Võõrkeelte oskus ja kasutamine, seos sotsiaalse integratsiooni ja mobiilsusega Eesti ühiskonnas 2002-2003

Abstract

Nii võõrkeelte kui emakeele sotsiaalset väärtust kujundab tugevasti Eesti sisenemine üleilmalisse kultuuri- ja majandusruumi. Endisest “konservühiskonnast” on kiiresti kujunenud rahvusvahelistesse meelelahutus- ja infovõrgustikesse lülitunud, avatud kultuuriruumiga ühiskond, kus eesti ja vene keele kõrval tõuseb inglise keele jt võõrkeelte osatähtsus. Analüüsides Eesti elanike võõrkeelte oskust, kasutamist ja hoiakuid, püüame leida vastust küsimusele, milliseid arengu eeldusi loob inimeste keeleline kapital ja kommunikatiivne kogemus Eesti ühiskonnale uues, avatud kultuuri- ja majandusruumis. Käesolevas aruandes antakse ülevaade Eesti elanike võõrkeelte oskuse ja kasutamise ulatusest ning näidatakse, kuidas on keelelis-kommunikatiivne kapital seotud inimeste kohanemisvõime, ettevõtlikkuse, liikumisvalmiduse, ühiskondliku aktiivsuse ja sidususe jt ühiskonna inim- ja sotsiaalset kapitali kujundavate teguritega.