Browsing by Author "Kiive, Evelyn, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 28
- Results Per Page
- Sort Options
Item 8-10-aastaste aktiivsus-ja tähelepanuhäire sümptomitega õpilaste ja nende õpetajate hinnang lapse eneseregulatsioonile(Tartu Ülikool, 2024) Hansti, Ly; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Agressiivse käitumise ja HTR1B genotüübi seos ELIKTU nooremal kohordil(Tartu Ülikool, 2016) Jürjo, Merilin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud uurimistöö eesmärk on välja selgitada ühe ELIKTU lastel genotüpiseeritud serotonergilist närviülekannet reguleeriva geenivariandi HTR1B rs6296 (serotoniini 1B retseptorit kodeeriva geeni polümorfism) seost ja võimalikku keskkonnakoosmõju agressiivse käitumise kujunemisele. Uurimus on osa suuremast longituuduuringust ELIKTU, mille eesmärgiks on selgitada tervistmõjustava käitumise põhjuslikke tegureid ja tervise kujunemist (ELIKTU, 2015). Valimisse kuulus 583 inimest, kelle õpetajatel paluti täita nende kohta agressiivsuse küsimustik ning katseisikutel endal enesekohane agressiivsuse küsimustik. Samuti uuriti nende negatiivseid elusündmusi, mis on antud uurimuses keskkonna indikaatoriks. Tulemustest selgus, et HTR1B-l ei ilmnenud seost agressiivsusega ning agressiivset käitumist ei mõjutanud ka HTR1B ja negatiivsete elusündmuste koosmõju. Samal ajal leiti, et agressiivust mõjutasid oluliselt negatiivsed elusündmused üksinda. Uurimistöö tulemused on olulised agressiivse käitumise mõistmisel ning selle mehhanismide kaardistamisel.Item Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite esinemine lastel, nende vanematel ja nende omavahelised peresuhted ning laste edasine elukäik longituudse eliktu valimi põhjal(Tartu Ülikool, 2015) Kaarna, Kristin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos hilisema narkootikumide tarvitamisega(Tartu Ülikool, 2013) Kurg, Kirsikka; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuritakse aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite esinemist Eesti lastel ja nende seost keelatud uimastite tarvitamisega hilisemas elus. Seminaritöös kasutati Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Tervise uuringu andmeid, sh Hüperaktiivsuse skaala (af Klinteberg, 1988) ja õpetajale täitmiseks mõeldud SNAP-IV versiooni (Swanson, 1995) tulemusi ning andmeid psühhoaktiivsete farmakonide tarbimise kohta. Tulemused näitasid, et ka ATH alalävine sümptomaatika ennustab suuremat uimastitarbimist hilisemas elus. See seos ei olnud märgatavalt tugevam kummalgi sool, kuigi meessoost katsealused tarbisid keskmiselt rohkem narkootikume ja neil oli rohkem ATH sümptome. Kõige paremaks sagedase uimastite tarbimise ennustajaks osutusid keskendumisraskused ja motoorne rahutus.Item Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos koolirahulolu, depressiivsuse ja ärevusega teismelise eas olevatel koolilastel(Tartu Ülikool, 2014) Randmäe, Delia; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThe objective of this research is to identify which symptoms have more impact on school satisfaction: inattention/concentration difficulties or hyperactivity/impulsivity, and are there any differences between boys and girls on this point. The representative sample is used in this research – younger cohort children on age 15 from the Research of Estonian Children Personality, Behavior and Health (2004). The measurement instrument is hyperactivity scale (af Klitenberg, 1998), SNAP-IV scale (Swanson, 1995), BDI scale (Beck, 1961), STAI scale (Spielbert et al, 1983) and School Questionnaire (University of Tartu, 1998). Boys suffer more on motor anxiety, inattention and concentration difficulties than