Sirvi Autor "Kruup, Kaspar, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 20

Ajateenistusse astujate arusaamad infomõjutusest
(Tartu Ülikool, 2021) Roon, Jesper; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja ajateenijate käitumine (sotsiaal)meedia infovoos: mis meediat tarbitakse, mida jagatakse, kuidas saadakse aru neile pakutud informatsioonist, kuidas mõistetakse võimalikku infomõjutust. Selleks analüüsisin andmeid ankeetküsitlusest, mis viidi läbi Eesti Vabariigi Kaitseväe ajateenijate hulgas 2020. aasta oktoobris, mille üldine eesmärk oli kaardistada ajateenijate sotsiaalmeedia tarbimise harjumused, meediakriitilisus ning arusaamu infomõjutusest. Keskendusin enda töös ajateenijate tõlgendustele, mille nad andsid ankeedis käsitletud piltidele ja analüüsisin nende vastuseid erinevate demograafiliste näitajate lõikes Samuti annan enda töös ülevaate ajateenijate meediatarbimisest, kokkupuutest valeinformatsiooniga ja oskusest valeuudiseid tuvastada. Eesmärkide saavutamiseks teostasin ankeetküsitluse eksploratiivse ja kirjeldava kvantitatiivse analüüsi ning induktiivse kvalitatiivse sisuanalüüsi. Kodeerisin ajateenijate kvalitatiivsed vastused ja analüüsisin koodide seoseid erinevate demograafiliste näitajatega ja teiste vastustega. Suurimad erinevused ilmnesid haridustasemete lõikes ning mõnevõrra üllatuslikult ei sõltunud ajateenijate tõlgendused ning kavatsused pilte edasi jagada või neile reageerida teistest testitud muutujatest. Pigem hinnati pilte igavaks ning leiti, et need ei vääri seetõttu jagamist. Seda tulemust kujundab tõenäoliselt nii sotsiaalne soovitavus, piltide valik kui ka sotsiaalmeedia konteksti puudumine, milleta selliste meemide tõlgendamine keeruline võib olla. Samuti analüüsisin seda, milliseid infoallikaid ajateenijad usaldusväärseks peavad ning mis on nende kokkupuuted valeinfoga. Nende küsimuste puhul ilmnesid sageli erinevused lähtuvalt vastaja kodusest keelest ja haridustasemest. Nende tulemuste valguses saab väita, et valeinfo levik ajateenijate seas võib olla probleem, kuivõrd sellist infot nähakse sageli. Samas on ajateenijate oskus valeinfot hinnata pigem hea, kuigi erinevate infoallikate usaldusväärsusele antud hinnangud tekitavad nende võimete osas ka mõningaid kahtlusi. Tulemuste valguses võib öelda, et ajateenijatele meediaalaseid ning infomõjutust käsitlevate kursuste pakkumine oleks mõistlik nii hariduslike kui kultuuriliste erinevuste vähendamiseks kui ka üldise pädevuse suurendamiseks.
Cringe nähtus sisuloojate pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2025) Liiv, Lisett; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaateaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Enesest teistele – autoetnograafiline meetod üliõpilase ja loomeautori vaatest
(Tartu Ülikool, 2024) Siemer, Mikk; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Infotöötlust soodustava slaidiesitluse koostamine: interaktiivne õppematerjal õpetajatele
(Tartu Ülikool, 2024) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Slaidiesitlus on meedium, mida kasutatakse laialdaselt mistahes informatsiooni kuulajani viimiseks. Slaidiesitluse roll on toetada esitlejat, lihtsustades informatsiooni töötlemist kuulaja peas ning suunates tema tähelepanu. Kuigi slaidiesitlustarkvarad on olnud olemas juba aastakümneid, ei ole kuulaja psühholoogilisi piiranguid austava slaidiesitluse koostamise praktikad laialt levinud. Sagedasti kuhjatakse slaidile liiga palju teksti, see ilmub ühekorraga ning ka teksti suurus on teksti kiireks haaramiseks üldjuhul liiga väike. Need kõik on tegurid, mis pärsivad kuulaja informatsiooni töötlemise võimet. Kuna tegemist on laialt levinud probleemiga, otsustasin ma luua oma magistritööna loovtöö, mille vorm on e-õppematerjal. Õppematerjal on tasuta, praktiline ja tutvustab läbijale kuulaja psühholoogilisi piiranguid informatsiooni töötlemisel. Lisaks sisaldab see rohkelt demonstratsioone ja harjutusi, et välja pakutud lahendused ka läbija oskustesse kinnistuks. Õppematerjali suunasin ma ennekõike üldhariduskoolide õpetajatele, sest kuigi slaidiesitlusi kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades, mõjutavad õpetajate slaidiesitluste loomise praktikad ka tulevast põlvkonda. Samuti võimaldab keskendumine õpetajatele kõnetada korraga küllalt suurt populatsiooni. Minu eesmärk on muuta õpetajate seas slaidiesitluste loomise sotsiaalset praktikat, milleks rakendan Vihalemma, Kelleri ja Kiiseli (2015) modifitseeritud praktikateooriat. Minu magistritöö on jätk minu bakalaureusetööle (2021), kus uurisin samuti slaidiesitlustega seotud psühholoogilisi piiranguid. Käesolev magistritöö kuulub kolmeosalisse projekti, kus osalen materjali autorina mina, kasutajauuringute läbiviijana Roosi Hallik (2024) ja õppematerjali tulemuslikkuse mõju mõõtmisega tegelev Arleen Rillo (2024). Töö jooksul tegin ma teoreetilise ülevaate nii e-õppematerjalide koostamisest, praktikateooriast, kasutajauuringutest kui õppematerjali mõju uurimise võimalustest. Seejärel kirjeldasin oma disainivalikuid õppematerjali koostamisel ning andsin põhjendused, miks ma just nii lähenesin. Pärast õppematerjali valmimist koostasin ka projekti elluviimise refleksiivse analüüsi, kus toon välja materjali senised õnnestumised ja ebaõnnestumised ning annan hinnagu enda sisemisele arengule õppematerjali koostamise jooksul. Viimaseks pakun ka välja võimalused õppematerjali levikule kaasa aidata.
