Sirvi Autor "Männiste, Maris, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 42

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Avaliku teenuse Andmejälgija kasutamise kogemused tervishoiuasutuse töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Blumenfeldt, Hely; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Digitaalne elukorraldus peredes: emade vaade
(2025) Rebane, Mirlian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö keskendus digitaalse elukorralduse uurimisele peredes emade vaates, käsitledes, kuidas jaguneb peres digitaalne elukorraldus, millised on selle peamised kitsaskohad ja vajadused ning kui teadlikud ollakse privaatsusriivetest ja eetikariskidest digitaalse elukorralduse kontekstis. Lähtusin feministlikust sotsiaalteooriast, mis käsitleb nähtamatut hooldustööd ja soolise tööjaotuse kinnistumist digitaalses kontekstis. Digitehnoloogia areng loob potentsiaali töö ümberjaotuseks, kuid tegelikkuses lisandub emadele tihti uus koormus digilogistika ja infohalduse näol. Töö teoreetilises osas käsitlesin, kuidas soolised normid, sotsiaalsed ootused ja tehnoloogiline disain mõjutavad digivanemlust. Feministlik kriitika toob esile, et kuigi digitehnoloogia lubab tõhusust, eeldatakse emadelt pidevat kättesaadavust, digipädevust ja kontrolli laste digitaalse identiteedi üle. Kasutasin mõisteid nagu digitaalne vanemlus, vaimne koormus, väravavahi roll ja digitaalne vahendamine, et mõtestada emade rolli laste andmestatud lapsepõlve kujundamises. Empiirilises osas intervjueerisin kümmet ema, kes kasvatasid vähemalt ühte last digitaalse hariduse ja halduse tingimustes. Kasutasin kvalitatiivseid poolstruktureeritud intervjuusid ja induktiivset sisuanalüüsi, mille tulemusel ilmnes kolm keskset uurimisfookust: 1. Kuidas digitaalse elukorralduse töö jaguneb peredes emade hinnangul? 2. Millised on emade peamised kitsaskohad ja vajadused digitaalses pereelus? 3. Milline on emade teadlikkus privaatsusest, andmepärandist ja eetikast? Uuring näitas, et digitaalne elukorraldus, alates koolisõnumite jälgimisest kuni terviseportaalide ja jälgimisrakenduste kasutamiseni, on peamiselt emade õlul. Tööjaotus oli ebaproportsionaalne, sageli iseenesest kujunenud ja emotsionaalselt koormav. Isad osalesid harva, peamiselt tehnilise toena. Emad kandsid kolmekordset koormust: töö, kodu ja digitaalne haldus. Tehnoloogia, mis peaks elu lihtsustama, süvendas sageli stressi, süütunnet ja kurnatust. Oluliseks teemaks tõusis ka laste andmestumine. Emad tajusid, et nad vastutavad laste andmete haldamise eest, kuid teadlikkus andmekaitse õigustest ja digipärandist oli ebaühtlane. Otsused tehti enamasti intuitiivselt ja lapsi otsustusprotsessi ei kaasatud. Vanemad tegutsesid samaaegselt nii tehnoloogia kasutajate kui ka vahendajatena, vajades seejuures suuremat ühiskondlikku toetust ja tunnustust. Töö praktilise väärtusena esitasin poliitikasoovitused, mis rõhutavad digitaalse töökoormuse nähtavaks tegemist, peresisese tööjaotuse tasakaalustamist, vanemate andmepädevuse tõstmist ning eetilisemat digiplatvormide arendust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Dokumendihaldussüsteemi Delta kasutatavus Politsei- ja Piirivalveametis
(Tartu Ülikool, 2020) Neeno, Reelika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada dokumendihaldussüsteemi Delta praeguse lahenduse kasutatavuse võimalikud kitsaskohad valitud testgrupi näitel. