Sirvi Autor "Koolmeister, Kaspar" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Erineva lainepikkusega valguse mõju süsihappegaasi kontsentratsiooni muutustest tingitud õhulõ-hede sulgumisele ja avanemisele
(Tartu Ülikool, 2017-06-10) Koolmeister, Kaspar; PhD, Hanna Hõrak, juhendaja; PhD, Hannes Kollist, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Õhulõhed on poorid taime lehtede ja varte pinnal, mis reguleerivad taimede veevahetust. Taimede õhulõhede avanemis- ja sulgumismehhanismide mõistmine on oluline, sest sooje-neva kliima, CO2 kontsentratsiooni tõusu ja kahanevate veevarudega võib tulevikus kujuneda eluliselt tähtsaks taimede veekasutuse efektiivsuse suurendamine. Seetõttu uuriti käesole-vas töös valguse mõju süsihappegaasi kontsentratsiooni muutuse poolt algatatud õhulõhede reaktsioonidele. Selleks teostati gaasivahetuseksperimendid hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) kahe ökotüübi ja vääristubakaga (Nicotiana tabacum). Katsete tulemustest selgus, et eri lainepikkusega valgus omab mõju õhulõhede reageerimisele ja see tundub olevat liigiti varieeruv.
MED25 roll hariliku müürlooga õhulõhede regulatsioonis ja arengus
(Tartu Ülikool, 2019) Koolmeister, Kaspar; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Taimelehtede ja varte pinnal olevad õhulõhed on väikesed poorid atmosfääri süsihappegaasi ammutamiseks, kaasneva mõjuna kaotab taim õhulõhede kaudu ka vett. Õhulõhed on võimelised reageerima mitmetele keskkonnatingimustele oma suuruse muutmise läbi, mis aitab taimel näiteks põuatingimustes elutähtsat vett säästa. Taimede õhulõhede regulatsiooni täpsem mõistmine on seetõttu väga vajalik selleks, et tulevikus luua muutuvate keskkonnatingimustega paremini toime tulevaid taimi. Praegusel hetkel on õhulõhede regulatsioonist punases valguses vähe teada ja olemasolevad teooriad on vastuolulised. Seetõttu uuriti käesolevas töös MED25 kui võimaliku õhulõhede punase valguse regulatsiooni komponendi rolli õhulõhede regulatsioonis ja arengus metsiktüüpi hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) Col-0 ökotüüpi taimede ja MED25 katkestusega mutantide abil. Töö tulemustest selgus, et MED25 omab olulist rolli õhulõhede avanemises ja sulgumises ning nende arengus
Stomatal CO₂ regulation pathway and its application for modulating tomato plants
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2026-01-26) Koolmeister, Kaspar; Kollist, Hannes, juhendaja; Hõrak, Hanna, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Taimed on aluseks elule Maal, kuid muutuva keskkonna põhjustatud stress toob kaasa mitmeid väljakutseid taimekasvatuses. Kõrgem temperatuur ja madalam õhuniiskus suurendavad taimede veekulu ning ohustavad saagikust, mistõttu on tarvis aretada väiksema veetarbe ja suurema põuataluvusega taimi. Õhulõhed võimaldavad taimedel fotosünteesiks süsihappegaasi omastada, kuid kaotavad selle käigus vett. Õhulõhe koosneb kahest sulgrakust ja nende vahele jäävast õhupilust, mille suurust muudetakse vastavalt keskkonnatingimustele, õhulõhed avanevad valguses, madala CO₂ tingimustes ja kõrge õhuniiskuse korral ning sulguvad pimeduses, kõrge CO₂ tingimustes ja madala õhuniiskuse toimel. Käesolevas doktoritöös uuriti sulgrakkude CO₂ signaalirada ja selle toimimist hariliku müürlooga (Arabidopsis thaliana) taimedes erinevatel CO₂ kontsentratsioonivahemikel ning tavapärase ja madala õhuniiskuse tingimustes. Tuvastati mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaaside MPK12 ja MPK4 oluline roll õhulõhede CO₂ regulatsioonis. Õhulõhede vastuste kineetika sõltus CO₂ vahemikust: madalas kuni tavalises kontsentratsioonis olid reaktsioonid aeglasemad ja suurema amplituudiga, samas kui tavalise kuni kõrge CO₂ vahemikus oli sulgumine kiirem ja väiksema amplituudiga. Varasemaid teadmisi õhulõhede CO₂ signaalirajast rakendati tomatis (Solanum lycopersicum), kus täppisaretuse meetoditega inaktiveeriti HT1 homoloogid tomatis. Saadud slht1 slht2 topeltmutandi õhulõhed olid CO₂ muutustele tundetud, kuid reageerisid endiselt madalale õhuniiskusele ja abstsiishappele (ABA). Mutantidel oli madalam õhulõhede juhtivus, väiksem veekulu ja suurem põuataluvus, säilitades metsiktüübiga võrreldava kasvu ja viljade omadused. See töö kirjeldab õhulõhede CO₂ regulatsiooni toimimist eri CO₂ vahemikes ja selle sõltuvust õhuniiskusest. Lisaks toetavad tulemused HT1 modifikatsioonide kasutamist taimede veekulu vähendamiseks.