Sirvi Autor "Kraavi, Janek, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 23

Adaptatsioonid eesti lavakirjanduses Oskar Lutsu „Kevade” näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Põldma, Priit; Epner, Luule, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse proosakirjanduse draama-adaptatsioone intertekstuaalsuse käsitluste ja adaptatsiooniteooria võtmes. Esimene peatükk annab ülevaate intertekstuaalsuse teooriast, teises peatükis kirjeldatakse adaptatsioonide arengulugu eesti lavakirjanduses ja kolmandas peatükis luuakse Oskar Lutsu jutustuse "Kevade" adaptatsioonide põhjal adaptatsioonide tüpoloogia, mille aluseks on alusteksti ja adaptatsiooni omavaheline suhe. Lähemalt vaadeldakse intertekstuaalsuse ilminguid neljas „Kevade” ainetel kirjutatud näidendis – Madis Kõivu „Tali” (1995), Mati Undi „Täna õhta viskame lutsu” (1998), Toomas Suumani „Nõiutud klass” (2011) ja Urmas Lennuki „Paunvere poiste igavene kevade” (2018), eri liiki adaptatsioonide alusteksti materjali ümbervormimise analüüs lähtub „Kevade” II osa XV–XVI peatüki ehk Tootsi ja Kiire saunaepisoodi kujutamisest erinevates adaptatsioonides.
Chaneldiori romaani "Kontrolli alt väljas" dekonstruktsioon transgressiivse poeetika kontekstis
(Tartu Ülikool, 2018) Puhlov, Pilleriin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö teemaks on transgressiivse kirjanduse dekonstrueerimine, mis toimub Chaneldiori romaani „Kontrolli alt väljas“ (2008) näitel. Töös seostatakse dekonstruktiivne kriitiline lugemis- ja analüüsimeetod transgressiivse kirjanduse žanriga. Teemavaliku olulisus seisneb selles, et transgressiivse kirjanduse kohta on eesti kirjanduskriitikas vähe kirjutatud ja see žanr on ka üsna uus ning nii ühiskonnas kui ka kirjandusteaduses päevakajaliseks teemaks. Eesmärgiks on valgust heita transgressiivse kirjanduse olemusele ning teha seda just dekonstruktsiooni meetodit kasutades.
Geikirjanduse sobivus kirjandusõpetuses alates 8. klassist
(Tartu Ülikool, 2015) Tamson, Nele; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Geiuurimus ja ilukirjandus. Jan Beltráni looming
(Tartu Ülikool, 2013) Saksing, Liina; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Gooti poeetika arvutimängus "Disco Elysium"
(Tartu Ülikool, 2024) Tänava, Piret; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös analüüsitakse "Disco Elysiumi" gootilikkuse avaldumist maailmaloomes, narratiivi ja peategelase puhul. Esimeses peatükis annab autor ülevaate gooti kirjandusžanri tekkest ja ajaloost, sealhulgas gootika levikust arvutimängudesse, avades gooti mängude maailmade, narratiivide ja protagonistide eripärad, mida analüüsis kasutada. Teises peatükis võetakse lühidalt kokku „Disco Elysiumi“ sisu ning analüüsitakse gootika avaldumist eri aspektides.
Haiguse narratiiv Valev Uibopuu romaanis „Janu”
(Tartu Ülikool, 2017) Tšivkin, Helena; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö teemaks on haiguse narratiivi analüüsimine Valev Uibopuu psühholoogilises romaanis „Janu“. Haiguse narratiiv on subjektiivne haiguse lugu, eraldiseisev ja piiritletud kirjandusžanr, mille eesmärgiks on põdemiskogemuse kajastamine enese või laiema üldsuse tarbeks (Jurecic 2014: 1–2). Haiguse narratiivi kui tekstižanri määratlemisele ja kirjeldamisele on pühendatud töö esimene sisuline peatükk. Teoreetilisele käsitlusele on toeks Stella Bolaki (2016) ja Ann Jurecici (2014) uurimused haiguse narratiivist.