Infotöötlust toetava slaidiesitluseni viiva õppematerjali kasutajakogemuse uuring
(Tartu Ülikool, 2024) Hallik, Roosi; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö annab ülevaate kasutajauuringute olemusest ning nende läbiviimise praktikatest. Samuti keskendub see kasutajakogemuse ja kasutatavuse testimise eripäradele ning nende erinevuse kirjeldamisele. Oma töös selgitan erinevaid kasutatavuse ja kasutajakogemuse hindamise viise ning arutlen, millised meetodid on just minu uuringu puhul relevantsed. Töö teise osa moodustab praktiline kasutajauuring, mille eesmärk oli välja selgitada Kalle Valge magistritööna valmiva infotöötlust soodustava interaktiivse õppematerjali nõrgad kohad ning saada materjalile tagasisidet otse sihtrühmalt. Uuringus kasutasin andmete kogumiseks veebipõhise testimise võimalusi ning viisin mitmekülgse info saamiseks läbi neli osalusvaatlust, neli lühikest intervjuud, kaks pikka intervjuud ning palusin vastata kirjalikele küsimustele. Testimise tulemused kodeerisin vastavalt kasutajakogemust ja materjali kasutatavust enim mõjutanud teguritele, millest lähtudes tuletasin materjali võimalikud tugevused ning nõrkused. Muuseas sain sihtgrupilt palju praktilisi muudatusettepanekuid, mille õppematerjali autorile edasi andsin ning tema need materjali uude versiooni integreeris. Uuringust selgus, et õppematerjali tugevused eelkõige kasutajakogemust silmas pidades on selle väärtuslik sisu, kindel narratiiv ning uuenduslik formaat, mis võimaldab kaasata rohkem kognitiivseid võimeid, kui ainult lugemine. Materjali tugevust kasutatavuse perspektiivist näitas asjaolu, et õpetajatele jäid meelde just need põhitõed, mis autor lootis, et neile meelde jäävad. Seevastu saaks materjali kasutajakogemust parandada läbimõelduma kommunikatsiooniga, mis annaks kasutajatele suurema kindluse selles osas, mis neid täpsemalt materjali läbides ees ootab. Materjali kõige olulisemad parandusettepanekud tulenesid materjali kasutatavuse analüüsist, kust selgus, et hetkel takistavad materjali kasutatavust kõige enam selle kohatine ebaselgus ja -veenvus, mis puudutab eelkõige juhendeid, demonstratsioone ning harjutusi. Puudu jääb veel materjali tehnilisest töökindlusest, mis otseselt mõnede kasutajate puhul materjalile ligipääsu takistab, ning lihtsusest, mis mõjutab seda, kas kasutajad kõik harjutused läbi teevad ning materjali algusest lõpuni läbi teevad.
Infotöötlust toetava slaidiesitluseni viiva õppematerjali mõju PowerPointi kasutuspraktikatele
(Tartu Ülikool, 2024) Rillo, Arleen; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Haridusvaldkonnas olulisel kohal olev esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on omistanud, saavutanud ja säilitanud kolmekümne seitsme aasta jooksul asendamatu ning olulise koha õpetajate igapäevatöös. Kuid teoreetilise kirjanduse, varasemate uuringute ja kogemuste põhjal on selge, et PowerPointi esitluste loomisel ei kasutata lähenemisviisi, mis soodustaks infotöötlust ja arvestaks kuulaja kognitiivseid võimeid. PowerPointi kasutamise algusaastatest on esile tõstetud mitmeid probleeme ja murekohti, kuid hoolimata sellest on vanad praktikad jätkuvalt kasutusel. Minu töö keskendub sellele, kuidas on kujunenud tänane PowerPointi kasutuspraktika ning kas Kalle Valge 2024. aastal magistritööna valminud PowerPointi õppematerjal suudab kinnistunud praktikad ületada. Uurimuseks kasutasin kvalitatiivset sisuanalüüsi, mis võimaldas lisaks varasemate ja hilisemate esitluste võrdlusele täiendada uurimust intervjuudega, mis andsid tulemustele personaalsema ning terviklikuma lisaväärtuse. Lisaks oli minu töös oluline rõhk Stephen Kosslyni, Richard E. Mayeri töödel ning Donald Normani presentatsiooni disainiteoorial ning inimese-arvuti interaktsiooni põhimõtete kõrvutamisel PowerPointi enda disainiga, lähtudes Normani püstitatud printsiipidest. Esitluste hindamisel kasutasin Kalle Valge bakalaureusetööna 2021. aastal valminud mudelit, mis oli vastavusse viidud konkreetse töö eesmärgi ja olemusega. Uurimuses selgus, et interaktiivne õppematerjal suutis muuta mitmeid eelnevalt kinnistunud kasutuspraktikaid, ent mitte kõiki. Kuigi tehtud muudatused olid eeskujulikud ja muutsid esitlused märkimisväärselt tõhusamaks ning enamik õpetajaid väljendas soovi ja tahet rakendada uut kasutuspraktikat ka tulevikus esitluste loomisel, oli ka neid, kelle jaoks õppematerjal polnud piisavalt veenev ega suutnud ületada kinnistunud vanu praktikaid, et luua infotöötlust soodustavaid esitlusi ka uuringuväliselt edaspidi oma esitlustes. Kõigi õpetajate esitlustes ilmnes märkimisväärseid muudatusi, mis võtsid nüüd arvesse kuulajat ja auditooriumi, võrreldes varasemate esitlustega. Samuti selgus, et muudatuste tegemist takistas suurel määral Microsoft PowerPointi enda keskkond, mis ei paku kasutajasõbralikke võimalusi ega disaini, mis soodustaks vanade kasutuspraktikate muutmist. Kuna esitluses on oluline osa ka esineja enda kõnelemise kunstil, võiks uuringu jätkuna tulevikus hinnata ka reaalset esinemist.
