Sirvi Autor "Palts, Tauno, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 31

Algoritmide rakendamise hindamine probleemide lahendamisel Scratch'i projektide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Kokk, Getriin; Mäeots, Mario, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Algoritmilise mõtlemise oskust arendav arvutivaba programmeerimise õppematerjal II ja III kooliastmele
(Tartu Ülikool, 2020) Kokk, Getriin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Eesti põhikooli riiklik õppekava toetab digipädevuse, tehnoloogia ja innovatsioon arengut ning on suunatud pigem arvuti kasutamis, kui informaatika ja programmeerimise õppele. Sellest tulenevalt on töö eesmärk luua ning katsetada II ning III kooliastmele tunnikavad ja õppematerjalid algoritmilise mõtlemise arendamiseks arvutivaba programmeerimise kaudu. Töö tulemusena valminud arvutivaba programmeerimise ülesandeid lahendasid 6. ja 7. klassi õpilased ning materjale arendati vastavalt õpilaste antud hinnangule õppematerjali meeldivuse, arusaadavuse ja huvi kohta.
Algoritmilise mõtlemise oskust arendav arvutivaba programmeerimise õppematerjal II ja III kooliastmele
(Tartu Ülikool, 2020) Kokk, Getriin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Middle school curriculum by the government of Estonia supports digital competence, techno-logical and innovative development but does not set exact guidelines for teaching. At the moment, middle school informatics focus mainly on teaching of how to use a computer rather than teaching informatics and programming. Due to curriculum not having exact guidelines for the subject, the objective for this thesis was to create lesson plans and educational materials on education of computational thinking with unplugged programming for the II and III stage of middle school. All materials created for this thesis were tested and assessed by the students on the following topics: captivation; likeability; understandability of the material.
Andmebaase tutvustava valikmooduli koostamine gümnaasiumiastmele
(Tartu Ülikool, 2021) Klaos, Aveli; Luik, Piret, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on koostada andmebaase tutvustav 10-tunnine valikmoodul gümnaasiumiastmele. Töö tulemusena valmis kümnest peatükist koosnev digiõpiku vormis õppematerjal, mille esimesed kaheksa peatükki annavad valikmooduli läbinule algteadmi-sed andmebaasidest ning nende loomisest ning kaks viimast peatükki õpetavad valikmoo-duli läbinule andmebaasi haldussüsteemi PostgreSQL kasutamist Pythoni mikroraamisti-kuga Flask. Lisaks sellele valmisid bakalaureusetöö tulemusena andmebaase tutvustava va-likmooduli tunnimaterjalid, mille eesmärgiks on anda suuniseid tunnis tehtavale tööle va-likmoodulit õpetades.
Arvutinägemise Python OpenCV õppemooduli loomine gümnaasiumile
(Tartu Ülikool, 2024) Telliskivi, Kevin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The aim of this study is to create computer vision study materials for programming course “Software development” taught in Estonian high schools. The elective course is part of the Estonian "Informatics" curriculum. The created module teaches basic computer vision techniques using the Python OpenCV library. When compiling the study materials, the guidelines of the Merrill model were followed, which support problem-centered teaching. Feedback on the created work was provided by computer science teachers, and the author revised the work accordingly. The study materials can be found on the Tartu University Courses platform.
Digiõpiku II kooliastme robootika peatüki uuendamine
(Tartu Ülikool, 2021) Bremen, Johanna Angela; Peets, Alo, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöös kirjeldatakse II kooliastme informaatika digiõpiku programmeerimise õppeteema robootika peatüki uuendamise protsessi. Peatükis olev õppematerjal on koostatud 2017. aastal ning on praeguseks iganenud. Näiteks on materjalis kasutataval tarkvaral välja tulnud uuem versioon, mis erineb palju materjalis kasutusel olevast. Digiõpiku robootika peatükk annab õpilastele esialgsed teadmised robotitega programmeerimisest. Uuendatud materjalid tutvustavad nelja erinevat robotit – mBot, Codey Rocky, LEGO SPIKE Prime ja LEGO Mindstorms EV3. Peatüki jooksul saavad õpilased tuttavaks oma roboti erinevate osadega, näiteks põhilised andurid, ning plokipõhise programmeerimiskeelega Scratch. Töö eesmärgiks on luua uuendatud näidismaterjal, milles on rohkem võimalusi erinevate robotite kasutamiseks. Edaspidi testitakse loodud materjali robootikaõpetajatega. Testitud ja selle põhjal parandatud materjali saab aluseks võtta digiõpiku lõpliku uuendatud versiooni tegemisel. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade informaatika ja robootika õpetamise olukorrast, olemasoleva materjali puudustest ning materjali uuendamisel lähtutud põhimõtetest.
Digiõpiku koostamine II kooliastme digimeedia õppeteema näitel
(Tartu, 2018) Tammaru, Terttu; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöös kirjeldatakse II kooliastme informaatika digiõpiku loomist Digimeedia õppeteema näitel. Töö teoreetilises pooles antakse ülevaade informaatika õppekavast, digiõpiku loomisel olulistest osadest ning õpiku loomisel aluseks olnud kontseptsioonist. Magistritöö eesmärgiks on toetudes Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse kontseptsioonile (Lorenz et al., 2017), luua ja katsetada II kooliastme digiõpiku Digimeedia õppeteema 35 tunni ainekava, tunnikavasid ja materjale. Metoodiliselt kirjeldatakse töös Digimeedia õppeteema ainekava, tunnikavade ja tunni materjalide koostamise protsessi ning antakse ülevaade saabunud tagasisidest. Töö tulemusena valminud materjale on retsenseeritud ja piloteeritud erinevate ekspertide ja õpetajate poolt, kelle ettepanekute ja arvamusega arvestati materjalide koostamisel. Lisaks korraldati õpetajatele täiendkoolitus, et tutvustada digiõpiku teemade õpetamise metoodikat. Magistritöö käigus valminud õppeteema ja selle materjalide abil on informaatikaõpetajatel või teiste ainete õpetajatel võimalus oma tunde planeerida, saada teemade käsitlemiseks ideid ning lähenemisvõimalusi.