girls. The girls reported more symptoms of depression and anxiety which had impact on relations with teachers and peers and marked less general satisfaction. Inattention/concentration difficulties and hyperactivity/impulsivity had significant impact on children´s general satisfaction and relations with teachers, but had no significant impact on relations with peers.Item Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpetajate ja tugispetsialistide tööga toimetulek ning kasutatavad strateegiad(Tartu Ülikool, 2024) Pääro, Eneli; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Algklasside õpetajatele suunatud aktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilaste kognitiivseid eripärasid ja õpetamisstrateegiaid tutvutava juhendmaterjali koostamine ning selle tulemuslikkuse hindamine(Tartu Ülikool, 2024) Jaanson, Marily; Jääger, Karina; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Andekate õpilaste toetamine Võrumaa koolides(Tartu Ülikool, 2018) Laul, Evelin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Sepp, Viire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Eesti kutsekoolide õpetajate ja tugispetsialistide hinnang enda oskustele ja omavahelisele koostööle õpetada ja toetada mõõduka intellektipuudega õpilasi(Tartu Ülikool, 2022) Mets, Hell; Possul, Epp; Sõukand, Eija, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Eesti lasteaiaõpetajate toimetulek agressiivse käitumisega ning hoiakud lasteaialaste seas esineva agressiivse käitumise osas(Tartu Ülikool, 2024) Peetsalu, Anne-Mai; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Genes and alcohol use: effects of common genetic polymorphisms in general population(2016-10-17) Vaht, Mariliis; Harro, Jaanus, juhendaja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.Alkoholi kuritarvitamine on üks peamistest ennetatavate surmade ja terviserikete põhjustajatest. Lähtuvalt sellest, kui palju probleeme tekib tarvitajale endale ja teda ümbritsevatele, on alkohol loetud kõige kahjulikumaks uimastiks1. Kuigi olukord on tasapisi paranemas, paistab Eesti rahvusvahelisel tasandil veel jätkuvalt silma ohtra alkoholitarbimisega2. Mehed tarvitavad alkoholi ning kogevad alkoholiga seotud probleeme enamasti rohkem kui naised. Nii ka meie rahvastikupõhises pikaajalises sünnikohortide uuringus – poisid alustasid alkoholi tarvitamisega varem ning tegelesid sellega sagedamini kui tüdrukud. Nooreks täiskasvanueaks oli selle tulemusena meeste seas tunduvalt rohkem neid, kes alkoholi kuritarvitamisega hädas. Alkoholiprobleemide kogemise tõenäosust tõstsid ka stressirikkad elusündmused ning halvad suhted pereliikmete ja õpetajatega. Kuna alkoholism on krooniline ja ravile raskesti alluv, on selle haiguse tekkimist ennustavate bioloogiliste näitajate uurimine äärmiselt päevakajaline. Analüüsides geenide mõju alkoholitarbimisele, leidsime, et probleemset alkoholitarbimist ennustasid just sellised geneetilised eripärad, mis olid seotud madalama stressitaluvuse ja suurema avatusega keskkondlike mõjude suhtes. Seosed ei olnud aga üleüldised ja sõltusid suures osas sünnikohordist – perioodist, mil inimene sündinud oli. Sotsiaalsed normid ja hoiakud alkoholi tarbimisse koonduvad sünnikohortide kaupa ning mõjutavad otseselt uimastite tarvitamist. 1990. aastatel alguse saanud kiired ühiskondlikud muutused mõjutavad meie siirdeühiskonnas väärtushinnanguid, vaba aja tegevusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Kultuurilised ja ühiskondlikud muutused vormivad pidevalt inimeste identiteeti ja elustiili ning võivad vahendada ka geeniefekte alkoholitarbimisele. [1 Nutt DJ, King LA, Phillips LD (2010) Drug harms in the UK: a multicriteria decision analysis. Lancet 376:1558-1565. 