Kaja Kallase “idavedude skandaali” meediakajastuse kriitiline diskursusanalüüs
(Tartu Ülikool, 2024) Sarapuu, Anna; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kuidas kajastas ajakirjandus Kaja Kallase “idavedude skandaali” ning mis oli skandaali meediakajastuse tegelik tuum. Bakalaureusetöös tegin töö teema kohta ülevaate teoreetilistest ja empiirilistest lähtekohtadest, kirjeldasin andmeanalüüsimeetodit ehk kriitilist diskursusanalüüsi, valisin uurimiseks meediatekstid Kaja Kallase “idavedude skandaali” kohta ning sõnastasin uurimisprobleemi, uurimuse eesmärgi ja uurimisküsimused. Süvenesin lähemalt enne bakalaureusetöö kirjutama hakkamist Kaja Kallase “idavedude skandaali” – otsisin skandaali kohta ilmunud artikleid, lugesin neid ja tegin artiklite kohta rohkelt märkmeid, mis aitasid mul bakalaureusetöös andmeanalüüsi tõhusamalt teostada. Ühtlasi lõin tekstide abil skandaali kohta ajatelje, kuhu paigutasin skandaali kohta ilmunud meediatekste koos ilmumiskuupäevade ja märkmetega skandaali arengust. Seejärel määratlesin täpsemalt uurimisalused diskursused ning asusin valitud tekstide kriitilise diskursusanalüüsi juurde. Muutsin ajajoonele kantud tekstidega töötades valimit, sest leidsin, et mõni teine tekst demonstreerib paremini määratletud diskursuste toimimist. Analüüsi ja diskussiooni osades seostasin poliitilistesse skandaalidesse puutuvat teooriat põhjalikumalt uurimisaluse skandaaliga. Kriitilist diskursusanalüüsi läbi viies lähtusin süüdistus- ja kaitsefunktsioonist, mille abil valimi tekste nn osade kaupa lahti pakkisin, et analüüs oleks tõhusam. Kirjutasin kriitilise diskursusanalüüsi esimest etappi ehk teksti tasandit valimi tekstide kaupa ehk vaatasin iga teksti eraldiseisvalt. Analüüsi teises ja kolmandas etapis ehk diskursiivse praktika ja sotsiaalse analüüsi etapis koondasin kõik valimi tekstid kokku ja püüdsin vaadelda tekste kui ühte suurt tervikut koos sotsiaalse taustaga, tuues samal ajal siiski tekstidest välja konkreetseid näiteid, et analüüsi illustreerida. Pärast analüüsi läbi viimist ja tulemuste kirja panemist järgnes bakalaureusetöös järelduste ja diskussiooni osa. Töö järeldustes leidsin, et “idavedude skandaal” kujunes ajakirjanduses sõnaskandaaliks, mille fookuses olid Kaja Kallase väljaütlemised skandaali ajal. Skandaali meediakäsitluses domineerisid usalduse ja vastutuse diskursus, seda nii süüdistuste kui ka kaitse funktsioonis. Ühtlasi suunas ajakirjandus Kallast peaministri ametikohalt tagasi astuma ning kui Kallas seda ei teinud ehk poliitilist vastutust ei võtnud, jätkas meedia Kallase kritiseerimist ja skandaali dramatiseeringut. Poliitilisest vastutusest hoidumine painutas ka Eesti poliitikas aja jooksul tekkinud diskursiivset tava. Ühtlasi jõudsin järeldusele, et meedia käitus skandaalis valdavalt õigesti ja kriitika Kallase pihta oli põhjendatud. Samal ajal leidsin järelduste tegemisel analüüsist noppeid, kus Kallast rünnati minu arust lihtsalt aja jooksul kogunenud meedia meelepaha tõttu, sest Kallase poliitilised otsused olid tekitanud ärritust nii ajakirjanduses kui ka üldisema avalikkuse hulgas.
Kommunikatsioonispetsialistide kaasatus organisatsioonide juhtimisse ja otsustusprotsessidesse
(Tartu Ülikool, 2023) Rebas, Aap Andreas; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kõneanalüüsi meetodi koostamine ning testimine Eesti poliitiliste kõnede näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Lees, Paul; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli luua hõlpsasti kasutatav ning ülevaatlik meetod kõnekirjutamise, kõneanalüüsi ning kõnekunsti õppimise toetamiseks. Käsitlesin kõnekirjutamist klassikalise retoorika raamistikus, kasutades selleks eelkõige kaasaegsete tunnustatud autorite töid. Retoorika jaguneb viide faasi, milleks on leiutamine, materjali korrastamine, stiil, meeldejätmine ning esitamine. Keskendusin neist kolmele esimesele, mis tegelevad otseselt teksti koostamisega. Kõne kui koostamisprotsessi lõpp-produkti jagasin kolmeks tasandiks: makrotasand, mis käsitleb kõne terviklikkust, mesotasand, mis kirjeldab kõne ülesehitust, ning mikrotasand, mis keskendub retoorilistele võtetele. Teooria andis ülevaate kõne loomisprotsessist, alustades keskse mõtte leidmisega, lõpetades konkreetsete retooriliste võtete valimisega. Teoreetilised lähtepunktid koondasin lõpuks kokku kompaktseks mudeliks, millest kõne loomisel ning analüüsimisel lähtuda. Loodud mudelit katsetasin Eesti poliitilistel kõnedel ning intervjueerisin ka kõnede kirjutajaid, et loomisprotsessi paremini mõista. Üleüldiselt toimib raamistik ootuspäraselt, lubades iseloomustada iseseisvaid kõnekoostamise faase ning kõnetasandeid. Faasidest ning tasanditest kogutud info põhjal on võimalik teha kõne kohta kokkuvõtvaid üldistusi. Kuigi loodud mudel annab paremad võimalused pigem kõne kirjeldavaks analüüsiks, on selle abil võimalik ka kõne kvaliteeti hinnata, sest retoorika algtõed loovad selged juhtnöörid, millest kindlas faasis või kindlal tasandil lähtuda võiks. Mudeli näol on tegemist kompaktse tööriistaga kõneanalüüsiks, mille saab ümber pöörata ka kõnede kirjutamiseks.
