Browsing by Author "Meriste, Heidy, juhendaja"

Now showing 1 - 8 of 8

Ebamoraalse kunstniku Roman Polański loomingu tarbimise vastu
(Tartu Ülikool, 2024) Aasmäe, Tristan Czar; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
1977. aastal vahistati hinnatud režissöör ja stsenarist Roman Polański kahtlustatuna 13aastase Samantha Geimeri uimastamises ja vägistamises. Süüdi mõisteti ta vaid alaealisega seksuaalvahekorda astumises ning karistuseks määrati talle 90päevane vangistus, millest pidi täitma ainult 42 päeva. Pikema vanglakaristuse vältimiseks põgenes Polański Ameerika Ühendriikidest sünniriiki Prantsusmaale, kus jätkas edukat karjääri filmitööstuses. Alates sellest juhtumist võib Roman Polańskit pidada ebamoraalseks kunstnikuks ning käesoleva uurimistöö eesmärk oligi näidata, et Roman Polański kui ebamoraalse kunstniku filmide tarbimine on ebamoraalne.
Eetilise egoismi kaitseks
(Tartu Ülikool, 2021) Matsuk, Aleksandra; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Oma lõputöö raames uurisin eetilist egoismi, selle kaitsmise katsetust ja ka selle kriitikat. Mu eesmärgiks oli näidata, et on olemas mõistlikke põhjuseid, miks inimesed võivad seda teooriat toetada.
Gratitude towards states of affairs
(Tartu Ülikool, 2019) Pütsepp, Roland; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
My mission in this thesis has been to show that gratitude can be felt not only towards other people but also towards states of affairs in general. I began by briefly defining several key aspects and related notions of gratitude which allowed me to continue with my arguments. I argued that both forms of gratitude (targeted and propositional) have enough in common to be regarded as essentially the same type of emotion and attitude. What they have in common is essential to the idea of gratitude and can separate it from other concepts. Firstly, the two forms of gratitude both require some humble recognition of one’s partial dependence on some external circumstances. Secondly, the two forms of gratitude both share a similar action tendency (or response) in which the grateful person seeks to somehow preserve and promote the good that has come one’s way. Thirdly, and most importantly, both forms of gratitude are a special form of valuing—valuing of the good that happens to oneself. In the final chapter, I showed that gratitude towards states of affairs is, contrary to some beliefs, fairly common and even more fundamental than gratitude to other people. Gratitude towards states of affairs, rather than being dismissible as something other than real gratitude and worthy of the philosophical neglect it has received, is instead a foundation to all forms of gratitude and therefore an important topic for further research.
How the virtue of compassion requires us to be vegan
(Tartu Ülikool, 2018) Erik, Egle; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In my thesis, I applied virtue ethics to animal ethics. In order to show how virtue ethics can be applied to a specific topic in animal ethics – animal agriculture and its countermeasure: veganism - I focused on the virtue of compassion. Having obtained the virtue of compassion and realized that the animal agriculture industry hinders animal flourishing and that we should care about it, we cannot support it by buying its products, i.e. we should be vegans. Although there are other means to gain excess to animal products and animal by-products, they are not relevant, as most adults have to buy most their own food and my argument applies to them.