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin uurimisküsimused: • Millised mõtted ja tähelepanekud esinevad testgrupis osalenud kasutajatel seoses DHS Delta reaalse kasutamisega? • Millised olulisemad probleemid esinevad kasutajatel DHS Delta kasutamisel? • Millised on minu võimalikud lahendused ja muudatusettepanekud seoses DHS Delta kasutatavusega? Uuring toimus kolmes osas. Enne testülesannete alustamist palusin testijal täita küsimustiku tema kasutajaprofiili määramiseks. Teises osas palusin testijal iseseisvalt lahendada 6 etteantud ülesannet DHS-s Delta valjult mõtlemise meetodil. Ülesannete eesmärk oli selgitada, kuidas osalejad süsteemi kasutavad ette antud ülesandeid täites. Testülesannete tegemine aitas hinnata süsteemi kasutatavust. Samal ajal, kui testija lahendas testülesandeid, vaatlesin ekraanipilti Skype’is. Pärast testülesannete lahendamist viisin osalejaga täiendavalt läbi poolstruktureeritud intervjuu, kus osaleja sai veelgi oma mõtteid ja tähelepanekuid täpsustada. Testülesanded ja intervjuud viisin iga osalejaga läbi individuaalselt. Ekraanipildi ja heli salvestasin transkribeerimiseks, tulemuste analüüsiks ja järelduste tegemiseks. Tulemuste analüüsist selgus, et üldiselt saavad kasutajad igapäevaste tööülesannete teostamisega DHS-s Delta hakkama. Lihtsasti teostatav on näiteks dokumendi allkirjastamine, ülesannete delegeerimine ja tööülesannete teostatuks märkimine. Osade kasutajate hinnangul on süsteem lihtne, mugav, arusaadav, loogiline ja kiire. Mõned kasutajad arvavad, et süsteem on pigem keeruline. Peamised probleemid kasutatavuse seisukohast seonduvad aadressi ja kontakti otsinguga, dokumentide otsinguga, krüpteerimisega ja digiallkirjastatud dokumentide muutmisega. Järelduste peatükis tõin ülevaate DHS Delta kasutatavusega ilmnenud probleemidest ning testgrupis osalenute ja minupoolsetest võimalikest lahendustest ja muudatusettepanekutest. Analüüsisin süsteemi kasutatavuse testimiseks valitud meetodite sobivust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid
(Tartu Ülikool, 2016) Truija, Maret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti turundusvaldkonna spetsialistide kogemused sotsiaalmeediaturunduses tehisintellekti kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2022) Kuusik, Kaisa; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Elanike infokanalite eelistused teabe saamiseks Elva valla näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Koemets, Piibe; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Ettevõtte Atemix töötajate infosüsteemiga seotud vajaduste kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2018) Klesman, Elina; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Informatsiooni haldamiseks on asutustes kasutusele võetud erinevat laadi infosüsteemid. Infosüsteemide üldine eesmärk on töödelda andmeid infoks ning koondada ja esitada, seda kasutajatele efektiivsel kujul, mis tähendab seda, et infosüsteem on erinevate tööprotsesside juures toetavaks töövahendiks, lihtsustades kasutajate tööd. Lõputöös keskendusin ettevõtte infosüsteemile, mis on loodud toetama organisatsiooni põhivaldkondade tööd ja infovahetust. Eesmärgiks oli välja selgitada ettevõtte erinevate töörollide vajadused, seoses ettevõtte infosüsteemiga Erply. Organisatsioonis on kolm erinevat sihtrühmade gruppi: põhikasutajad, automaatikud ja projektijuht, kellest süsteemi igapäevaselt kasutavad ainult põhikasutajad. Soovitakse liikuda aga selles suunas, et pärast tööprotsesside kaardistust kasutaksid süsteemi kõik töögrupid, vastavalt oma töölõikudele ja vajadustele. Samuti uurisin, kuidas praegu ettevõtte infosüsteemi organisatsioonis kasutatakse ning kuidas seda edaspidi efektiivsemalt teha, arvestades kõikide sihtrühmade vajadusi. Uurimistöö valimis oli kokku kuus ettevõtte Atemix töötajat, kes kõik oma töölõikudes vajaksid Erply’s olevat infot. Andmete kogumiseks viisin läbi individuaalsed poolstandardiseeritud intervjuud iga töötajaga. Vestlused transkribeerisin ja kodeerisin vastavalt eelnevalt püstitatud uurimisküsimustele. Uuring on praktilise väärtusega ning sellest tulenevalt on tulemused põhiliselt suunatud uuritud ettevõtte juhtkonnale, tuues välja konkreetse ettevõtte vajadused seoses ettevõtte infosüsteemiga ning pakkudes lahendusi edasiseks süsteemi arendamiseks ja valimiseks. Tulemuste analüüsimisel selgus, et ettevõtte Atemix töötajad näevad kasutusel olevat ettevõtte infosüsteemi eesmärki erinevalt. See on tingitud sihtrühmade erinevatest infosüsteemi kasutamise kogemustest ning teadmatusest, milliseid võimalusi