Isikunäitus "Vaade ja imesta" Jan Kausi teose "Vaade" põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Kubu, Jonna; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Keha ja seksuaalsuse kujutamine küberpunkkirjanduses
(Tartu Ülikool, 2013) Kasonen, Mehis; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Mehis Heinsaare elu- ja loometunnetus esseistlikus loomingus ja intervjuudes
(Tartu Ülikool, 2014) Muldma, Hanna; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös antakse ülevaade Mehis Heinsaare esseistlikest tekstidest ning temaga tehtud intervjuudest. Analüüsitakse, millest ja kuidas kirjanik oma esseistikas kirjutab ning kuidas avaldub tema mõtteviis intervjuudes. Töö aitab mõista Mehis Heinsaare loomingu tagamaid,kust saab kirjanik inspiratsiooni ja mis teda mõjutab, kuid ka seda, mis on talle lisaks kirjanikuametile oluline.
Mittefiktsionaalsed pärisnimed eesti nüüdiskirjanduses
(Tartu Ülikool, 2020) Bakhoff, Marju; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse mittefiktsionaalsete pärisnimede kasutamisviise fiktsionaalsetes tekstides. Konkreetsemalt keskendusin töös avaliku elu tegelaste pärisnimede kasutamisele eesti uusimas kirjanduses. Uurimuse esimene peatükk annab ülevaate pärisnime mõistest ja selle erinevatest käsitlustest, teises peatükis defineeritakse fiktsiooni mõiste ja analüütiline peatükk käsitleb reaalselt eksisteerivate isikute pärisnimede kasutamist fiktsionaalsetes tekstides, kasutades näidetena Andrus Kiviräha följetonikogumikku „Vargamäe vanad ja noored“, Mehis Heinsaare novellikogumikku „Ebatavaline ja ähvardav loodus“, Urmas Vadi novelli „Testament“ ja Kaja Kannu romaani „Tänavatüdruk“.
Modernism Karl Ristikivi romaanis „Hingede öö“ ja Bernard Kangro romaanis „Joonatan, kadunud veli“
(Tartu Ülikool, 2014) Ristikivi, Olari; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolev bakalaureusetöö võrdleb Karl Ristikivi „Hingede öö“ (1953) ja Bernard Kangro „Joonatan, kadunud veli“ (1971) romaane. Töö põhieesmärk on välja tuua Kangro romaani modernistlike kirjandusvõtete tunnused võrrelduna Ristikivi romaaniga ja sellest tulenevalt teha järeldus, kas „Joonatan, kadunud veli“ on modernistlik romaan või mitte. Töö esimene peatükk sisaldab modernismi määratlust, teine peatükk romaanide võrdlust, kolmandas peatükis esitatakse võrdlusest tulenevad järeldused - kas ja kuivõrd saab antud teoseid pidada modernistlikeks.
Modernistliku proosa tunnused Jaan Krossi romaanis „Taevakivi“
(Tartu Ülikool, 2017) Kaldvee, Erika Anna; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida modernistlikke jooni Jaan Krossi lühiromaanis „Taevakivi“. Kuigi „modernism“ ei ole esimene märksõna, millega kirjaniku monumentaalset proosaloomingut võiks iseloomustada, tuleb möönda, et modernistlikke tunnuseid tema ajaloolises proosas leidub sellegipoolest. Kross loomingus on kesksel kohal isiksus ja ta jutustab ajalugu n-ö seestpoolt väljapoole ehk ei piirdu pelgalt väliste sündmuste edasi andmisega. Krossile karakteerne jutustamistehnika on sisemonoloog.
Naine eesti kirjanduselus 19. ja 20. sajandi vahetusel. „Eesti Nais-luuletajate Album“ (1897)
(Tartu Ülikool, 2022) Kauge, Loona Riin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida „Eesti Nais-luuletajate Albumit“ (1897), kirjeldades selle taustal sajandivahetuse ühiskondlikke protsesse, mis normaliseerisid naiste osalemist avalikus elus. Töö lähtub klassikalisest feministlikust teooriast, mida kirjeldatakse esimeses alapeatükis. Sellest lähtuvalt visandatakse kriitiliselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse sotsiaalsete, kultuuriliste ja kirjanduslike institutsioonide loodud normid, mis pärssisid naisautorite püüdlusi ja võimalusi kirjandusväljal. Töö teises osas antakse ülevaade albumis esinenud autoritest ja analüüsitakse luule poeetikat. Uurimuse üks eesmärke on populariseerida eesti naisluule alguse ja selle ühe esimese vertaposti „Eesti-Naisluuletajate Albumi“ tundmist.