Kriitiline diskursusanalüüs kanepi meediakajastusest Eestis
(Tartu Ülikool, 2021) Alliksaar, Joonas; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Uurimistöö ajendiks on kanepiga seotud muutused üleilmses narkopoliitikas ja diskussioon, mida need muutused võiksid Eesti ühiskonnas kaasa tuua. Eestis võiks arutelu ajendiks ja fookuseks olla ka meie senine narkopoliitika ning selle tulemused ja vajakajäämised. Et avaliku arvamuse kujundamisel mängib olulist rolli meedia, siis soovisin kanepiteemalisi meediatekste analüüsides välja selgitada, missugused diskursused kanepi kajastust mõjutavad ja kas siinses meedias avaldatud tekstide teemakäsitlus on pigem diskussiooni lubav või keelav. Tekstianalüüsi meetodina kasutasin kriitilist diskursusanalüüsi, mille abil kirjeldasin ja tõlgendasin tekste ja nendega seotud diskursiivseid ja sotsio-kultuurilisi praktikaid ja nende seoseid toetudes Fairclough’ (1992( ja Kalmuse (2015) analüüsiskeemidele. Töö oli mahukas ning hõlmas lisaks tekstianalüüsile ka diskursiivsete ja sotsiaalsete praktikate analüüsi, et selgitada lisaks tekstides esinevatele diskursustele ja nende rakendamisele diskussiooni toetava või summutava käsitluse huvides ka seda, missugused võivad olla selliste praktikate laiemad mõjud meie ühiskonnale. Analüüsist selgus, et kõige enam räägiti valimi tekstides kanepist läbi vaimse tervise diskursuse ning et diskursus esines peamises diskussiooni summutavas käsitluses. Diskussiooni suhtes negatiivseks asjaoluks ei olnud lihtsalt kanepi terviseriskidest ja näiteks vaimse häire avaldumise seosest rääkimine, vaid keelelised otsused, mida informatsiooni esitamises (ja väljajätmises) tehti. Kõige enam mõjutasid vaimse tervise diskursuse raames diskussiooni suhtes käsitlust teemade raamistamine ja modaalsus ehk see, millises kõneviisis terviseriske esitleti ja missuguse järelduseni teksti struktuuride abil lugejat suunati. Diskursiivsete praktikate analüüsi tulemusena ilmnes, et Eesti ajakirjanikud toetuvad vaimse tervise diskursuse raames eeskätt kanepi kohta avaldatud uuringutele ja siinsete psühhiaatrite ning teiste vaimse tervise ekspertide arvamustele, kuid mitte tarvitajate kogemustele ega arvamustele. Tarvitajate kogemusi oli mõnevõrra sisse toodud ühes tekstis, kus läbi tarvitajate sõnavõttude avati nii kanepi tarvitamise põhjuseid kui ka võimalikke negatiivseid tagajärgi. Seega ei olnud kanepitarvitajate sõnavõtud tingimata diskussiooni toetavad, vaid autori jaoks üllatavalt tasakaalukad.Juriidiline ja majanduslik diskursus esinesid tekstides nii diskussiooni toetava kui ka summutava käsitluse raames ning tekstides, kus esines mitu diskursust, ei saanud läbivat ideoloogilist häälestatust diskussiooni toetamise või summutamise vastu välja tuua. Meelelahutuslikku diskursust esines tekstides kõige vähem ning läbivalt diskussiooni toetavas käsitluses.
Lõpmatu sõda: Vladimir Putini võidupüha kõnede retoorika
(Tartu Ülikool, 2025) Gavrilov, Filipp; Iarlykovskii, Daniil; Kruup, Kaspar, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk on mõista, kuidas Vladimir Putin kasutab Venemaa kõige populaarsemat püha, milleks on võidupüha, poliitilise agenda edendamiseks teatud retoorika abil. Kuna riigipea kõne on traditsiooniline osa võidupüha tähistamise paraadide kavast, on need muutunud propaganda vahendiks. Meie uurime seda, mida ja kuidas seal täpselt räägitakse. Tutvustame varasemaid uuringuid Vladimir Putini retoorika kohta. Anname põhjaliku teoreetilise ja empiirilise ülevaate võidupüha ajaloost ja poliitilisest kasutusest ning olulistest poliitilistest teemadest ja mõistetest, mis hõlbustavad edasise analüüsi mõistmise ning annavad vajalikku konteksti. Kasutades kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit, analüüsime kõnet neljal tasandil: meta-, makro-, mese- ja mikrotasandil. Paigutades kõned nende ajaloolisse, poliitilisesse ja filosoofilisse konteksti, uurime, milliseid sõnumeid kõnedega edastatakse, kuidas kõned peegeldavad Venemaa ajalugu ja tänaseid väljakutseid. Olles analüüsinud iga Vladimir Putini kõne võidupüha paraadidel, pakume ülevaade leidudest ja tulemustest kasutades nelja tasandit ametiaegade lõikes. Leiame, et Vladimir Putin on kasutanud võidupüha kõnesid poliitilistel eesmärkidel alates oma esimese ametiaja esimesest kõnest. Järeldame, et võidupühal on tänapäeva Venemaa identiteedis oluline roll. Sellel pühal on otsene osa Vene imperialismi õigustamisel üldiselt ning Ukraina sõda õigustamisel eriti. Analüüsides kõnede arengut kahekümne aasta jooksul järeldame, et need on oma olemuselt elastne, s.t seda kasutatakse mitmesuguste poliitiliste sõnumite edastamiseks.
Mängulise Töödisaini Küsimustiku (PWD-12) arendamine
(Tartu Ülikool, 2018) Tüvi, Kristi-Maria; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Kruup, Kaspar, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töödisaini ja selle mitmeid hüvesid töökeskkonna parendamiseks on varasemalt korduvalt uuritud, kuid seda harva mängulises kontekstis. Mängulist töödisaini iseloomustab pidev sisemine tahe enda tööd võimalikult nauditavaks ja haaravaks kujunda, rakendades seejuures mängulisi võtteid. Mängulist käitumist tööl on küll varasemalt käsitletud, kuid selliste käitumiste mõõtmiseks puudub usaldusväärne skaala. Käesoleva magistritöö eesmärk on arendada Mängulise Töödisaini Skaalat (Playful Work Design Scale, PWD) läbi esmalt eesti keelde tõlkimise ning lühema, 12-väitelise versiooni loomise. Küsimustiku valiidsuse ja reliaabluse uurimiseks lisati see suuremasse küsimustikepatareisse, mida esitati koostööuuringu käigus erinevatele Eesti organisatsioonidele. Küsimustikku täitsid 468 täiskasvanut (359 naist; 104 meest; 5 teadmata) vanuses 18-70 aastat (M = 37.65, SD = 12.53). PWD-12 psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks viidi läbi faktoranalüüs, sisereliaabluse test, kordustesti korrelatsioonianalüüsid ning faktoranalüüs. PWD-12 Cronbachi alfa oli .87, kordustesti korrelatsioon oli r = .72, PWD-12 saavutas stabiilse 2-faktorilise struktuuri ning esitatud hüpoteesid said kinnitust. Need tulemused viitavad, et PWD-12 on valiidne ja reliaabne skaala, mida on võimalik edasistes uuringutes mängulise töökäitumise mõõdikuna kasutada.
Mida sa teed, kui sa kriitiliselt loed? – Kriitilise lugemise mikrofenomenoloogiline uuring
(Tartu Ülikool, 2025) Örd, Karmen; Kruup, Kaspar, juhendaja; Voodla, Alan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks on panna uuringus osalejad põhjalikult ja nüansirikkalt oma kriitilise lugemise kogemust kirjeldama eesmärgiga paremini mõista, mida inimesed kriitilise lugemise käigus kogevad ja milliseid mõtlemisoperatsioone läbi viivad. Eesmärgi aitas saavutada mikrofenomenoloogia meetod, millest lähtuvalt uurisin kriitilise lugemise kogemusi neljas kategoorias: tähelepanu jaotumine, sisekõne olemus, peas tekkivate kujutluspiltide/visuaalide olemus, hinnangu kujunemine. Kriitilist lugemist uurides on mikrofenomenoloogia meetodina väärtuslik, sest see aitas mõista mitte ainult seda, milliseid normatiivseid tegevusi uuringus osalejad kriitiliselt lugedes täitsid, vaid ka seda, mis neid tegevusi põhjustas ja mis olid nende tegevuste mõjud. Teoorias selgitasin nii kriitilise lugemise kui ka kriitilise mõtlemise olemusi ning kriitilise mõtlemise ja kriitilise lugemise omavahelisi seoseid. Lisaks tutvustasin, kuidas lähenetakse kriitilisele lugemisele pedagoogilisest vaatenurgast, sest mu valim koosnes tudengitest, kellele on kriitilise lugemise tööriistu tutvustatud loengutes. Teooria alusel koostasin intervjuukava ning harjutusülesande, mis aitas intervjueeritavatel meetodisse sisse elada. Andmekogumismeetodiks oli mikrofenomenoloogia. Analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, andmeid kodeerisin nii induktiivselt kui ka deduktiivselt, et võimalikult põhjalikult vastata mõlemale uurimisküsimusele. Tulemustest selgus, et uuringus osalejate mõttetegevused olid kriitilise lugemise ajal väga mitmekülgsed. Selgus, et sisekõne vorm ja funktsioonid erinevad vastavalt uuritava harjumustele, eelnevatele kogemustele ning tunnetatud vajadustele. Visuaalidel oli oodatust suurem roll, need olid peamiselt toetavas rollis, kuid teenisid ka intervjueeritavate isiklikke kriitilise lugemise eesmärke. Uuringu tulemused kinnitasid, et mitmekülgsed lugemistehnikad toetasid kriitilist lugemist ning seejuures on olulisel kohal ka kriitilise lugemise ajal tekkivate emotsioonide reguleerimine. Lisaks kinnitasid uurimistulemused, et normatiivsetele kriitilise lugemise definitsioonide kõrval on olulised mitmed muud tegevused, mis aitasid uuringus osalejate peas luua kriitilist lugemist soosivat konteksti.
OK-märk EKRE poliitilises kommunikatsioonis: juhtumianalüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Koch, Mike-Richard; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö “OK-märk EKRE poliitilises kommunikatsioonis: juhtumianalüüs” eesmärk on aru saada, kuidas OK-märki kasutav poliitiline provokatsioon täpselt toimus, kuidas seda teoreetiliselt mõtestada ning kuidas sellise poliitilise kommunikatsiooniga suhestuda järgnevates sarnastes skandaalides. Eesmärgi saamiseks valisin kolm teoreetilist perspektiivi, mis tõid kokku juhtumi kolm võtmeaspekti: tegemist oli sõnaskandaaliga; skandaali keskmes on parempopulistlik erakond, mis näib skandaale ise genereerivat, mida kirjeldab populistliku igiliikuri teooria; OK-märgi problemaatilisel kasutusel on selge seos online-kultuuri ja trollimisega. Ruuben Kaalepi OK-märgi selgitamiseks kasutasin ma eelnevalt kogutud artikleid, mis hõlmavad OK-märgi kajastust Eesti meedias. Täpsemate vastuste jaoks analüüsisin reaktsioone, meediakajastust ja juhtumi ajatelge. Analüüsi sisendina võtsin arvesse kolme määratletud teoreetilist perspektiivi, juhtumi konteksti nii lokaalselt kui globaalselt, mõningaid konteksti mõistmiseks vajalikke teiseseid tekste ja pilte ning minu enda loodud ajatelge juhtumi moodustanud sündmustest ning kogu juhtumi meediakajastusest. Tulemustest selgus, et OK-märgi kasutusviisi saab analüüsida kõigi kolme teooriaga. Sõnaskandaali perspektiivist võib öelda, et kuna Ruuben Kaalepi näol oli selleks hetkeks juba tegemist ajakirjanike jaoks skandaalse isikuga, siis võis ka muidu süütu žesti näitamine skandaali vallandada; lisaks panustas skandaali tekkesse selle dramatiseerimine meedias. Populistliku igiliikuri perspektiivist lähtudes näeme, et EKRE kui erakond on tekitanud tahtlikult skandaali ning võitnud selle abil tähelepanu ja potentsiaalset toetust, õõnestades samal ajal ajakirjanduse tõsiseltvõetavust. Trollimise perspektiivist vaadates võime arutleda, et OK-märgi näitamise peamine eesmärk ei olnud kommunikatsiooniakt mitte Kaalepi poliitilise seisukoha väljendamise mõttes, vaid just auditooriumi (eelkõige meedia) provotseerimine, et nad seda märki kindlalt tõlgendaks ja Kaalepit ründaks. Sünteesis näeme, et kõikide perspektiivide kombinatsioonis on võimalik juhtumit terviklikumalt mõista.
