Sirvi Autor "Pärn, Annika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
La lengua coloquial en la novela un tranvía en SP de Unai Elorriaga
(Tartu Ülikool, 2018) Pärn, Annika; Lõbus, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliseid kõnekeelsust väljendavaid süntaktilisi struktuure ja kõnekeelsusele omast sõnavara on kasutanud Unai Elorriaga oma romaanis „Tramm Šiša Pangmale”. Uuritakse, kuidas kasutab Elorriaga kõnekeelsust teose tegelaste kujutamisel ning erinevate tegelaste vaatepunkti esitamisel, pöörates tähelepanu ka ealisele faktorile, et selgitada, kas Elorriaga kasutab teoses vanemat generatsiooni esindavate tegelaste puhul teistsuguseid võtteid kõnekeelsuse kasutamises võrreldes noorema generatsiooni esindajaga, arvestades tema poolehoidu ja austust vanemate inimeste vastu. Antud aspekti on huvitav uurida, sest räägitavas keeles ilmnevad erinevused nooremasse ja vanemasse generatsiooni kuuluvate inimeste vahel, sest vanemad inimesed kasutavad võrreldes nooremate inimestega rohkem kordusi, nende mõttelõng katkeb sagedamini ning nende kõnes esineb rohkem süsteemituid lauseid. Seetõttu esitatakse analüüs töö praktilises osas tegelaste kaupa.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Traducción de los elementos culturales en la novela El hombre que hablaba serpiente
(Tartu Ülikool, 2021) Pärn, Annika; Kaldjärv, Klaarika, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Hispaania keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Los elementos culturales y su traducción del estonio al español es la esencia de este trabajo fin de máster. Se analiza los elementos culturales en la novela El hombre que hablaba serpiente de Andrus Kivirähk, basándose en la teoría de los investigadores reconocidos en el campo de la traductología, como Vlahhov y Florin, Newmark, Hurtado Albir, etc. El propósito de este trabajo consiste en analizar la traducción de los elementos culturales del estonio al español en la novela El hombre que hablaba serpiente de Andrus Kivirähk con la finalidad de desvelar qué estrategias de traducción se emplean. Además, se averigua si distintas categorías de elementos culturales han favorecido la elección de una determinada estrategia de traducción, cuáles han sido y qué aspectos puedan ser el motivo. Se analiza los elementos basándose en la teoría de Vlahhov y Florin, Newmark y Hurtado Albir.