süsteem pakub. Sellest tulenevalt on kasutajate hoiak süsteemi osas kartlik. Ühiselt mõistetakse, et infosüsteem soodustab töö efektiivset tegemist, kuid samas väheste kogemuste tõttu kardetakse süsteemi kasutada. Olulist rolli mängib kasutajate koolitamine, mida seni pole tehtud ning kuna põhikasutajad ei tööta tegelikult igapäevaselt kõikide valdkondadega süsteemis, siis puudub inimene, kes oskaks ühiselt õpetada uutele kasutajatele kõiki infosüsteemi funktsioone. Kasutajate vajadused on seotud nii infoga kui ka erinevate funktsioonidega, mida süsteem võiks pakkuda. Praegu toimetavad igapäevaselt süsteemiga põhikasutajad ning kogu infovahetus käib läbi nende, mistõttu teised ettevõtte töötajad süsteemiga tööd ei tee ja nende vajadustega arvestamine on väike. Kõik töötajad peale põhikasutajate pelgavad süsteemi kasutada, kuna ei tea mida seal täpselt teha saab ja kuidas. Intervjuudest ja protsesside kaardistustest selgus, et mitmedki funktsionaalsused, mis muudaksid töö tegemise lihtsamaks, on puudu. Suure probleemina toodi välja erinevate programmide ühilduvuse teema ning toodete juurde lisatavate failide ja lisainfo funktsiooni puudumine. Praegu vajaks süsteem nii tehnilisi kui ka sisulisi muudatusi ning kindlasti on oluline töötajate ühtne koolitamine ja juhendmaterjalide loomine. Leitud tulemuste põhjal on ettevõttel kolm võimalust leitud vajaduste täitmiseks: võimaluse korral küsida praegu kasutusel oleva süsteemi täiendusi ja lisaarendust Erply klienditoest, leida arendaja, kes suudaks Erply’le programmeerida juurde soovitud lahendused või leida turult täiesti uus süsteem, mis vastab kasutajate välja toodud vajadustele. Kuna praegused protsessid ja vajadused on kaardistatud lähtudes praeguse süsteemi kogemustest, siis oleks ettevõttel kindlasti lihtsam proovida arendada praegu kasutusel olevat süsteemi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
GDPR-i mõju interneti kasutajate igapäevastele praktikatele
(Tartu Ülikool, 2019) Veeranna, Tõnu; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Impact of GDPR on Personal Data Management - A Case Study
(Tartu Ülikool, 2018) Väljur, Robert; Männiste, Maris, juhendaja; Tom, Jake, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
The aim of this thesis was to analyze the impact from new European General Data Protection Regulation (GDPR), which sets new requirements for personal data management, on a real-life case study. The analysis was conducted using case study methodology on two business processes of Töötukassa: working ability assessment and working ability allowance. The existing processes were mapped using BPMN, use of sensitive data was highlighted and then the GDPR compliance was evaluated. From the results of the evaluation, possible solutions were offered to fix the compliance issues. The solutions were offered as TO-BE models and system requirements with the assessment of the impact on the current system architecture. The results found with the analysis were positive, where the two use cases in this study were compliant with most of the articles in the GDPR. There were some non-compliance issues as well – it was found that the current logging of personal data should be encrypted and some logging should be disabled completely, to support the compliance with the data minimization principle. Töötukassa also needed to support possible queries for data subject (like personal data access requests, consent withdrawal, and data erasure) and update their consent forms with necessary information. It is possible to extend the scope of the current thesis by increasing the cases covered in the case study and looking at all the processes within the organizations. Each process should be analyzed carefully and the whole flow of activities should be considered (both the controller and processor side). Including all the processes within Töötukassa would give a much clearer overview on all the aspects concerning the data management compliance with GDPR, for example, processes handling the data breaches and cooperation between superior authority and the organization. Additionally, from the feedback received from Töötukassa, there are additional points to re-evaluate to improve the current analysis: the need for consent for requesting medical personal data for working ability assessment and the possibility of partial erasure of the personal data when it is not needed for the purpose it was initially gathered.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Info- ja dokumendihaldustarkvara WebDesktopi kasutatavuse testimine
