Sirvi Autor "Masso, Anu" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 13 13

A summary report of the research project “Russian Child in Estonian General Education School”
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
“Russian Child in Estonian General Education School”, a four-year (2008–2011) research project carried out by the Centre for Educational Research and Curriculum Development of the University of Tartu, aims to study the transition of Russian upper secondary schools to Estonian-medium instruction from the perspective of the attitudes, perceptions and experiences of target groups (students, teachers and school leaders). The objectives include offering a systematic review of the arguments related to different perspectives on the transition, and studying the perceptions of both the transition itself as well as its contexts. The project has been commissioned by the Estonian Ministry of Education and Research.
Constitution of personal social space
(2008-05-19T12:52:06Z) Masso, Anu
The main goal of my dissertation is the following: to trace the socio-cultural transition in post-Soviet Estonia through the prism of personal social space. In my empirical studies, the personal social space is operationalised and analysed via six empirical articles using three dimensions: distanciation and accessibility (readiness for cultural contacts within and over territories, geo-cultural mobility, and interest in media news about different countries), appropriation and use of space (geo-cultural identity), and domination and control (resources that could facilitate the geo-cultural opening up process, e.g. foreign languages). My thesis draws on various theories from sociology, media and communication studies, and cultural geography. The study has a methodologically rich empirical basis – a variety of both quantitative and qualitative methodologies are included in the analytical process. The empirical research of my thesis mainly focuses on Estonians (ethnic and non-ethnic), but Swedes and other European nationalities are also involved in comparisons. The results of my thesis enable to argue, that the accessibility of space of Estonian inhabitants has been increasing during the transition process. The “friction of distance” is less negotiable in inter-cultural communication within a national territory. Distanciation is a feature of the nation-state model and therefore occurs according to “modern” patterns. The appropriation of space in a transition society is characterised by territorial forms of solidarities in the case of minority ethnic groups, or are based on the geographical-historical links for the ethnic majority. Estonian society is differentiated in the terms of cultural openness due to a variety of cultural, economic and social resources. This diversity could be overcome by institutional means, which entail long-term investments, e.g. in foreign language teaching and education policies.
Constitution of personal social space in a transition society
(2008-05-22T10:30:17Z) Masso, Anu
Kvalitatiivsete andmete analüüsitehnikad ja -tarkvara
(Tartu Ülikool, 2011) Masso, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Kvalitatiivsete andmete analüüsitehnikad ja -tarkvara" õppematerjalid. Kursusel antakse ülevaade kvalitatiivsetest analüüsitehnikatest ning vastavast tarkvarast.
Kvantitatiivne andmeanalüüs (SPSS'i abil)
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Masso, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eesmärk on anda põhjalik ülevaade kvantitatiivsetest andmeanalüüsi meetoditest sotsiaalteadustes. Kursuse edukal läbimisel valdab üliõpilane kvantitatiivse andmeanalüüsi põhilisi meetodeid ja oskab kirjutada sotsiaalteadusliku kvantitatiivse analüüsi.
Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid II
(Tartu Ülikool, 2011-04-11) Masso, Anu
BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse eesmärk on anda ülevaade peamistest sotsiaalteaduslikes meediauuringutes kasutatavatest meetoditest ning õpetada neid meetodeid praktilistes uurimistöödes kasutama. Kursuse viimane osa keskendub standardiseerimat intervjuu meetodile, intervjuu kava ja valimi koostamisele, intervjueerimistehnikatele ning intervjuu tulemuste analüüsile.
Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele
(2012) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Luik, Piret; Masso, Anu; Murumaa, Maria; Siibak, Andra; Ugur, Kadri
2012. aasta märtsist septembrini viis uurimisrühm läbi süvaintervjuud õpetajatega. Valimi aluseks oli käesoleva projekti raames 2011. aastal läbiviidud alauurimustes (tunnivaatlused, ankeetküsitlused õpilaste hulgas, lühiintervjuud õpetajate hulgas) kasutatud tüpoloogilise valimi struktuur. Eesmärk oli jätkuurimusena külastada taas samu õpetajaid, kelle tunde vaadelda ning viia läbi intervjuud nendega. Intervjuud viisid läbi projekti meeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Sandra Räim ja Kadri Ugur. Valimi põhimõtetele vastavalt oli eesmärgiks viia intervjuud läbi selliselt, et kaetud oleksid eri õppekeelega koolid. Hoolimata meie pingutustest, vaatlusvalimis osalenud nõrga Tiigrihüppe seosega vene õppekeelega kool intervjuudes osalema ei olnud nõus (ka nendega läbi viidud vaatlused said valmis oluliselt hiljem, kui plaanitud). Ka tugeva seosega vene õppekeelega koolist osales intervjuudes vähem inimesi, kui vaatluses, seda aga ennekõike seetõttu, et esialgses vaatluses osales ka gümnaasiumi astme õpetajaid, keda me uuringu eesmärkides lähtuvalt jätkuanalüüsis enam oluliseks ei pidanud. Antud uurimistöö eesmärgist tulenevalt loodi vastuste tähenduslik mitmekesisus selliselt, et valimisse valiti võimalikult erineva Tiigrihüppe Sihtasutusega seotusega koolid.
