Sirvi Autor "Lepsoo, Tanel, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 53

August Sang et Molière : l'analyse des rimes
(Tartu Ülikool, 2017) Uusna, Merit; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade uurimustest, mis on tehtud August Sanga ja tema Molière'i-tõlgete kohta ja lisada sellele omapoolne analüüs tema riimide kasutusest. August Sang on mitmete kriitikute poolt tituleeritud Eesti üheks kõige paremaks luuletõlkijaks ja tema Molière'i näidendite tõlked on suur osa korpusest, mille baasil on juba pikalt arutatud selle üle, kuidas oleks aleksandriini võimalik tõlkida eesti keelde.
Cendrillon à Hollywood: l'analyse comparative du conte de Charles Perrault et du roman de Elena Klein
(Tartu Ülikool, 2021) Pehk, Teele Marie; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Le but de ce mémoire est d'analyser le mythe de Cendrillon et son influence sur un roman appelé Cendrillon à Hollywood par Elena Klein. Pour comparer les similitudes et les différences entre le mythe et le roman, j'utilise un conte de fées du XVIIe siècle appelé Cendrillon ou la petite pantoufle de verre par Charles Perrault, qui est similaire au roman par l'absence de figure maternelle et le but de l'héroïne.
La construction des mondes possibles dans le roman " L'Attentat " par Yasmina Khadra
(Tartu Ülikool, 2015) Purret, Reena; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Võimalike maailmade loomine Yasmina Khadra romaanis Plahvatus „Võimalike maailmade loomine Yasmina Khadra romaanis „Plahvatus““ („La construction des mondes possibles dans le roman " L’Attentat " par Yasmina Khadra“) kirjeldab eelnimetatud romaani näitel, kuidas lugeja tekstiuniversumit konstrueerib. Lugeja kasutab tekstimaailma loomiseks mitte ainult raamatus sisalduvat infot, vaid ka oma teadmisi päris maailmast ja žanrireeglitest ning maailma aluseks on tema isiklikud veendumused ja tõekspidamised. See lähtub eeldusest, et kõik maailmad on teoreetiliselt võimalikud, kuid mitte võrdsel määral. Mida rohem informatsiooni maailma kohta on ja mida paremini see sobitub lugeja olemasoleva maailmapildiga, seda „kättesaadavam“ see maailm lugejale on. Maailm, mille kohta käiv info on vastuoluline (näiteks maailm, kus esmalt väidetakse, et taevas on sinine ja gravitatsioon toimub, kuid hiljem öeldakse, et taevas on alati roheline olnud ning gravitatsiooni pole mingil põhjusel antud paigas eksisteerinudki), on võimatu. Nii et saa lugeja näiteks hullumeelse sonimise põhjal koherentset maailmapilti konstrueerida. See ei tähenda aga sugugi, et lugemiselamus äärmiselt meeldiv ei võiks olla. „Plahvatus“ kirjeldab olukorda Iisraelis, kus peategelase (palestiinlasest arsti ja humanisti) naine end kohvikus õhku laseb. Raamat otsib vastust küsimusele, kas vägivald on ainus lahendus (reklaamides tugevalt seisukohta, et see pole üldse lahendus, sest vägivald sünnitab vägivalda), ja tutvustab selle käigus erinevate osapoolte maailmapilti, mille põhjal lugeja teksti tegelikku reaalsust konstrueerida üritab.
La construction du soi dans Les Années d’Annie Ernaux : un dispositif autobiographique
(Tartu Ülikool, 2013) Faiman, Adina; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Les courtisanes au 19ème siècle à Paris : une étude comparative de la réalité de Cora Pearl et de la fiction de Nana par Émile Zola
(Tartu Ülikool, 2013) Vaabel, Liina; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Denis Diderot’ teose "Esseed maalikunstist" tõlge ja tõlke analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Pall, Liisa; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Käesolev magistritöö koosneb Denis Diderot teose „Essais sur la peinture“ tõlkest ning selle tõlke analüüsist. Analüüsi osa on jaotatud kaheks peatükiks, milles käsitletakse erinevaid tõlkeprobleeme. Esimene peatükk on pühendatud Diderot’ stiili, täpsemalt sellele iseloomuliku pildilisuse edasiandmisele tõlkes. Teises peatükis tegeldakse mitmete terminoloogiliste küsimustega, mis on tihedalt seotud Diderot’ filosoofilis-esteetilise kontseptsiooniga. Terviklik tõlge on esitatud töö lisana.
« Désir incestueux » : la tentative de renverser l’ordre fictionnel. Analyse comparative de « René » de François-René de Chateaubriand et de « La Curée » d’Émile Zola
(Tartu Ülikool, 2013) Tarendi, Mari; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Dispositif de la peste dans l'œuvre d' Albert Camus
(Tartu Ülikool, 2019) Avans, Triinu; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Comme nous pouvons le constater, l’arrivée de la peste change radicalement la condition de vie et le comportement des habitants d’Oran. Les citoyens doivent changer certaines de leurs habitudes ; la vie devient moins confortable. Cependant, il y a également des loisirs dans la ville fermée, bien qu’ils puissent être répétitifs et, dans une situation normale, ennuyants. L’épidémie est un choc pour tous les habitants ; beaucoup de personnages perdent leur travail, ils sont malheureux et en colère. Au début, ils ne veulent pas accepter la situation, mais nous pouvons remarquer que, malgré tout, ils s’habituent assez vite à la réalité et ils perdent leurs émotions. Néanmoins, des mesures strictes causent des violations des règles et la punition peut être très sérieuse. Nous constatons que certains personnages deviennent fous et il nous semble qu’ils ne comprennent toujours ce qu’ils font (par exemple la mise à feu de leurs maisons). Toutefois, le dispositif contrôle et organise l’espace et les relations humaines.
Entre contradiction et réconciliation: l’identité liminale de l’auteure dans La Guerre n’a pas un visage de femme de Svetlana Alexievitch
(Tartu Ülikool, 2021) Parfeniuk, Liudmyla; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L’hypothèse de cette recherche découle de cette idée ricoerdienne du Soi à la fois permanent et changeant et peut être formulé comme suit : l’identité de Svetlana Alexievitch, auteure de La Guerre n’a pas un visage de femme (La Guerre) est exemplaire de la permanence et du changement comme éléments constitutifs et inséparables de la constitution du Soi.
Espaces, zones et lieux dans trois films de banlieue
(Tartu Ülikool, 2023) Heero, Lisett; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
L'expression de la compassion dans l'adaptation cinématographique " Les Misérables " de Victor Hugo, réalisée par Tom Hooper
(Tartu Ülikool, 2015) Plink, Merli; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kaastunde väljendumine Tom Hooperi kinematograafilises adaptatsioonis Victor Hugo romaani "Hüljatud" ainetel
Les facteurs prédictifs de réussite en langue et littérature françaises à l'Université de Tartu
(Tartu Ülikool, 2017) Linros, Helen-Kristin; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Akadeemilist edukust ennustavad tegurid prantsuse keele ja kirjanduse erialal Tartu Ülikoolis Uurimuse esimene osa keskendub üliõpilaskandidaatide hariduslikule taustale määrates kindlaks teatud keskharidust pakkuvad asutused, mille abiturientidel on kõige paremad eeldused prantsuse keele ja kirjanduse edukaks lõpetamiseks. Töö teine osa käsitleb kohataotlejate varasemate prantsuse keele õpingute efekti kõrgkoolis edasijõudmisele, lisaks uurime prantsuse keelekeskkonnaga kokkupuute mõju õpingutele. Kolmandas peatükis selgitame välja, millised on kandideerijate huvid ja motivatsioonid eriala omandamiseks ülikoolis. Iga osa lõpus anname ülevaate intervjuude tulemustest.
La France comme État souverain et acteur international
(Tartu Ülikool, 2016) Karlson, Karola; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Prantsusmaa esindatus eesti meedias aastal 2014: sõnavara, uudisteemad ning numbrid
Identité, famille et santé mentale dans "Le Fidèle Berger" d’Alexandre Vialatte
(Tartu Ülikool, 2022) Nork, Thekla-Maria; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L'imaginaire dans les contes bretons: du monde matériel vers le monde magique
(Tartu Ülikool, 2015) Vahtrik, Reti Maria; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
Kujutlusvõime avaldumine bretooni muinasjuttudes : käegakatsutavast maailmast maagilisse Käesolev bakalaureusetöö tegeleb bretooni rahvajuttudega. Bretooni jutupärimus on prantsuse folklooris üpris eripärane : kui tavaliselt on prantsuse muinasjutud pigem inimesekesksed, siis bretooni lugudest leiame tõeliselt rikkaliku maagilise maailma, kus tegutsevad kõikvõimalikud üleloomulikud jõud ja tegelased.
Joël Pommerat et le conte populaire Le Petit Chaperon rouge: nouveaux accents à travers l'écriture théâtrale
(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Juuli; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Kolme kokakunstialase artikli tõlge ja tõlkeanalüüs
(Tartu Ülikool, 2017) Anspal, Berit; Tartu Ülikool. Tõlkeõpetuse ja -uuringute osakond; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Käesolev magistritöö koosneb kolme prantsuskeelse artikli tõlkest eesti keelde ja tõlkeanalüüsist. Nendeks on „Les livres de cuisine anciens à l’épreuve du nouveau savoir culinaire“ (This 2004), „Qu’est-ce qu’un plat national?“ (Erman 2011) ja „L’art culinaire ou l’insaisissable beauté d’un art qui se dérobe“ Quelques jalons (XVIIIe- XXIe siècle) (Csergo 2012). Tegemist on kolme populaarteadusliku artikliga, mis käsitlevad kõik kokakunsti ja kultuuri seoste temaatikat. Teema valikul lähtusin kahest aspektist. Esmalt soovisin siduda magistritöö valdkonnaga, milles on mul piisavalt teadmisi ning mille sõnavaraga ma olen tänu prantsuse ja eestikeelsetele kokaraamatutele tihedalt kokku puutunud, et potentsiaalselt edukas tõlge teha. Teiseks määravaks faktoriks oli asjaolu, et kokanduse ja kultuuri seoste temaatikat on meie ühiskonnas ning eriti tõlkeloos võrdlemisi vähe käsitletud, mis oli heaks tõukeks käesoleva magistritöö valmimisele. Olgugi, et artiklite näol on tegemist peamiselt Prantsuse kultuuriruumis toimunud muutustega, võib siiski paralleele tõmmata ka Eestis samamoodi aset leidnud kokanduse ja kultuuri vaheliste seoste evolutsiooniga ja seda kindlasti rohkem uurida. Magistritöö analüüsi peamiseks eesmärgiks on seega kultuurispetsiifiliste elementide tõlkimine ning sellega kaasnevate tõlkeprobleemide lahendamine toetudes teoreetilisele taustale, mille moodustavad erinevate tõlketeoreetikute väljapakutud strateegiad ja selgitused tõlkimisel toimuvate protsesside ja tõlkeprobleemide lahendamise kohta.
L’amour, la distance et l’intimité : "La carte postale" de Jacques Derrida & "Amours solitaires" de Morgane Ortin
(Tartu Ülikool, 2022) Demidova, Veera; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L'automobile et son rôle dans la modernisation de la France dans le roman L'aventure sur la route, roman d'une faible femme et de sa petite auto de Raymond de Rienzi
(Tartu Ülikool, 2023) Rohelsaar, Gäroly; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
L'intimité et l'observation : analyse comparative de L'Assommoir d'Emile Zola et de son adaptation cinématographique Gervaise de René Clément
(Tartu Ülikool, 2019) Aro, Hanna; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus
En comparant le roman L’Assommoir avec son adaptation cinématographique Gervaise, nous avons trouvé que les scènes les plus similaires dans le roman et dans le film affichent toutes des foules. L’essence, les caractéristiques et le mouvement des foules se manifestent à l’écran de la même manière que dans le roman. Le film montre les foules dans leur essence, parce que la présence d’une foule accentue la masse des personnes, pas leur individualité. Le film montre essentiellement l’apparence des choses, une foule est décrite par son apparence. En constituant des masses anonymes, les foules sont cependant des personnages en elles-mêmes. En outre, nous comprenons souvent la situation à travers le mouvement, le comportement et les réactions de la foule.