(Tartu Ülikool, 2018) Palgi, Piret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärgiks oli kaardistada WebDesktopi tarkvara praeguse disainilahenduse kasutatavuse probleemid ning ühtlasi testida uue disainilahenduse kasutatavust. Eesmärgi saavutamiseks püsitasin järgmised uurimisküsimused: ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktop praeguses lahenduses? ● Millised kasutatavuse probleemid on info- ja dokumendihaldussüsteemi WebDesktopi uue disainilahenduse esimestes prototüüpides? Praeguse disainilahenduse probleemide väljaselgitamiseks viisin läbi poolstruktureeritud individuaalsed intervjuud. Intervjueeritavatele oli meenutamisel abiks võimalus kasutada praegust süsteemi. Uue disainilahenduse kasutatavuse testimiseks palusin kasutajatel testida prototüüpe, lahendades ettemääratud ülesandeid ning jagades valjult oma mõtteid. Ülesannete sooritused jäädvustasin kasutaja ekraanivaate ning heli salvestamise teel, et tulemuste analüüsimisel oleks võimalik nende juurde tagasi pöörduda ja tutvustada probleeme disainimeeskonna teistele liikmetele. Valitud meetodeid eelistasin nende suhteliselt madala aja-, raha- ning inimressursikulu tõttu, mis loodetavasti innustab leidma rakendust ka WebDesktopi edaspidistes arendusprojektides. Metoodika peamiseks nõrgaks kohaks pean tagasiside subjektiivsust: uuringus sai kõlada ainult väheste valitud kasutajate hääl. Praeguse disainilahenduse probleemide analüüsimisest selgus, et üldjoontes ollakse praeguse süsteemiga ära harjunud ning rahul. Kõige rohkem mainitud probleemiks oli otsingu, lisamise ning haldamise rippmenüüde ebamugav kasutatavus, millega peamiselt on hädas need kasutajad, kes kasutavad süsteemi vähem. Mitmed väljatoodud kasutusprobleemid olid seotud puuduliku ja ajale jalgu jäänud administreerimistegevustega, mis põhjustab kasutajatele asjatut kasutuskeerukust. Siin on kindlasti võimalik abiks olla WebDesktopi kasutajatoel, kes nõustab asutuste administraatoreid. Uue disainilahenduse prototüüpide testimisel praeguste kasutajatega panin tähele, et praegune otsingu, lisamise ning haldamise menüüde probleemsus võib olla üle kandunud ka uuele lahendusele ning sellega peaks disainer veel tegelema. Hea meel on, et kasutajad peegeldasid oma tagasisidega WebDesktopi uue disainilahenduse taotlusi, milleks on kaasaegsem välimus, puhtus (ebavajalike funktsionaalsuste eemaldamine või peitmine) ning tuttavlik lähenemine, kus eeskuju on võetud laialt levinud infosüsteemidest. Palusin kasutajatel hinnata teatud süsteemitegevuste kasutuslihtsust, millest järeldus, et kaks testitud süsteemitegevust olid kasutajate jaoks pigem lihtsad ning kolm ülesannet väga lihtsad. Kõige keerukamaks kujunes dokumendiseoste uue kuvamisloogika mõistmine, kuid nagu mitmed kasutajad ka arvasid, siis tuleb muudatusest lihtsalt teadlik olla ning siis õpitakse seda kasutama. Järelduste ning diskussiooni peatükis tegin kokkuvõtte praeguse ning uue disainilahenduse peamistest probleemidest koos kasutajate ja minupoolsete ettepanekutega. Seejärel arutlesin WebDesktopi kasutatavuse testimiseks rakendatud metoodika sobivuse üle, mida edaspidi võiks teisiti teha ning millised jätku-uuringud oleksid tulevikuperspektiivis asjakohased WebDesktopi uue disainilahenduse võimalikult edukaks implementeerimiseks (veebiküsitlus võimalikult paljude kasutajate hulgas, juurdepääsetavuse uuring, kaaluda administreerimise lihtsustamist).
