Sirvi Autor "Maar, Aili, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Hasartmängusõltuvuse sõeltesti South Oaks Gambling Screen (SOGS) psühhomeetriliste omaduste hindamine Eesti valimil
(Tartu Ülikool, 2018) Velt, Anneli; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Maar, Aili, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Patoloogilise hasartmängimise levimuse sõelumiseks ja hindamiseks üldpopulatsioonis on äärmiselt oluline kasutada usaldusväärseid ja tõepäraseid sõelteste. Käesoleva magistritöö empiiriline põhiülesanne oli hinnata Eesti valimil Eesti hasartmängusõltuvuse levimusuuringutes seni ainsana kasutusel olevat sõeltesti South Oaks Gambling Screen-i (SOGS) (Lesieur & Blume, 1987; Laansoo, 2005) psühhomeetrilisi omadusi ja faktorstruktuuri. Uurimuses on kasutatud 2010. aastal läbi viidud probleemse mängusõltuvuse uuringu “Eesti elanike kokkupuuted hasart- ja õnnemängudega” juhuvalimi andmeid (n = 3530). Teise valimi moodustasid kasiinode külastajad ja hasartmängudega kokkupuutuvad isikud (n = 289). Kõik uurimuses osalejad täitsid sõeltesti SOGS. Küsimustiku faktorstruktuuri hinnati uuriva ja kinnitava faktoranalüüsiga kahel erineval andmestikul. Tulemused soovitavad SOGS-ile kahefaktorilist lahendit üldpopulatsiooni ja hasartmängijate valimil. Kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi põhjal leiti, et praeguse eestikeelse SOGS-i kasutamise jätkamist levimusuuringutes tasub tõsiselt kaaluda.
Kolme hasartmängusõltuvuse sõeltesti võrdlus Eesti valimil: SOGS-i, PGSI ja PPGM-i valiidsus
(Tartu Ülikool, 2017) Vetik, Sandra; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Maar, Aili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Hasartmängude korraldamist ning hasartmängusõltuvuse ravi reguleeriva poliitika kujundamise seiskohast on probleemse hasartmängimise ja hasartmängusõltuvuse levimuse hindamine üldpopulatsioonis äärmiselt oluline. Käesoleva magistritöö eesmärk oli tõlkida eesti keelde kaks hasartmängusõltuvuse sõeltesti, Problem Gambling Severity Index (PGSI) (Ferris & Wynne, 2001) ja Problem and Pathological Gambling Measure (PPGM) (Williams & Volberg, 2010), ning võrrelda nende valiidsust Eesti valimil seni Eestis hasartmängusõltuvuse leviku-uuringutes kasutusel olnud South Oaks Gambling Screen-iga (SOGS)(Lesieur & Blume, 1987). Valim, mis koosnes 283 inimesest, moodustati kasiinode külastajatest ning interneti vahendusel küsimustikele vastajatest. Kõik küsitletavad täitsid nimetatud kolm sõeltesti. Hinnati instrumentide samaaegset valiidsust, klassifikatsiooni täpsust ning konstruktivaliidsust. Kõikide küsimustike samaaegne valiidsus ja konstruktivaliidsus olid kõrged. SOGS-i spetsiifilisus oli teiste instrumentidega võrreldes oluliselt madalam. PPGM-i tundlikkus oli teiste instrumentidega võrreldes oluliselt madalam. PGSI klassifikatsiooni täpsus oli teiste instrumentidega võrreldes kõige kõrgem. Nimetatud psühhomeetriliste näitajate ja kvalitatiivse analüüsi põhjal leiti, et edasistes leviku-uuringutes on soovitatav kaaluda SOGS-i asemel PGSI kasutamist.