Presentatsiooni analüüsi meetodi koostamine ja testimine
(Tartu Ülikool, 2021) Valge, Kalle; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Esitlustarkvara Microsoft PowerPoint on laias kasutuses mistahes hariduslikes asutustes, samuti on programm vaikimisi esitlustööriistaks paljudes nii avalikes kui kommertslikes organisatsioonides, kus on tarvis midagi esitleda. Hoolimata pikast ajaloost – Microsoft PowerPoint loodi 1987. aastal – ei ole hea esitluse koostamise põhimõtted endiselt laialt levinud. Eesti keelde ei ole Powerpointi praktilise kasutamise kohta tänaseni ühtegi teadustööd tõlgitud, kuid minule teadaolevalt puudub ka kogu maailmas selline mudel, mis koondaks mitmete teadlaste presentatsioonialaseid tekste ning pakuks nii esitluse loojale kui uurijale praktilist tuge slaidide koostamisel või analüüsimisel. Mina lõin oma bakalaureusetöös inimese kognitiivseid piiranguid arvestama suunava neljatasandilise mudeli, milleks kasutasin eelkõige Stephen Kosslyni ja Richard E. Mayeri presentatsioonide uurimise printsiipe. Lisaks kaasasin ka visuaalsete elementide tajumisele keskenduvat geštaltteooriat ning paljude teiste töid nii psühholoogiast, kommunikatsiooniteooriast kui haridusest. Mudeli testimise meetodina kasutasin normatiivse loomuga deduktiivset sisuanalüüsi. Mudelisse sünteesisin 20 küsimust, millele vastamise järel võiks mudeli kasutajale selge olla, kas ja kus esitluse kitsaskohad peituvad ning mida kuulaja arusaamise parandamiseks muuta tasuks. Minu mudeli põhieesmärk on olla abimees esitluse koostajale, kuid ka tõhus tööriist esitluse uurijale. Oma bakalaureusetöös ei hinda ma esitluse juurde kuuluvat sõnalis-vokaalset modaalsust ehk esinemist. Mudel andis testimisel häid tulemusi nii kvalitatiivses kui kvantitatiivses analüüsis ning teenib oma eesmärki esitluse loomist ja selle uurimist toetava tööriistana. Tulevikus tuleks mudeli kasutajasõbralikkust uurida ka teiste inimeste peal, samuti vajab kontrollimist, kas kuulajad on paremini meelestatud ning tõepoolest just sellisest esitlusest rohkem informatsiooni saavad, mis minu loodud mudeliga positiivses kooskõlas on.
President Kersti Kaljulaidi Eesti Vabariigi aastapäevakõnede ning arvamusmeedia reaktsioonide analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Reinas, Anett Maria; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli jõuda arusaamani, kuidas president Kersti Kaljulaid kasutas enda sümboolset võimu läbi kõnede. Uurisin seda presidendi kahe vabariigi aastapäeva kõne näitel. Valimi moodustasid Kaljulaidi kõige esimene vabariigi aastapäeva kõne 2017. aastal ning viimane aastapäevakõne 2021. aastal. Ühele presidendile keskendudes on võimalik märgata täpsemalt tema stiili, eripärasid ning muutuseid läbi aja. Uurimistöö fookuses olid presidendi kõnes domineerivad diskursused ning kuidas Kaljulaid neid erinevate retoorikavõtete abil esile tõstis ning omavahel suhestas, kujundades seeläbi oma sümboolse võimu toel ühiskonnas diskursiivset korda. Lisaks analüüsisin ka meediavälja ning kuidas Eesti suurimad uudiseportaalid presidendi vabariigi aastapäeva kõnele reageerivad. Kõneanalüüsiks kasutasin diskursusanalüüsi meetodit, mille raames analüüsisin mõlema kõne meta-, makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Diskursusanalüüsi abil tõlgendasin ja kirjeldasin presidendi kõnesid, vaadates kuidas erinevad kõnestruktuurid diskursuseid esile toovad ning võimendavad. Meediavälja analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi abil, mille käigus uurisin, kuidas käsitlevad arvamusartiklid presidendi kõnes esinenud diskursuseid. Täpsemalt kodeerisin seda, kas arvamusartiklid nõustusid, vastandusid, jäid neutraalseks presidendi käsitletud diskursuste suhtes või oli käsitlus ebaselge, rääkides hoopis teistest diskursustest. Diskursusanalüüsi käigus määrasin 2017. aasta kõnele neli erinevat diskursust ning 2021. aastal lisandus veel viies. Bakalaureusetöö käigus tuli välja, et president Kaljulaid tõi enda vabariigi aastapäeva kõnedes kõige enam esile õmblusteta ühiskonna diskursust ning võimendas neid peamiselt kolmikute, kontrastide, metafooride ja paaris loetelude abil. Enda kõnedes tagas ta sidususe peamiselt ühtlase stiili ja esitlusviisiga. Meediavälja kontentanalüüsi käigus selgus, et enamus autoreid keskenduvad presidendi kõnes sellele osale, mis on enim kooskõlas nende enda eluvaldkonnaga. Mõlema kõne puhul oli arvamusmeedia kõige enam võimendanud õmblustega ühiskonna diskursust, enamasti sellega nõustudes. 2021. aasta kõne puhul pakkus meedias palju kõneainet ka põhiseaduslik diskursus. Põhiseadusliku diskursusega oli meedia rohkem vastandunud kui nõustunud. Peamiselt oli arvamusartiklite keskmeks presidendi sõnavõtt üldhariduskoolide üleminekul täielikult eestikeelsele haridusele. Kuna see oli antud hetkel ühiskonnas ja poliitikas väga vastuoluline teema, siis meedia seda ka võimendas. 2017. aastal oli palju kõneainet pakkunud teemaks presidendi kõnelemine lähisuhtevägivallast. Kuna ükski president ei olnud seda teemat varem vabariigi aastapäeva kõnes puudutanud, siis oli see rahvale üllatuseks. Enamasti arvamusmeedia aga presidendi käsitlusega nõustus.
