Sirvi Autor "Narro, Inna, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Emotsionaalse enesetunde ja subjektiivse heaolu mõjud tervisega seotud elukvaliteedile prognosis pessima vähihaigete patsientide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Raik, Krislin; Narro, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähi diagnoosi puhul on tegemist haigusega, mille puhul levimus ja suremus järjest kasvavad. Sarnaselt teistele haigustele mõjutab vähidiagnoos inimese emotsionaalset seisundit ja elukvaliteeti. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida ja võrrelda prognosis pessima vähihaigete ja vähihaigust mittepõdenud isikute emotsionaalse enesetunde ja subjektiivse heaolu mõju tervisega seotud elukvaliteedile. Tulemuste põhjal selgus, et vähki mittepõdevate inimeste puhul mõjutavad emotsionaalne enesetunne ja subjektiivne heaolu tugevamalt tervisega seotud elukvaliteeti kui prognosis pessima vähihaigete patsientide puhul. Kui prognosis pessima vähihaigete patsientide tervisega seotud elukvaliteedi kategooriatest ennustavad subjektiivne heaolu ja emotsionaalne enesetunne peamiselt kahte kategooriat: emotsionaalset heaolu ning energiat, siis kontrollgrupi tervisega seotud elukvaliteet on palju rohkem subjektiivsest heaolust ja emotsionaalsest enesetundest sõltuv. Mudelisse lisanduvad peale mainitud kahe ka füüsiline funktsioneerimine, tervislikust seisundist põhjustatud piirangud, valu ja üldine hinnang tervislikule seisundile. Tulemustest järeldub, et emotsionaalne seisund mõjutab vähidiagnoosita inimeste puhul tugevamalt seda, kuidas inimene tajub oma tervisliku seisundi mõju elukvaliteedile.
Prognosis pessima vähihaigete ja vähihaiguse üleelanud inimeste vaimne tervis, tervisega seotud elukvaliteet ja subjektiivne heaolu
(Tartu Ülikool, 2019) Tirel, Maili; Aavik, Toivo, juhendaja; Narro, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vähihaigus mõjutab lisaks füüsilisele tervisele ka vaimset ja psühhosotsiaalset tervist ning elukvaliteeti. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida vähihaiguse üleelanud ja prognosis pessima vähihaigete vaimset tervist, tervisega seotud elukvaliteeti ja subjektiivset heaolu. Uuringus osales 57 prognosis pessima patsienti, 61 vähihaiguse üleelanud inimest ja 62 tervet kontrollisikut, kes täitsid küsimustikud SWLS, RAND-36 ja EEK-2. Tulemused näitasid, et prognosis pessima patsiendid ja vähihaiguse üleelanud inimesed kogevad rohkem depressiooni ning ärevust kui kontrollgrupp; sealjuures kogevad prognosis pessima patsiendid rohkem depressiooni kui ärevust ja kõrgem depressiooniskoor ennustab madalamat subjektiivset heaolu ja tervisega seotud elukvaliteeti. Samuti leiti, et subjektiivse heaolu valdkondadest on kõik grupid kõige rohkem rahul sõpradega. Prognosis pessima patsiendid olid eluvaldkondadest kõige vähem rahul tervisega, vähihaiguse üleelanud inimesed olid kõige vähem rahul sissetulekuga.