Browsing by Author "Kikas, Eve"

Now showing 1 - 7 of 7

Conceptual development in school-aged children: the impact of teaching
(Tartu : Tartu University Press, 1997) Kikas, Eve
Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-10-31) Kiive, Evelyn; Schults, Astra; Kõrgesaar, Jaan; Karindi, Maili; Malva, Liina; Ülviste, Anna Maria; Mõttus, Kaidi; Kaljuste, Kairi; Pastarus, Kaja; Kontor, Ana; Erg, Ly; Treial, Kristiina; Adov, Liina; Karm, Mari; Jürjen, Tõnu; Malleus-Kotšegarov, Elina; Padrik, Marika; Hallap, Merit; Kiiver, Kati; Kikas, Eve; Koolmeister, Margit; Pruulmann, Katrin; Männamaa, Mairi; Plado, Kaja; Soodla, Piret; Kivirähk-Koor, Triin; Sõukand, Eija; Palgi, Kristel; Zimmer, Piret; Ojaste, Anneli; Loit, Raili; Kuusk, Ragne; Veispak, Anneli; Trasberg, Karmen; Põlda, Halliki; Kivikas, Merje; Lokko, Liina; Aavik, Anu; Maasikas, Liine; Hanga, Karin; Häidkind, Pille; Soodla, Piret
Ühiskond koosneb erinevatest inimestest ning meil kõigil on võime areneda ja õppida. Käesolev õpik-käsiraamat keskendub õppijatele, kes vajavad oma eripärade tõttu eakaaslastega võrreldes suuremaid kohandusi keskkonnas ja/või õpetamises. Antakse ülevaade, milliseid tingimusi erivajadustega õppijad alusharidusest kutseõppeni vajavad ning kuidas valida neile võimetekohast õppesisu. Õpiku koostamisel tegid tihedat koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli õppejõud ning kogenud praktikud üle Eesti. Õpik on suunatud eelkõige eripedagoogika eriala üliõpilastele, kuid on kasulik käsiraamat ka teistele spetsialistidele, õpetajatele ja lapsevanematele.
Koolivalmiduse ning 1. klassi õpilase arengu jälgimise pilootuuringu II osa analüüs
(2004) Kikas, Eve; Häidkind, Pille
2003. aasta sügisel viis Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse õppekavade osakond koostöös üleriigilise alushariduse ning algõpetuse nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskusega läbi koolivalmiduse ning õpilase arengu jälgimise pilootuuringu I osa. Sihtrühmaks olid 1.09.2003 a. kooliteed alustavad lapsed. Hindamise viisid läbi klassiõpetajad. Pilootuuringu II etapp viidi läbi 2004.aasta maikuus samades koolides, osalesid samad õpilased ja õpetajad. Käesolevas töös anname ülevaate viimasest uuringust, mille raames hinnati laste arengut I kooliaasta lõpus. Võrdleme ja analüüsime saadud tulemusi ja anname hinnangu kasutatavate metoodikate sobivusele lapse arengutaseme ja kooliedukuse hindamisel.
Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade.
(Tallinna Ülikool, 2017) Heidmets, Mati; Eisenschmidt, Eve; Erss, Maria; Kikas, Eve; Poom-Valickis, Katrin; Slabina, Pille; Timoštšuk, Inge; Vinter, Kati
Ülevaade sisaldab õpikäsituse ja sellega seotud konstruktide sisu ning mõjurite esitust, õpikäsituse asetamist laiemasse kooliuuenduse konteksti ning ka selle empiirilise mõõtmise alase kirjanduse ülevaadet. Kirjanduse ülevaade koosneb kolmest osast. Esimeses on vaatluse all kooliuuenduse taust – selle mõjufaktorid, debatt traditsioonilise ja konstruktivistliku õpikäsituse vahel, muutuste hariduspoliitiline kontekst. Teises osas kirjeldatakse õpikäsituse muutumissuundi – liikumist koostöise õppimise ja õpetamise, autonoomiat toetava õpetamismudeli ning kaasava juhtimise suunas. Kolmas osa on pühendatud õpikäsituse hindamisele ja mõõtmisele. Kokkuvõttes pakutakse välja arusaam õpikäsitusest, panduna laiemasse koolikultuuri konteksti.
Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes
(2010) Kikas, Eve
Raamat annab ülevaate sellest, kuidas esimese ja teise kooliastme, st 1.–6. klassi õpilased arenevad ja õpivad ning kuidas neid selles protsessis paremini toetada. Kirjutamisel on toetutud teoreetilistele lähenemistele, mis rõhutavad laste arengu terviklikkust, nende aktiivsust ja vajadust arvestada õpetamisel laste arengu taseme ja iseärasustega, samuti nende uskumuste, kogemuste ja teadmistega. Teisalt teadvustatakse, et õpetajatel (nagu ka lapsevanematel) on tähtis roll laste arengu suunamisel.
Õppimine ja õpetamine kolmandas kooliastmes. Üldpädevused ja nende arendamine
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Kikas, Eve; Toomela, Aaro
Käesolev kogumik toetub tugevalt uuringule „Üldpädevused ja nende hindamine” (2011−2014). Kogumik koosneb kahest osast. Esimese osa eesmärk on täpsustada üldpädevuste sisu ja kirjeldada nende hindamise võimalusi kolmandas kooliastmes. Selleks, et konkreetsete pädevuste kohta kirjutatut paremini mõista, alustatakse üldisest teoreetilisest alusest ning kirjeldatakse arengu ja õppimise aluseks olevaid psüühilisi protsesse. Kolmandas peatükis esitatakse sissejuhatus üldpädevuste käsitlusse ja hindamisse, järgmistes peatükkides peatutakse igal pädevusel põhjalikumalt. Teise osa eesmärk on kirjeldada üldpädevuste arengut ja sellega seotud tegureid kolmandas kooliastmes ning näidata võimalusi nende arendamiseks erinevates ainetundides.
Projekt Üldpädevused ja nende hindamine "Ülevaade projektist ja mõningaid 7.-9. klasside uurimuse tulemusi
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2014) Kikas, Eve
Üldpädevuste arendamine valdkondlike pädevuste kõrval on õpilaste üldise arengu seisukohalt oluline teema. Üldpädevuste sissetoomine riiklikku õpekavva oli uudne, mistõttu puudusid vahendid nende hindamiseks, ülevaade nende aregust Eesti koolis, samuti aga teadmised-oskused nende arendamiseks-õpetamiseks. Projekt algas 2011.a kui Põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi lühendatult RÕK) oli kirjeldatud seitset üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtluspädevus. Need olid sõnastatud suhteliselt üldiselt, mis tähendab, et neid oli raske konkreetsetes terminites kirjeldada ja seetõttu ka mõõta. Käesoleval projektil oli kolm laiemat eesmärki: 1) täpsustada üldpädevusi, konkretiseerides neid mõõdetavates terminites; 2) välja töötada mõõtvahendid nende hindamiseks ning 3) läbi viia uuringud nende arengu ja sellega seotud tegurite kohta kolmandas kooliastmes (7.-9.klassis). Kõik uuringud ja analüüsid on tehtud kolmanda kooliastme kohta.