Stand-up komöödia loomine, esitus ja analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Andre, Roger; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli areneda koomikuna ning pakkuda lugejatele võimalust tutvuda lähedalt stand-up’i olemusega. Selleks lõin ja koondasin loovtööna materjali täispika stand-up esinemise jaoks, mida töös analüüsisin. Vaatlesin stand-up’i kui kõne žanrit, mis lubas seda mõtestada ja analüüsida kasutades kõneõpetuse ja klassikalise retoorika tööriistu. Eneseanalüüs lähtub Eesti stand-up subkultuuri perspektiivist, mille osaline olen ka mina ise. Stand-up komöödia on meelelahutuslik žanr, kus koomik on ise materjali kirjutaja ja esitaja rollis. Esitus koosneb naljade rääkimiseks ja selle eesmärgiks on publiku naerma ajamine. Naljadest tingitud naer vabastab meid hetkeks filtritest, see aitab momenti nautida ja lõbutseda. Teooria osas kaardistasin ja kirjeldasin ka erinevaid kõnekunsti võtteid. Nende võtete abil analüüsisin enda esitusele kuuluvat kava nii kirjutamise kui ka esitamise faasis. Samuti panin paika analüüsimismudeli, mille järgi oma esitust kirjeldama hakkan. Analüüsisin ühe nalja kujunemise lugu, et näitlikustada materjali loomise faasi. Lisaks analüüsisin enda esinemisele kuuluva kava makro-, meso- ja mikrostruktuuri. Makrostruktuuri analüüsis käsitlesin oma esituse sisemist loogikat läbi progressiooni ja kohesiivsuse kategooriate. Mesostruktuuris määratlesin oma kõne osad ning nende funktsioonid tervikus. Mikrostruktuuri analüüsisin huumori- ja retoorikavõtete ja lõikes. Analüüsist selgus, et kasutasin mitmeid erinevaid retoorikavõtteid sümbioosis. Nii täiendasid nad üksteist. Mõnda retoorikavõtet kasutasin enesele teadmatagi. Oma esituses rakendasin ma peamiselt võimendamist, kirjeldamist, täiendamist, emotsionaalsusele rõhumist, kordamist, identiteedipõhiseid võtteid ja ootuste muutmist. See on tingitud stand-up žanri ja minu stiili iseärasustest. Viimasest tuleneb ka vähene keelepõhiste tehnikate, ironiseerimise, kalambuuri, argumentatsiooni, sõnamängude ja tasakaalu kategooria tehnikate kasutus. Üllatust pakkus tehnikate kasutamise tihedus ja varieeruvus, mitte see, millised võtted domineerisid. Lühemaid nalju rakendasin ma tempo ja pinge tõstmiseks, pikemad lood olid selleks, et ennast publikule avada. Minu esituse kohesiivsus oli tagatud temaatilise ühtsuse ja sarnaste retoorikavõtete kasutamisega. Progressioon oli peamiselt dialoogiline ja kuhjav. See arenes läbi koomiku ja publiku vahelise dialoogi. Minu töö näitab eelkõige, et stand-up’i on võimalik retoorika kategooriates analüüsida ühe nalja ja kogu esituse lõikes.
Ülevaade eestikeelsetest avaliku esinemise ja retoorika raamatutest
(Tartu Ülikool, 2022) Kuiv, Carlos; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärk oli jõuda arusaamani, milliseid teemasid ja mis jaotuses on eestikeelsetes avaliku esinemise ja retoorika õpikutes käsitletud. Minu töös oli fookuses retoorika rakendamine kõnemeediumile (kõnelemine, suuline eneseväljendus). Retoorikat võime mõista kui efektiivset ja eesmärgipärast kommunikatsiooni, selle teostamise viise ning nende viiside uurimist ja kirjeldamist. Oluline on teadmine, et retoorika ei ole midagi eraldiseisvat, mida vastavalt vajadusele kas saab või ei saa kasutada. See, kas erinevaid retoorika võtteid ja muid elemente kasutatakse teadlikult, ei muuda kõnelemist ja suhtlust aga iseenesest vähem ega rohkem retooriliseks. Saame tuvastada, kirjeldada ja uurida erinevaid retoorika osasid (nagu teksti loomine ja esitamine jne), jaotuseid (nt kaasav retoorika, huumori retoorika jne), retoorilisi situatsioone (nagu loengu andmine, pressikonverents jms) ning retoorilisi võtteid (nt argumentatsioon, kirjeldavus jms). Avalik esinemine on praktikana retoorikaga alati kokku kuulunud, kuid selle kontekstis muutus eneseväljenduse ja kõnelemise õpetus vähem akadeemiliseks ja inimestele kättesaadavamaks. Teoreetiline taust oli aluseks kontentanalüüsi kategooriatele, mille järgi sain eestikeelsete retoorika ja suulise eneseväljendusega tegelevate raamatute sisu kodeerima hakata. Esmalt kodeerisin raamatute sisukorrad. Samuti tegin kodeerimise ajal märkmeid teemade käsitluste kohta, et osata hiljem anda hinnanguid, kuidas mingit teemat käsitletud on ning millistele suundadele selline teemakäsitlus sarnaneda võiks. Üldiselt saab erinevate raamatute peale kokku suhteliselt laia spektri teemasid, sh on ka minu töös valitud 10 olulisemat kõnelemise ja retoorika teemat esindatud. Levinumad teemad on kõnelemise eesmärgid, retoorilised võtted, materjali loomine ja materjali struktureerimine. Sagedasti leiab ka publiku käsitlemist kui olulist osa kõnelemisel. Kõige harvemini käsitletakse eestikeelsetes raamatutes materjali meeldejätmist. Samuti esineb teistest teemadest mõnevõrra harvemini esinemisärevust ja sellega toimetuleku käsitlemist. Analüüsist hakkab peamiselt silma mitme suure teema tihe koosesinemine. Vähemalt viit teemat käsitletakse 34 raamatus ning sagedasti esinevad koos retoorilised võtted ja kõne eesmärgid ning materjali loomine ja struktureerimine. Kuigi käsitletakse palju erinevaid teemasid, ei jõuta seda teha kuigi süvitsi või sarnanevad käsitlused pigem antiikretoorikale kui kaasaegsemate retoorika ja avaliku esinemise suundadele. Edaspidi oleks kindlasti vajalik kaasaegsemate kõnelemise eesmärkide laiem kajastamine ning kõnesituatsioonide ja materjali struktureerimise täpsem ja süvendatum käsitlemine eestikeelsetes raamatutes.