(Re)Construction of Collective Identities after the Dissolution of the Soviet Union: The Case of Estonia.
(2007) Vihalemm, Triin; Masso, Anu
Uurimisprojekti “Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” koondaruanne
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2011) Kello, Katrin; Masso, Anu; Jakobson, Valeria
Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse nelja-aastase (2008—2011) uurimis-projekti Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes ülesanne on uurida venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele üleminekut sihtrühmade (õpilased, õpetajad ja koolijuhid) hoiakute, arusaamade ja kogemuste perspektiivist. Eesmärkideks on tuua süstematiseeritult välja üleminekuga seostuvate seisukohtade eeldusi ja põhjendusi ning jälgida nelja aasta jooksul nii ülemineku enda kui ka selle konteksti tajumist. Projekti tellija on Haridus- ja Teadusministeerium.
Vene õppekeelega koolide abiturientide eesti keele oskuse kujunemine
(Tartu Ülikool Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus, 2009) Masso, Anu
Käesolev aruanne on koostatud Eesti vene õppekeelega koolide abiturientide hulgas 2008. aasta kevadel läbiviidud standardiseeritud küsitluse tulemuste analüüsi alusel. Uuring on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud kolmeaastasest projektist „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes”. Uuringu käigus sooviti leida vastuseid järgmistele peamistele küsimustele: Milliseks hindavad õpilased oma valmisolekut eestikeelseks õppeks? Millised on koolide pakutavad valikuvõimalused ja õppemeetodid eesti keele õppimisel? Milline on noorte hinnangul eesti keeles õppimise mõju edasisele toimetulekule?
Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks
(2010) Masso, Anu; Kello, Katrin
Käesolev aruanne koosneb kolmest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate andmete kogumisel kasutatud meetoditest ning järelduste aluseks olevate valimite eripäradest. Järgnevad kaks analüüsi osa keskenduvad eraldi õpetajate ja õpilaste küsitluste tulemuste analüüsimisele järgmiste, osaliselt kattuvate teemavaldkondade lõikes: võõrkeelte oskus ja kasutamine, eestikeelses aineõpetuses kasutatud tööviisid, rahulolu eestikeelse aineõpetuse toimimisega, meetmed eestikeelse aineõpetuse toetamiseks, hoiakud hariduses toimunud muutuste suhtes, meedia jälgimine jm sotsiaalse sidususe allikad.
Vene õppekeelega koolide valmisolek eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks
(Tartu Ülikool, 2010) Masso, Anu; Kello, Katrin
Käesolev aruanne koosneb kolmest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate andmete kogumisel kasutatud meetoditest ning järelduste aluseks olevate valimite eripäradest. Järgnevad kaks analüüsi osa keskenduvad eraldi õpetajate ja õpilaste küsitluste tulemuste analüüsimisele järgmiste, osaliselt kattuvate teemavaldkondade lõikes: võõrkeelte oskus ja kasutamine, eestikeelses aineõpetuses kasutatud tööviisid, rahulolu eestikeelse aineõpetuse toimimisega, meetmed eestikeelse aineõpetuse toetamiseks, hoiakud hariduses toimunud muutuste suhtes, meedia jälgimine jm sotsiaalse sidususe allikad.
Võõrkeelte oskus ja kasutamine, seos sotsiaalse integratsiooni ja mobiilsusega Eesti ühiskonnas 2002-2003
(Tartu Ülikool, 2005) Masso, Anu; Vihalemm, Triin
Nii võõrkeelte kui emakeele sotsiaalset väärtust kujundab tugevasti Eesti sisenemine üleilmalisse kultuuri- ja majandusruumi. Endisest “konservühiskonnast” on kiiresti kujunenud rahvusvahelistesse meelelahutus- ja infovõrgustikesse lülitunud, avatud kultuuriruumiga ühiskond, kus eesti ja vene keele kõrval tõuseb inglise keele jt võõrkeelte osatähtsus. Analüüsides Eesti elanike võõrkeelte oskust, kasutamist ja hoiakuid, püüame leida vastust küsimusele, milliseid arengu eeldusi loob inimeste keeleline kapital ja kommunikatiivne kogemus Eesti ühiskonnale uues, avatud kultuuri- ja majandusruumis. Käesolevas aruandes antakse ülevaade Eesti elanike võõrkeelte oskuse ja kasutamise ulatusest ning näidatakse, kuidas on keelelis-kommunikatiivne kapital seotud inimeste kohanemisvõime, ettevõtlikkuse, liikumisvalmiduse, ühiskondliku aktiivsuse ja sidususe jt ühiskonna inim- ja sotsiaalset kapitali kujundavate teguritega.