-de moodustajad tuhande elaniku kohta on Eesti saared. MTÜ-d jagunevad 750 erineva tegevusala vahel ja kõige enam on valitud tegevusala koodiks spordiklubide tegevus ja piirkondliku elu edendamine. Võrreldes 2019. aastaga on 2023. aastaks MTÜ-de keskmine vanus tõusnud ühe aasta võrra. Viie aasta lõikes on suurenenud annetuste ja muude tulude osakaal kogutulust. Valdavalt töötab MTÜ-des 0-1 inimest. Eesti MTÜ-de arengut iseloomustab mõõdukas majandusnäitajate kasv ja väike, kuid stabiilne töötajate arv ning organisatsioonide püsivus. Töö käigus ilmnesid mitmed piirangud avaandmete kasutamisel. Esiteks puudub Äriregistri avaandmetes informatsioon liikmete arvu kohta, kuigi see on kajastatud majandusaasta aruannete PDF-versioonides. Teiseks pole kajastatud ega kaardistatud vabatahtlike arvu ning tegevust MTÜ-des. Kolmandaks ei ole avaandmetes eristatud toetusi ja annetuste allikaid, mis raskendab sügavamat analüüsi selle kohta, kui suur osa ressursse pärineb riigilt, erasektorilt ja/või üksikisikutelt. Selliste andmete olemasolu võimaldaks täpsemalt hinnata MTÜ-de sõltuvust ja seost riikliku ning erasektori toetusega ning seejärel sobitada tulemusi paremini valitsuse ja turu ebaõnnestumise ning vastastikuse sõltuvuse teooriatega. Tulevikus oleks oluline uurida mittetulundussektorit laiemalt ja parandada riikliku statistika võimalusi. Näiteks soovitab autor uurida lähemalt MTÜ-de toetuste ja rahastuse struktuuri, sest see võimaldaks paremini mõista nende rolli nii avalikus kui ka erasektoris ning testida vastastikuse sõltuvuse teooriat. Magistritöö andis olulise panuse Äriregistri avaandmete kasutusvõimaluste rakendamisele ning laiemalt mittetulundusühingute majandus-statistiliste näitajate mõistmisel.
Eesti- ja venekeelsete ajateenijate meediatarbimise seos väärinfo tuvastamisega
(Tartu Ülikool, 2021) Haar, Janek; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimustöö eesmärgiks oli anda läbi püstitatud uurimusküsimuste ülevaade 2020. aasta oktoobrikuu ajateenijate meediatarbimisest erinevate allikate näidetel ja meediakanalite kasutamise mõjust suhtumisele riigikaitsesse ning seostele väärinfo tuvastamisega. Töö jaoks küsitleti nii eesti- kui venekeelsed ajateenijad, kelle vastuseid teemakohastele ankeetküsimustele sai analüüsitud statistilise andmeanalüüsiprogrammiga PSPP. Selle uurimuse tulemused näitavad ajateenijate meediatarbimise hetkeseisu ja annavad sisendi võrdluste läbiviimiseks varasemate ning hilisemate analoogiliste uurimustöödega, et omakorda hinnata tulemusi ja mõjusid pikema perioodi jooksul. Uurimusest selgus, milline on 2020. aasta ajateenijate meediatarbimise üldine aktiivsus ning millised allikad on erineva kodukeelega vastajate seas usaldusväärsed ja millised mitte. Samuti näitas uurimus, millised tegurid aitavad tarbija jaoks muuta uudist usaldusväärseks ning kuidas hinnati oma oskusi valeuudiste äratundmise osas. Ka sai vaadeldud valeuudiste äratundmise hinnangute seoseid võimaliku sooviga saada valeuudiste äratundmise õpet Eesti Kaitseväes. Kõikide analüüsi tulemusel saadud andmete, nendevaheliste seoste ja võrdluste põhjal saab teha järeldusi, kuidas meediakanalid, Kaitsevägi, aga ka meediatarbija ise saaks oma meediatarbimise teadlikkust tõsta, mida võiks paremaks muuta ning kuidas tagada meedia kvaliteet ja usaldusväärsus eri keeltega kasutajate seas? Nendeks on näiteks eneseharimine, meediatarbimise õpetamine õppeasutustes sealhulgas ka Kaitseväes, pidev selgitustöö ühiskonnas ja loomulikult erinevate uuringuandmete põhjal meediakultuuri parandamine. Uuringupiiranguks on, et see ei näita ajateenijate vastustevalikute põhjuseid ega kajasta ka vastajate selgitusi, seetõttu oleks mitmeid statistilisi tulemusi vajadus täpsustada läbi intervjuude või täiendavate küsimuste. Selline lisavõimalus annaks selgema ülevaate ning tekitaks parema võimaluse eesmärkide täimiseks nii Kaitseväele kui uudistetarbijale endale. Kindlasti on meediatarbimise seoseid ühiskonna kaitsetahtega vajadus edasi uurida ning tulemustest lähtuvalt pehmete väärtuste kaudu soodustada kvaliteetmeedia tarbimist ja usaldamist eriti venekeelsete hulgas, sest riigi sõjalist võimekust ei taga ega näita kvaliteetne relvastus, vaid eelkõige kodanike motiveeritus oma riiki usaldada ning soov seda kaitsta.
Elusündmuste ajastamise vanusehinnanguid mõjutavad tegurid
(Tartu Ülikool, 2022) Kerman, Maia; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
(Tartu Ülikool, 2025) Lina, Elen; Kasearu, Kairi, juhendaja; Soidla, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal. Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks. Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad. Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest. Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada. Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga. Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks.