Sirvi Autor "Loogma, Krista" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Hilise keelekümbluse mõju
(Tallinna Ülikool, 2011) Sau-Ek, Kristiina; Loogma, Krista; Vainu, Vaike
Käesolevas uuringus keskendutakse hilisele keelekümblusele. Varasemad uuringud on küll käsitlenud HKK mõju õpilaste õpitulemustele, samuti lapsevanemate ja õpilaste hoiakuid ning rahulolu programmi suhtes, aga seda on tehtud programmi varajases etapis (aastatel 2003–2005). Varasema seire raames on olnud kasutusel ka Tartu Ülikooli teadlaste poolt välja töötatud spetsiaalsed testid, hindamaks keelekümblusklasside õpilaste õpitulemusi ja võrdlemaks neid kontrollklasside (eesti ja vene tavaklassid) õpilaste erinevate ainete õpitulemustega. Lisaks on viidud läbi rahulolu- ning keelekasutust käsitlevaid küsitlusi vanemate 7. klassi õpilaste, lapsevanemate ja keelekümblusklasside õpetajate seas (vt Asser jt 2005).
Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine: OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2009) Loogma, Krista; Ruus, Viive-Riina; Talts, Leida; Poom-Valickis, Katrin; Tallinna Ülikool
OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring (OECD’s Teaching and Learning International Survey), akronüümiga TALIS, on esimene rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajaid ja nende töökeskkonda, saamaks teavet õpetamise ja õppimise ning koolijuhtimise tõhustamiseks. TALIS-uuringu üheks oluliseks eesmärgiks oli õpetajatöö ja õpetaja professionaalsuse indikaatorite leidmine, mille abil on võimalik õpetajatööd hinnata, mõjutada ning toetada. Uuring korraldati 2007.–2008. a.a ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja nende koolide juhte. TALIS-uuring keskendub järgmistele põhiteemadele: õpetajate professionaalne areng, õpetajate hindamine, tunnustamine ja tagasiside, õpetajate pedagoogilised uskumused, praktikad ja tööalased hoiakud, koolijuhtimine.
Pädevused ja pädevuste arendamine noorsootöö valdkonnas: Eesti noorsootöötajate professionaalne taust
(Tallinna Ülikool, 2005) Ümarik, Meril; Loogma, Krista
Uuringu põhieesmärgiks on kaardistada ühelt poolt noorsootöö valdkonnas tegutsevatele inimestele vajalikud pädevusnõuded ning teiselt poolt hinnata noorsootöötajate erialast ettevalmistust ning koolitusvajadust antud sektoris. Uuringu tulemusena valmiv noorsootöötajatele esitatavate pädevuste profiilid on sisendiks noorsootöötaja kvalifikatsiooninõuete väljatöötamiseks ja kutsestandardi loomiseks. Noorsootööala pädevuste all mõistetakse siinkohal üld- ja spetsiifilisi oskusi, isikuomadusi ning hoiakuid ja suhtumisi, mida läheb noorsootöö tegemisel tarvis.
Rahvusvaheline vaade õpetamisele ja õppimisele. OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemused
(Innove, 2014) Übius, Ülle; Kall, Kairit; Loogma, Krista; Ümarik, Meril
OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring TALIS (OECD’s Teaching and Learning International Survey TALIS) on rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajate töökeskkonda ja õppekeskkonda koolides. TALIS-e uuringut korraldab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) ning selles osales 2013. aastal 34 riiki, teiste hulgas Eesti. TALIS-e uuringu eesmärk on pakkuda asjakohast, rahvusvaheliselt võrreldavat ja vajalikku informatsiooni eesmärgiga aidata riikidel üle vaadata ja kindlaks määrata oma hariduspoliitika, et arendada välja tipptasemel õpetaja elukutse. Koolijuhtidel ja õpetajatel on võimalus anda oma panus hariduspoliitilisse analüüsi ja võtmevaldkondade arengusse. TALIS-e uuringut korraldatakse osalevate riikide uuringukeskuste, OECD, IEA Sekretariaadi, IEA andmetöötlus- ja uuringukeskuse ning Kanada Statistikaameti omavahelise koostööna.
Riikliku õppekava üldosas sätestatud pädevuste ja 2002. – 2004. aasta gümnaasiumi riigieksamitulemuste vahelised seosed
(2005) Loogma, Krista; Hiieväli, Riin; Vürmer, Raina; Kaljas, Tiiu; Aher, Sirje; Toommägi, Käty
Käesoleva uuringu lähtepunktiks oli küsimus: kas ja kuivõrd gümnaasiumi lõpetajad - eksaminandid riigieksamitel - on omandanud gümnaasiumi riikliku õppekava üldosas sätestatud üldise iseloomuga pädevused, st pädevused, mis ei ole spetsiifiliselt seotud ühegi konkreetse ainega. Eeldatakse, et riigieksamitööde ülesannete ja õpilaste eksamitulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi selle kohta, kuidas eksaminand oskab: 1. informatsiooni esitada ja oma lahenduskäiku põhjendada; 2. andmeid töödelda, sh teha nõutavaid arvutusi, koostada graafikuid, hinnata saadud tulemusi; 3. mõista jooniseid, diagramme, skeeme, kaarte; 4. mõista eri liiki tekste, sh meediatekste ja tööjuhiseid; 5. teha ja esitada järeldusi ning põhjendada oma seisukohti; 6. tuua eksamiülesannetega seotud näiteid igapäevaelust.