2 OECD (2015) Tackling harmful alcohol use: Economics and public health policy. OECD Publishing.]Item Juhtumiuuring: simultaanse kolmkeelsusega (eesti-läti-soome) 5-aastase poisi ja 6-aastase tüdruku eesti keele oskused(Tartu Ülikool, 2020) Aadla, Grete; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Katehhool-0-metüültransferaas (COMT) val 158 met genotüübi mõju tähelepanuraskustele ja hüperaktiivsusele lapse- ja noorukieas(Tartu Ülikool, 2013) Hellamaa, Triin; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuritakse COMT val158met genotüübi võimalikku mõju aktiivsustähelepanuhäirele normpopulatsioonis. Uuringu teostamiseks kasutatakse Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) noorema kohordi andmeid. Uuringus on ATH sümptomite mõõtmiseks kasutatud af Klintebergi hüperaktiivsuse skaalat (af Klinteberg & Oreland, 1995) 9, 15 ja 18 aastaselt ning SNAP-IV skaalat (Swanson, 2001) 15 ja 18 aastaselt, mida täitsid õpetajad noorukite kohta. COMT val158met polümorfism määrati PCR meetodil täisverest eraldatud DNAst. Statistiliselt usaldusväärseima tulemusena leiti, et 18 aastastel tüdrukutel oli motoorse rahutuse skoor oluliselt kõrgem val/val genotüübi kandjatel kui met alleeli kandjatel (p=0,001). Tulemustes ilmnesid tugevad soolised erinevused, mida on varem vähe uuritud.Item Koolieelse lasteasutuse õpetajate kogemused aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lapse toetamisel. Kvalitatiivne uuring(Tartu Ülikool, 2021) Markna, Hanna-Liisa; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Lihtsustatud õppekava 4. klassi õpilaste heaolu laste ja nende vanemate hinnangul tavakooli ja erikooli võrdluses(Tartu Ülikool, 2019) Mathiesen, Jaanika; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Mindfulness-tüüpi Vaikuseminutite harjutuste mõju põhikooli 8. klassi õpiraskustega õpilaste tähelepanu püsivusele ja mahule ning emotsioonide juhtimisele(Tartu Ülikool, 2019) Peeba, Jaanika; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Monoamiinide oksüdaasi A geeni promootorpiirkonna polümorfismide ja keskkonna mõju agressiivsusele ja hüperaktiivsusele 15-aastaste noorte seas(Tartu Ülikool, 2013) Popov, Marja; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSeminaritöös uuriti MAOA promootorpiirkonna polümorfismi (MAOA vntr), perekonnasuhete ja stressirohkete elusündmuste mõju ja koosmõju agressiivsele ja hüperaktiivsele käitumisele rahvastikupõhises 15-aastaste noorte valimis (n=583). MAOA genotüübi iseseisvat mõju hüperaktiivse ja agressiivse käitumise avaldumisele ei esinenud. Tulemused näitasid väärkohtlemise ja negatiivsete elusündmuste mõju ATH sümptomite ilmnemisele normpopulatsioonis. MAOA genotüübi ja keskkonnategurite vahel esines interaktsiooniefekt (p<0,05) – keskendumisraskuste skoor oli kõrgem MAOA madala aktiivsusega alleeli kandjatel, kes olid kogenud vähe perekondlikku tuge või rohket väärkohtlemist.Item Noorukiea aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seosest põhikoolis esinevate probleemidega ja õpiedukusega(Tartu Ülikool, 2016) Lang, Laura; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituutItem Noorukiea sotsiaalmajandusliku staatuse ja koolikogemuste mõju haridusele ja ühiskondlikule kuuluvusele noores täiskasvanueas(Tartu Ülikool, 2012) Avaste, Annett; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Õpetaja ja lapsevanema hinnang kerge intellektipuudega õpilase käitumisele ja hüperaktiivsuse seos õpilase matemaatilise edukusega Goodmani tugevuste ja raskuste küsimustiku põhjal(Tartu Ülikool, 2018) Jõgi, Marii; Kiive, Evelyn, juhendaja; Kivirähk, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut