Sirvi Autor "Oll, Ove, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Electrochemical characteristics of Bi(hkl) and micro-mesoporous carbon electrodes in ionic liquid based electrolytes
(2022-05-16) Zhao, Jinfeng; Lust, Enn, juhendaja; Oll, Ove, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Tänapäeva tehnoloogias ja teaduses on olulisel kohal moodsad energia muundamise ja salvestamise seadmed. Ioonsed vedelikud omavad olulist tehnoloogilist potentsiaali antud seadmetes tänu nende kõrgele keemilisele stabiilsusele, laiale variatsioonile ning rakendatavusele nii elektrolüüdi kui solvendina. Selleks, et disainida effektiivsemaid ja kõrgema erienergiaga energiasalvesteid on oluline mõista mehhanisme, mis mõjutavad energia salvestamist ioonseid vedelikke rakendavates süsteemides, nagu näiteks super- ja hübriidkondensaatorites. Elektrilise kaksikkihi (EKK) tekke ja dünaamika ning lisandite mõju, nagu näiteks halogeniid ja leelismetalli ioonid, vesi ja orgaanilised solvendid, uurimine võimaldab meil teadlikult disainida paremaid elektrokeemilisi seadmeid. Antud töös uuriti nii mudelelektrood-süsteeme, et näidata lisandite mõju EKK tekkele vismuti monokristalli eri tahkudel, kui ka superkondensaatori test-rakke, et kontrollida, kuivõrd fundamentaaluuringutest saadavad teadmised on rakendatavad ka reaalsetes seadmetes. Antud töös kasutati elektrokeemilise impedantsspektroskoopia, skaneeriva tunnelmikroskoopia ja alalisvoolu elektrokeemilisi meetodeid, et iseloomustada erinevate ioonsete vedelike mahtuvuslikke, takistuslisi ja adsorptsioonilisi omadusi vismuti monokristallide ja mikro-mesopoorse süsinikmaterjali piirpinnal. Lisaks vaadeldi erinevate pindaktiivsete lisandite mõju vastavate süsteemide omadustele. Tulemustest nähtub, et kõige olulisemat mõju vastavate süsteemide elektrood│elektrolüüt piirpinnale omavad ioonse vedeliku anioonid ning lahustunud molekulid mis omavad tugevat vastastikmõju anioonidega. Näidati, et anioonide varieerimine muudab oluliselt piirpinna mahtuvust, eriti polariseeritavamate anioonide nagu näiteks halogeniid-ioonide puhul. Skaneeriva tunnelmikroskoopia tulemustest võib järeldada, et mahtuvuse muutus on tingitud kõrgelt struktureeritud tiheda adsorptisoonilise kihi tekkest vismuti monokristallide piirpinnale. Samuti uuriti vee kui lisandi mõju Bi│ioonne vedelik süsteemile. Kõrge hügroskoopsuse tõttu on väike vee lisand levinud paljudes uuritavates süsteemides, ning vastava mõju hindamine omab olulist väärtust rakendustele. Ka siin leiti, et kõige olulisem muutus puudutab ioonse vedeliku anioone, mis veemolekulide olemasolu korral on võimelised moodustama hüdrateeritud komplekse, mis omavad olulist mõju vismutelektroodi mahtuvuslikele omadustele, eriti positiivse pinnalaengu korral. Samuti on vee-lisandil arvestatav mõju takistuslikele parameetritele, kuna vesi on elektrokeemiliselt ioonsetest vedelikest vähem stabiilsem. Ioonsete lisandite mõju superkondensaatorites uurimiseks võrreldi puhast ioonset vedelikku kui elektrolüüti sisaldavat süsteemi ning lisati nendele nii halogeniid kui ka leelismetalli ioone. Vastavad lisandid olid kasutusel abrosbeerituna mikro-mesopoorses süsinikmaterjalis, milles oluline osa poorsusest on suurematele ioonse vedeliku anioonidele ja katioonidele suletud. Seega võis eeldada, et väikesemad lisandi-ioonid on peamiselt kontsentreerunud materjali mikropooridesse. Näidati, et kuigi leelis-metallide ioonid ei oma olulist mõju superkondensaatori mahtuvusele, siis halogeniidioonid aitavad parendada süsteemi elektrokeemilisi omadusi olulisel määral. Seega on ka antud süsteemides aniooni mõju elektrokeemilistele omadustele ja EKK tekkele määrava tähtsusega. Täpsem impedants-spektrite analüüs võimaldas lahtutada vastava mõju nii mahtuvuslikuks kui ka laengu-ülekande komponentideks, aidates mõista halogeniidioonide mõju hübriidkondensaatorile.
Separation of rare earth elements from Estonian phosphorite ore using liquid extraction followed by electrochemical reduction
(2024-11-15) Jürjo, Silvester; Lust, Enn, juhendaja; Oll, Ove, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Haruldased muldmetallid ja selle ühendid on erinevate omaduste tõttu kaasaegse tehnoloogia jaoks kriitilise tähtsusega materjalid. Nõudlus mõne elemendi järgi on suurem kui pakkumine. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on välja pakkuda uudne moodus haruldaste muldmetallide eraldamiseks Eesti fosforiidimaagist, kasutades esimes etapis vedelik ekstraktsiooni ning seejärel elektrokeemilist redutseerimist. Vedelik ekstraktsiooni käigus viiakse omavahel kokku 2 segunematut vedelikku, mille tulemusena mõned elemendid liiguvad läbi piirpinna teise vedeliku faasi. Ekstraktsiooni tingimuste muutmisega on võimalik eraldada huvipakkuvad elemendid ülejäänud materjalist. Elektrokeemiline sadestamine on meetod, kus kindlad elemendid redutseeritakse elektroodi pinnale. Elektrokeemilise sadestamise tulemusi saab peamiselt mõjutada elektrolüüdi koostise ning rakendatud elektrilise pinge abil. Uurimistöös kasutati kombineeritud meetodite tulemusi mõõdeti indutseeritud plasmaspektroskoopia, tsüklilise voltmamperomeetria, elktrokeemilise impedantsspektroskoopia, kronoamperomeetria, energia hajutava röntgenspektroskoopia, aatomemissioonspektroskoopia ja skanneeriva elektronmikroskoopia abil. Uurimistöö tulemusena töötati välja 2 uudset meetodit: 1) Kaheetapiline vedelikekstraktsiooni meetod, mille käigus eraldati fosforiidi looduslikust proovist radioaktiivsed elemendid ning seejärel haruldased muldmetallid; 2) Elektrokeemilise eraldamise meetod, mille käigus eraldati looduslikust proovist üttrium.