Vastandumine valimisreklaamides: EKRE ja Reformierakonna Facebooki reklaamide retooriline profiil
(Tartu Ülikool, 2024) Koch, Mirjam; Kruup, Kaspar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma bakalaureusetöös vaatlesin nelja kuu jooksul kahe Eesti konkureeriva poliitilise erakonna, Eesti Reformierakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Facebooki valimisreklaame enne 2023. aasta märtsi riigikogu valimisi. Ma tahtsin mõista kõnealuste erakondade vastandumise tagamaid ning kontrasti sisulist väljendumist valimiskampaanias. Selleks analüüsisin reklaamide temaatikat, retoorikavõtteid, vastandumise funktsiooni rakendamist ning selle põhjal koostasin erakondade retoorilised profiilid. Teooria ülevaates kirjeldasin valimisreklaamide arengut ja näiteid nende rakendamisest, valimiskampaaniate iseärasusi Facebookis, Facebooki isikupärastatud reklaamisihtimist, Eesti ja maailma poliitilist konteksti ja vastandlikke erakondi ning erinevate autorite retoorilisi raamistusi, millega vaatluse alla tulevaid reklaame analüüsida saab. Lisaks seletasin lahti uurimisprobleemi ja poliitika polariseerumise ning püstitasin kolm uurimisküsimust, millele asusin uurimistöös vastuseid otsima. Teooria ja proovikodeerimise põhjal töötasin välja oma valimile sobiva 16-osalise kategooriate süsteemi, mis koosneb 12 retoorikavõttest, kahe alajaotusega vastandumise funktsioonist ning sarnaste tunnustega reklaamide klasterdamise põhimõttest ehk mallist. Rakendasin standardiseeritud kontentanalüüsi mille tulemused esitasin kvantitatiivselt. Erakondade vastandumise ja retoorilise profiili ja koostamisel rakendasin ka kvalitatiivset sisuanalüüsi. Bakalaureusetöö tulemustest nähtub, kuidas mõlemad vaadeldud erakonnad mängisid vastandumise diskursusega kaasa – eriti, mida lähemale valimised jõudsid. Nende rõhuasetused olid küll kohati erinevad, sest üks on paremliberaalne ja teine rahvuskonservatiivne, kuid sõnum rivaali kohta, mis valimiskampaaniast kõlama jäi oli sarnane. Erakondade retoorilistes profiilides ilmnes üks peamine erinevus: EKRE Facebooki kampaania oli fragmenteeritud, kuid Reformierakonnal terviklik. EKRE reklaamid vastandusid otsesemalt, rõhusid emotsioonidele ja käsitlesid rohkem, varieeruvamaid ja negatiivseid teemasid – seega ühtset retoorilist profiili ei tekkinud. Reformierakond küll vastandus konkurendile/konkurentidele, kuid tegi seda vähem ja peamiselt kaudselt. Erakonna retooriline profiil hoidis ühte joont, rõhus tugevalt kordustele ja esimees Kaja Kallasele ning vältis teatud tonaalsust, isikuid ja teemasid. Luues seose valimistulemustega, saab öelda, et Reformierakond tegi tänu vastandumisele oodatust parema ning EKRE halvema tulemuse. Loomulikult mõjutas tulemust ka meediakajastus ja valijaskonna algatused, kuid võib väita, et taolise mastaabiga vastandumine mängib pigem ühe võistleja kasuks.
Youtuber’ite vabandusvideote retoorika
(Tartu Ülikool, 2025) Prints, Elisabeth; Kruup, Kaspar, juhendaja; Lott, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärk oli selgitada välja, kuidas juutuuberid vabandusvideosi struktureerivad erinevatel retoorilistel tasanditel ning kuidas auditoorium vabandusvideotele reageerib. Vabandusvideote uurimine on oluline, sest nendest on saanud uus digitaalse retoorika žanr, mille kaudu sisuloojad kujundavad teadlikult oma mainet ja mõjutavad auditooriumi hoiakuid nende suhtes. Uurimistöö fookuses olid elustiili youtuber’id, kuna nende bränd on tihedalt seotud nende isikliku elu ja iseloomuga, mille puhul tulevad esile komplekssed suhted sisulooja ja auditooriumi vahel. Eesmärgi saavutamiseks analüüsisin kuus vabandusvideot järgnevatelt juutuuberitelt: Library of a Viking, Jaclyn Hill, Tana Mongeau, iDubbbz, David Dobrik ning Colleen Ballinger. Videote retooriliste tasandite analüüsiks kasutasin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit, mille raames uurisin seda, kuidas youtuber’id struktureerivad vabandusvideoid meta-, makro-, meso- ja mikrotasandil. Lisaks sellele vaatlesin auditooriumi reaktsioone kommentaarides. Tulemustest selgus, et videote struktuuris esines mitmeid erinevus ja sarnasusi. Meta-, makro-, meso- ja mikrotasandil ilmnes mitmeid ühiseid jooni. Näiteks enamik vabandusvideotes toetuti makrotasandil loogilisele progressioonile ning mesotasandil kasutati teemade temaatilist jaotamist – viimase puhul selgus veel, et teemade sidumiseks omavahel kasutati läbivaid teemasid nagu kahetsus ja ülestunnistus, olukorra selgitamine ja enesereflektiivsus. Mikrotasandi analüüsist selgus, et youtuber’id kasutasid läbivalt argumenteerivaid ja emotsionaalseid retoorikavõtteid, et suunata auditooriumi psüühikat oma eesmärgi suunas. Ühes videos oli näha ka domineerivat võimendamist, mis mõjus publiku reaktsioonile positiivselt ning teises videos oli näha kõige enam korduseid, mis mõjusid publiku reaktsioonile negatiivselt. Kommentaaride analüüsist selgus, et vabandusvideote vastuvõtt ja publiku reaktsioon varieerus. Kahe video puhul oli reaktsioon negatiivne, kahes positiivne, ühes neutraalne ning ühe video puhul oli tulemus esimeste kommentaaride seas neutraalne, kuid populaarseimate kommentaaride puhul negatiivne. Kommentaarides reageeriti mitte ainult video sisule, vaid ka youtuber’i välimusele, toonile ja eneseväljendusele. Kõneainet pakkus ka video produktsioon, skandaal üldiselt ja vabandusvideote stereotüüpiline ülesehitus.