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infootsikäitumise seos töötaja rahuloluga Omniva klienditoe konsultantide näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Peek, Lylian; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infosüsteemi arendamise põhimõtted muutuvate nõuete korral Eesti avalikus sektoris
(Tartu Ülikool, 2020) Adamson, Anni; Mikkelsaar, Reeni, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Infosüsteemide arendusvajaduste kajastamine Eesti õigusloomes
(Tartu Ülikool, 2021) Roosbaum, Keiti; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
IT arenduste juhtimine ja metoodikad PAIK-projektis integreeritud teenuste loomisel
(Tartu Ülikool, 2020) Mätlik, Kristina; Anier, Andres, juhendaja; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö eesmärk oli leida integreeritud teenuse osutamiseks vajaliku tehnoloogia arendamisel kerkinud väljakutseid ja nendega toimetulemiseks kasutatavate meetodite rakendamist PAIK-projektis. Teema on aktuaalne, kuna Eestis on sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integreerumine esmakordne ja teerajajaks on just Viljandi Haigla. PAIK-projekti eesmärk on otsida uut ja efektiivsemat tervishoiukorraldust. Viljandi maakonna näitel luuakse paikkondlik esmatasandi-, eriarstiabija sotsiaalteenuste integratsioonimudel ning meetodid nende loomiseks teistes maakondades. Üheks osaks nendest loodud meetoditest on kõiki osapooli rahuldava IT-lahenduse loomine ja rakendamine. Viljandi paikkonnas on teenuste tõhusaks koordineerimiseks välja arendatud infoplatvorm „Teleskoop“. Selleks, et infoplatvorm vastaks PAIK-projekti osapoolte soovidele ning oleks igapäevase töövahendina mugav kasutada integreeritud teenuse osutamisel, on vaja seda pidevalt arendada. „Teleskoobi“ arendamise kõige suurem väljakutse seisneb aga selles, et integreeritud teenuse osutamise protsessid ei ole välja kujunenud ning on pilootprojekti raames pidevas muutumises. Magistritöös keskendusin sellele, et kirjeldada erinevaid metoodikaid IT-lahenduse loomisel ja rakendamisel ning analüüsida nende sobivust PAIKprojekti. Põhjalik dokumenteerimine on vajalik selleks, et kasutatud ennast õigustanud metoodikad oleksid rakendatavad integreeritud teenuste toetamisel teistes maakondades. Metoodite loomiseks on kasutatud tegevusuuringu formaati, milles Lewini kirjeldatud muudatuste juhtimise tsükkel on asendatud kaasaegsema PDSA tsükliga. PDSA tsükkel võimaldab teha IT-platvormi muudatusi väikeste sammudega, mille tulemused on meeskonnale arusaadavad ning kontrollitavad, vajadusel ka lihtsasti tagasipööratavad. Teadusliku meetodina eeldab PDSA hüpoteeside püstitamist, milleks on rakendatud PAIK-projekti planeerimise faasis tuttavat topelt-teemanti metoodikat. Metoodika väljundiks on IT-lähteülesanne kasutajalugudena. Rakendatud meetodid võimaldasid IT-lähteülesannete koostamisse kaasata ka kõik vahetult patsiendiga kokku puutunud osapooled. Samuti kontrollisid need osapooled enne muudatuste rakendamist üle, et arenduspartneri teostatu vastab ärilistele eesmärkidele. PAIK-meeskonna tagasiside põhjal osutusid valitud meetodid lihtsateks, arusaadavateks ja rakendatavateks, nende abil on korduvalt õnnestunud saavutada eesmärgipärased saavutused IT-lahendusse „Teleskoop“. Rakendusuuringu tulemusel valitud meetodid leiavad lähitulevikus rakendamist integreeritud teenuste käivitamisel Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades Eesti Haigekassa ellu kutsutud insuldipatsiendi integreeritud teekonna loomise projekti raames.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Juurutusprotsessiga seotud edu ja ebaedu tegurid vangiregistri näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Toom, Liis; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajakogemust mõjutavad komponendid dokumendihaldussüsteemi PINAL näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Paldis, Keidi; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kasutajate kogemused avaliku sektori juturobotitega Politsei- ja Piirivalveameti Bürokrati näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Oja, Carmen; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
“Keegi vastab ka vä?”: töötajate kogemused Askly juturobotiga
(2025) Sedrik, Signe; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kirjeldavad kahe erineva valdkonna asutuse töötajad oma kogemusi Askly juturobotiga. Sellele eelnevalt tegin teaduskirjanduse põhjal ülevaate tehisintellekti ja kommunikatiivse tehisintellekti mõistetest, juturobotite kasutuselevõttu mõjutavatest teguritest ning töötajate varasematest kogemustest nendega. Töö teema valiku ajendiks oli asjaolu, et juturobotid on muutumas järjest kättesaadavamaks ning nende kasutuselevõtt erasektoris toob kaasa muudatusi töötajate töökorralduses, mida seni on teaduskirjanduses vähem käsitletud. Lõputööga leidsin vastused järgmistele uurimisküsimustele: 1. Kuidas kirjeldavad töötajad Askly juturoboti kasutuselevõtuga seotud eeltööd? 2. Kuidas on Askly juturoboti kasutuselevõtt muutnud töötaja igapäevast töökorraldust? 3. Millised on töötajate arvates juturobotite eelised ja puudused? Uuringu läbiviimiseks korraldasin seitse poolstruktureeritud intervjuud kahe Eesti erasektori organisatsiooni töötajaga, kelle töö hõlmas Askly juturoboti kasutuselevõttu, haldamist või järelevalvet. Andmete kogumiseks kasutasin ka projektiivtehnikat ning analüüsisin vastuseid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil MAXQDA tarkvaras. Tulemused näitasid, et kuigi Askly juturoboti kasutuselevõtt oli tehniliselt lihtne ja selle õppimine toimus peamiselt töö käigus, jäi eeltöö organisatsioonides sageli tegemata. Töötajate kaasatus oli väike ning juhtkond ei selgitanud alati süsteemi eesmärki või selle väärtust. Askly juturobot tõi küll kaasa uusi võimalusi, näiteks ajavõit lihtsamate päringute haldamisel ja mitmekeelse kliendisuhtluse hõlbustamine, kuid samal ajal tekkis töötajatel lisakoormus, sest puudus selge rollijaotus ja mitmeid päringuid oli vaja edasi suunata teisele suhtluskanalile (nt Outlooki). Tehisintellekti funktsiooni kasutamisel ilmnesid probleemid klientidele antud vastustes, mõningatel juhtudel kajastus seal valeinfo, mistõttu tekkis vajadus pideva inimkontrolli järele. Klientide anonüümsus ja teadmatus vastaja olemusest (inimene või robot) võimaldasid esitada ebarelevantseid päringuid, mis omakorda mõjutasid teenindusprotsessi sujuvust. Peamiste järeldustena võib öelda, et juturobot võib aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta, kuid see eeldab teadlikku eeltööd organisatsioonidelt, töötajate kaasamist ning süsteemi funktsionaalsuste tundmist. Juturobotid ei asenda töötajat, vaid lisavad neile uusi rolle või kohustusi, mis võivad suurendada töökoormust, kui töökorraldust ei planeerita läbimõeldult. Askly juturoboti kasutuselevõtt tõi mõnes aspektis ajavõidu, kuid mõningatel juhtudel muutus see hoopis ajamahukaks lisaülesandeks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kliiniliste Uuringute Keskuse Registri kasutajate vajaduste kaardistamine
(Tartu Ülikool, 2018) Kalinina, Aive; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks oli välja selgitada TÜK Kliiniliste Uuringute Keskuse registri jaoks olulised osa-poolte praktilised vajadused, mida tuleks edaspidistes registri arendustes arvestada. Uurimistöö tulenes praktikast, mille kohaselt oli KUK registri kasutuse aktiivsus madal, kasuta-miskogemus väike või puudus üldse. Eesmärgi saavutamiseks uurisin esmalt kirjandust ja seejärel kaardistasin registri kasutajad ning viisin läbi intervjuud meditsiinvaldkonna ekspertidega. Interv-juud viisin läbi keskuse juhatajaga, kliiniku juhatajaga, osakonna juhatajaga, günekoloogi ja reu-matoloogiga. Poolstruktureeritud intervjuud transkribeerisin ning transkribeeritud materjali põhjal kasutasin analüüsi meetodina kvalitatiivset sisu analüüsi. Intervjuude põhjal tegin MAXQDA programmiga kodeerimise ning analüüsisin kasutajate vajadusi ja probleeme kliiniliste ravimuu-ringute läbiviimisel. Uuringu tulemused näitasid, et aktuaalsed probleemid on enamasti ühised struktuurijuhtidel klii-niliste uuringute jätkusuutlikkusega, andmehaldusega ja kõigil uuritavatel oli ühine vajadus info-süsteemide integreerimiseks. Mida kõrgemal positsioonil oli struktuurijuht seda enam oli vajadus administratiivseks andmehalduseks ning mida väiksem oli vastutusvaldkond, seda määravam oli funktsionaalsuste võimalus, meeskond ja lisaväärtused, mis toetasid praktiliselt kliiniliste uurin-gute läbiviimist. Magistritöö tulemused on hea näide, probleemist mis selgub inimeste tasandi kontekstist. Kõik baseerub inimestel ja organisatsiooni tasandil. Selle magistritöö käigus ilmnes, kuivõrd vajalik täna on teha interdistsiplinaarseid uuringud selleks, et mõista ühiseid vajadusi ja leida parimaid lahendusi. Magistritöö raames avaldus, et oma valdkonna jälgimine meditsiinis on piiratutud tin-gimustes, sest puudub ressurss mis toetaks registri haldust, tugisüsteeme ning infrastruktuuri. Re-gistrite toimimine ja areng vastavalt kasutajate vajadustele kätkeb endas interdistsiplinaarsust, meeskonna funktsionaalsust ning struktuurist tulenevat liikuma panevat jõudu. Olgu see siis tea-dusmaastikul toetussüsteemi, motiveeritud finantsskeemi või lihtsalt huvi tekitamine noortele ars-tidele omaalgatuslike uuringute osas. Oma töös järeldasin, et TÜK KUK registri tegevus ja väljund, hierarhilises organisatsiooni struk-tuuris, ei toeta küllaldaselt registri kasutajaid, kes mõtleksid kaasa ning kaardistaksid uuringutega seotud vajadusi. Kui andmehaldus võimaldaks analüütiliselt hinnata protsessi, siis tasub kaaluda inimressursi optimaalset kasutamist ja optimeeritud töö koordineerimist. Edaspidised uuringud võiksid laieneda kasutajate vajadusi silmas pidades keskenduda registri funktsionaalsuste ja andmeanalüüsi parandamisele. Info ja teadmusjuhtimise seisukohalt tasub kaaluda kliiniliste andmemudelite väljatöötamist, mis hõlbustaksid ravimiuuringute planeerimist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kõnetuvastusseadmete kasutajate kasutamispraktikad fookusega targa kodu lahendustel
(Tartu Ülikool, 2020) Kook, Elo; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut