Sirvi Autor "Kurg, Reet" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Melanoomi antigeene kandvate viiruslaadsete partiklite proteoomianalüüs
(Tartu Ülikool, 2016) Tammela, Ranel; Kurg, Reet; Abroi, Aare; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Suurem osa rakutüüpidest vabastab ekstratsellulaarseid vesiikuleid ‒ membraaniga ümbritsetud valkude, nukleiinhapete ja teiste biomolekulide kandjaid, mis osalevad nende molekulide transpordis rakkude ja kudede vahel, olles kaasatud rakkudevahelisse kommunikatsiooni, koagulatsiooni, tuumorigeneesi ja immuunraktsiooni protsessi. Terminit ekstratsellulaarne vesiikul kasutatakse mis tahes sekreteeritud vesiikulite ‒ nii eksosoomide, mikrovesiikulite kui apoptootiliste kehade kohta. Mikrovesiikulid, mida mõnikord nimetatakse ka mikroosakesteks, on plasmamembraanist saadud 100‒1000 nm läbimõõduga osakesed, mis tekivad plasmamembraani väljapoole pungumisel. Sarnaselt ekstratsellulaarsete mikrovesiikulite pungumisega punguvad ka retroviirused, kus viiruse gag valgumolekul indutseerib spontaanset mikrovesiikulite või viiruslaadsete osakeste teket imetajate rakkudes. Viiruslaadseid partikleid saab kasutada, esitamaks immuunsüsteemile võõrepitoope. Gag põhise viiruse laadseid partikleid kasutatakse vaktsiinidena, sest need stimuleerivad humoraalset ja rakulist immuunvastust. (Kurg jt, 2016.) Melanoomiga seotud antigeenid (MAGE), mis indutseerivad tsütotoksiliste T-lümfotsüütide teket, kuuluvad vähi-testise antigeenide perekonda ja avastati melanoomirakkude uurimisel. Valke MAGEA10, MAGEA4, MART1, TRP1 ja MCAM ekspresseeritakse paljudes vähitüvedes ja seetõttu peetakse neid potentsiaalseks sihtmärgiks vähktõvevaktsiinide ja immunoteraapia loomisel. Uuringus „Biochemical and proteomic characterization of retrovirus Gag based microparticles carrying melanoma antigens” (Kurg jt, 2016) genereeriti viiruslaadseid partikleid MLV gag valku kasutades. Melanoomi antigeenid MAGEA4, MAGEA10, MART1, TRP1 ja MCAM koekspresseeriti koos MLV gag valguga hiire fibroblastides ja mõõdeti valkude suhtelist arvukust saadud rakuväliste partiklite sees. Käesoleva bakalaurusetöö eesmärk on leida eelnevalt mainitud valkude seosed teiste valkude suhtelise arvukusega mikrovesiikulites, kasutades LFQ intensiivsuse analüüsi pakettidega R-studio ja SPSS. Analüüsimiseks on kasutatud andmeid, mis on saadud uurimusest „Biochemical and proteomic characterization of retrovirus Gag based microparticles carrying melanoma antigens” (Kurg jt, 2016). Töö on koostatud Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudis.
Proovivõtu efektiivsus ja DNA eralduse saagis kohtuekspertiisialaste DNA analüüside puhul
(Tartu Ülikool, 2016) Joandi, Kerstin; Kurg, Reet; Sadam, Maarja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
DNA analüüsi üks olulisemaid etappe on bioloogilise materjali kogumine sündmuskohalt või objektidelt. Proovide võtmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, kuid puudub üldaktsepteeritud metoodika nende efektiivsuse hindamiseks. Proovivõtu meetodite uurimisel on kasutatud kontaktjälgi ning vere- ja süljeproove. Neil juhtudel pole täpselt teada uuritavale pinnale jäetud rakkude arv. Täpset rakkude lugemist võimaldab FACSi kasutamine. Kindla rakkude arvuga uuritava materjali genereerimine võimaldab usaldusväärselt hinnata teoreetilist jäljes olevat DNA kogust ja seeläbi saab määrata proovi võtmise efektiivsust. Käesolevas töös luuakse kaks mudelsüsteemi erinevate proovivõtu meetodite testimiseks ja uuritakse, milline on proovivõtu efektiivsus ja saagis, kasutades kolme tampooni, kahte teibi ja väljalõikemeetodit. Lisaks võrreldakse, kas mudelsüsteemis saadud tulemused langevad kokku kontaktjälgede võtmisel saadud tulemustega. Töö tulemusena selgus, et mudelsüsteem plastikul sobis tampoonimeetodite efektiivsuse hindamiseks, kuid ei sobinud teibimeetoditele. Mudelsüsteem riidel ei sobinud tampoonimeetodite ega teipide efektiivsuse hindamiseks.
Structure-function relationship of the bovine papillomavirus E2 protein
(Tartu : Tartu University Press, 2000) Kurg, Reet
Viroloogia. II osa. Üldine ja molekulaarne viroloogia
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2022) Abroi, Aare; Avi, Radko; Kurg, Reet; Merits, Andres; Sarmiento, Cecilia; Sõmera, Merike; Žusinaite, Eva; Truve, Erkki