Kas tippsportlastel on rohkem põhjust moraalne olla kui tavainimestel
(Tartu Ülikool, 2017) Järvela, Mariann; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
This thesis is focused on the question, whether professional athletes have special reasons to act morally outside of the sporting arena? Professional athletes receive a tremendous amount of media attention, both on and off the field. Hence, they are in the limelight not only for their sporting excellence and athletic achievement but also for their behaviour in aspects of life beyond their particular field. The objective of this thesis is to show that professional athletes have more reasons to act morally than ordinary people. The first chapter is focused on the role model argument. Professional athletes hold positions of great influence, fame and authority in our society and, hence, they are role models for the rest of us. Because of their highly unusual influence, they have a moral obligation to be good role models which stem from social responsibility. The second chapter is focused on the special relationship between sport and morality. Namely, I argue that athletes have a special reason to act morally because of the intrinsic and instrumental value of integrity. Therefore, this thesis claims that professional athletes have special reasons to act morally stemming from the social responsibility and the value of personal integrity
A response to the practicality issue in the abolitionist animal rights framework
(Tartu Ülikool, 2021) Erik, Egle; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
In this thesis I have looked into the conflict between the abolitionist animal rights approach and the welfarist approach. The welfarists focus on animals’ right to not suffer, whilst the abolitionists recognize the animals’ right to life and that the root issue of animal suffering is their exploitation, predominantly in animal agriculture. The main way to implement abolitionist ideas into the real life is through veganism – the practice of abstaining from the use of animals in food as well as other areas of life. In the second chapter I looked into the criticism towards the abolitionist approach, according to which veganism as an ethical requirement is too demanding and unrealistic. I then explained how ethical requirements such as veganism sometimes have to be demanding yet can still have practical value by providing an ideal. In the third chapter I proposed a nonideal approach, according to which we ought to eat less meat as per secondary requirements. I also introduced a scalar approach to wrongness. This theoretical framework recognizes that some acts are more wrong than others, for example eating more meat is more wrong than eating less meat, yet we can maintain the ideal that eating meat still wrongs animals.
Teaduse terviklikkus teaduse eetikakoodeksi raames
(Tartu Ülikool, 2018) Soone, Marie; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Torbjörn Tännsjö spordifänluse ebamoraalsuse argumendi kriitika
(Tartu Ülikool, 2015) Järvela, Mariann; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool.Filosoofia ja semiootika instituut
Käesolevas bakalaureusetöös on vaatluse all Torbjörn Tännsjö spordifänluse ebamoraalsuse argument. Tännsjö artikkel Is it fascistoid to admire sports heroes? (2000) on üks esimesi kirjutisi fännieetika valdkonnas – see, käesoleva töö põhitekst, on olulisel kohal ka kogu fännieetika maastikul. Antud töö eesmärgiks on kummutada Tännsjö argument – tema kriitika spordifänluse aadressil. Fännieetika on üsna uus uurimisvaldkond – kõik käesolevas töös analüüsitavad artiklid antud käsitlussfäärist on kirjutatud sel ehk XXI sajandil. Pikka aega on spordieetika fookuses olnud need teemad, mis on seotud tippsportlase endaga. Näiteks küsimused selle kohta, kuidas sportlane peaks toimima. Kuid lähikümnenditel on tähelepanu koondunud ka teistele spordiga seotud inimestele. Nii on ilmunud mitu kogumikku treenerieetika teemal, ent lisaks treenerile on spordis oluline koht ka vaatajal, ning seega on avaldatud mitmeid artikleid, mis käsitlevad just fännieetikat. Vaatamata oma uudsusele, on fännieetika puhul tegu olulise uurimissuunaga. Võib öelda, et spordieetikas on seniajani spordifännidele pööratud põhjendamatult vähe tähelepanu. Paljud inimesed pühendavad märkimisväärselt palju aega ja emotsionaalset energiat oma lemmikspordivõistkonna jälgimiseks. Kuid ometi on fänni või võistkonna toetaja roll pälvinud üllatavalt vähe tähelepanu tippsporti käsitlevas kirjanduses (Dixon 2001: 149). Leian, et spordifänluse uurimine on põhjendatud, sest tänapäeva tippspordis on fännide tähtsus, osakaal üha kasvamas. Seda väidet toetavad näiteks erinevate spordimaailma tippsündmuste miljonitesse ulatuvad vaatajanumbrid, turundustöö, mida sportlased ja spordimeeskonnad teevad selleks, et leida endale üha uusi toetajaid, ning ka n-ö supervõistkonnad ja -sportlased ehk meeskonnad ja atleedid, kellel on ülemaailmne toetajaskond. Nii on oluline, et filosoofid võtaksid vaatluse alla ka spordifänlusega seotud probleempunktid. Näiteks vajavad selgitust järgnevad küsimused: mis on spordifänluse põhiolemus? milline on spordifänluse moraalne staatus? Mõlemad küsimused on ka antud töös teataval määral käsitletud, töö põhirõhk on siiski koondunud teisele probleemile.