Nõia kujutamine eesti lastekirjanduses
(Tartu Ülikool, 2013) Lees, Triin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Taluperemeestest Euroopa "Peremeesteks": enesekoloniseerimine ja -tsiviliseerimine Jakob Pärna, Anton Hansen Tammsaare ja Emil Tode teoste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Kasak, Sander-Ingemar; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Tegelaste kujutus ja soorollid Friedebert Tuglase ja Mehis Heinsaare novellides
(Tartu Ülikool, 2017) Lepp, Triinu-Lii; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö analüüsib Friedebert Tuglase ja Mehis Heinsaare novellide tegelasi, soorolle ja soorollide muutust. Novellideks valisisin Friedebert Tuglase: ,,Suveöö armastuse”, ,,Pühajärve”, ,,Õhk täis on kirge”, ,,Midia” ja ,,Maailma lõpus”, Mehis Heinsaare: ,,Liblikmehe”, ,,Ilusa Armini”, ,,Kuidas surm Mirabeli juurde tuli”, ,,Justuse ja Läänetuule”. Uurimuse meetodiks on lähilugemine ja töö teises pooles kasutan feministliku kriitika põhimõisteid.
Tegelaste soolistamine uuemas eesti noortekirjanduses nelja romaani näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Savimägi, Katrinka Josephine; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti noortekirjandus on vaatamata olulisele sotsiaalsele, kultuurilisele ja hariduslikule eesmärgile kirjandusväljal tõrjutud. Sellest lähtuvalt täidab bakalaureusetöö kolme põhilist eesmärki: 1) näitlikustada noortekirjanduse sotsiaalset ja kultuurilist olulisust; 2) anda menukamate autorite hiliste teoste põhjal ülevaade, mille alusel saab teha teatava üldistuse kogu kirjandusžanri kohta ja 3) keskenduda tegelaste kui eeskujude soolistamisele ja nende iseloomulikele tunnustele. Bakalaureusetöö teoreetiline osa annab ülevaate noortekirjanduse tekkeloost, populaarsetest teemadest ning soolistamise põhilistest tendentsidest, mille tüdrukute- ja poistekirjanduse keskne piiritletud binaarne mõtteviis on omal moel säilinud tänapäevani. Teises peatükis rakendatakse eeltoodud teooriaid ja aspekte ning analüüsin nelja teost: sallivust käsitlevat Laura Evisalu romaani „Õiged mehed“ (2024), identiteeti ja rahvust puudutavat Ene Sepa romaani „Eestluse valem“ (2024), enesekindluse leidmisest rääkivat Kristi Piiperi romaani „Esimene kord“ (2023) ning kuulumise vajadusele keskenduvat Grethe Rõõmu fantaasiaromaani „Kaarnapuu“ (2023).
"Toomas Nipernaadi": romaani ja filmi võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Tamm, Liis; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö "Toomas Nipernaadi": romaani ja filmi võrdlev analüüs” annab August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" ja Kaljo Kiisa filmi "Nipernaadi" alusel ülevaate, kuidas tõlgitakse lugu ühest meediumist teise. Töös analüüsitakse täpsemalt Toomas Nipernaadi tegelaskuju romaanis ja filmis ning analüüsitakse võrdlevalt narratiivi ülesehitust mõlemas teoses.
Transgressiivse kirjanduse käsitlemine gümnaasiumis
(Tartu Ülikool, 2020) Puhlov, Pilleriin; Org, Andrus, juhendaja; Kraavi, Janek, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Transgressiivsus Kaur Kenderi romaanides "Iseseisvuspäev" ja "Check out"
(Tartu Ülikool, 2021) Jõekäär, Merin; Kraavi, Janek, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöös antakse ülevaade, mida sisaldab transgressiooni mõiste, tutvustatakse transgressiivse kirjanduse definitsioone ja käsitletakse transgressiivse kirjanduse tähtsamaid mõisteid ja teemasid. Töö analüütilises osas keskendutakse transgressiivsetele teemadele ja tegudele Kaur Kenderi romaanides "Iseseisvuspäev" ja "Check out", samuti käsitletakse põhjalikumalt mõlema romaani transgressiivset keelekasutust.