Eesti gümnaasiumites õpetatavad programmeerimise kursused
(Tartu Ülikool, 2020) Rein, Eleriin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The purpose of this thesis is to give an overview of the computer science courses taught in Estonian upper secondary schools, the issues that might hinder or complicate the implementation of the courses and the potential solutions to the described problems. The author focused on programming courses, their content and the programming languages covered during the course. The list of gymnasiums was combined from the lists on the websites haridussilm.ee and eesti.ee and with the assistance of search engines the contacts for each school were found. Two forms were created, one of which was filled by the vice principal to get a broader overview of the courses and the other for the teachers of these courses to get more information on the topics covered in the courses. The form was filled by 50 schools. Based on the gathered data, an overview was given on the programming courses, the topics covered in the courses and the issues that were mentioned by the teachers. An overview was also given of the informatics courses created by HITSA and their formats, which might solve some of the problems that were brought up by the teachers.
Gümnaasiumi kursuse “Tarkvaraarendus” Pythoni riistvaramooduli koostamine Raspberry Pi-ga
(Tartu Ülikool, 2022) Ääremaa, Eero; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Käesoleva bakalaureusetöö raames valmis gümnaasiumi valikkursuse „Tarkvaraarendus“ lisamoodul, milles käsitletakse Raspberry Pi kasutamist ja selle liidestamist erineva riistvaraga. Valminud õppematerjal on jaotatud kuue teema peale ning moodustab 12 tunnise kursuse, mille vältel saab õpilane algteadmised Raspberry Pi-st ning teistest riistvaralistest vahenditest. Valminud valikkursus rakendab õpilaste teadmised programmeerimisest Pythoni programmeerimiskeeles ning pakub õpilastele väljundit tarkvaraliste oskuste kõrval ka riistvara poolel. Käesoleva bakalaureusetöö raames on autor õppematerjalide loomisel lähtunud ADDIE mudelist eelminitu koostamisel. Bakalaureusetöös kirjeldatakse Raspberry Pi-d, õppematerjalis kasutatud riistvaralisi lisaseadmeid, Pythoni programmeerimiskeelt ning valminud õppematerjali loomise protsessi.
Gümnaasiumi programmeerimise eksami koostamine ja katsetamine
(Tartu Ülikool, 2022) Sammul, Kadi; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks on luua eksamiülesannete komplekt, millega kontrollitakse sooritajate programmeerimise algteadmisi keeles Python. Selleks uuriti erinevaid programmeerimise algteadmisi õpetavaid avalikult kättesaadavaid eestikeelseid materjale ning loodi nende põhjal teemade nimekiri, mida algajad programmeerijad oskama peaksid. Vastavate teadmiste kontrollimiseks loodi kaks eksamiülesannete komplekti, mida huvilised lahendasid Tartus ja Tallinnas. Analüüsiti läbiviidud eksami tulemusi ning tagasisidet. Eksam koosnes nii paberil kui arvutis lahendatavast osast. Arvutiosas võis kasutada internetis leiduvaid materjale, paberosas mitte. Eksami edukas sooritamine tagas koha Tartu Ülikooli informaatika ja arvutitehnika õppekavadel.
Gümnaasiumi valikkursuse „Tarkvaraarendus“ PySimpleGUI õppemooduli loomine
(Tartu Ülikool, 2021) Krusberg, Säde Mai; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Töö eesmärgiks on luua Tartu Ülikooli informaatika didaktika töörühma koosseisus eesti-keelsed õppematerjalid ning ülesannete kogu Eesti gümnaasiumi informaatika valikkursu-sele „Tarkvaraarendus“. Uute materjalide abil saab programmeerimise algkursused läbinu oma teadmised ja oskused proovile panna, õppides juurde graafilise kasutajaliidese loomist. Materjalid toetuvad programmeerimiskeelele Python ning selles tutvustatakse graafilise kasutajaliidese moodulit PySimpleGUI. Loodud tööle andsid tagasisidet nii didaktika töörühma liikmed, kahe gümnaasiumi õpilased ja õpetajad kui ka informaatikaõpetajate kon-verentsil osalenud õpetajad. Saadud tagasiside põhjal viidi sisse viimased muudatused ning lisati materjalid nii õpilastele kui ka õpetajatele avalikuks kasutamiseks veebiõpikusse.
Heliklipist signaali eraldamine ja minimaalse treeningandmestiku suuruse tuvastamine olmehelide klassifitseerimiseks
(Tartu Ülikool, 2025) Kaare, Johanna; Sepp, Tiit, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
People with hearing impairments may not hear important sounds, which can make daily life more challenging. For this reason, they require sound detection tools. Before detecting sounds, it is necessary to separate the signal from background noise in audio clips and determine the minimum size of the training dataset needed for sound detection. In this work, six algorithms were developed for extracting signals from audio clips, categorized into amplitude-based and frequency-based methods. All of the developed algorithms performed better at extracting signals from audio clips than Google’s voice activity detection method WebRTC. Additionally, based on the Student’s t-test, it was found that the minimum number of audio files required to retrain a YAMNet-based sound detection model is 10.
Interaktiivsete Google Colaboratory töölehtede loomine gümnaasiumi programmeerimise kursusele
(Tartu Ülikool, 2025) Tambovtsev, Andrei; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
As part of this thesis, interactive worksheets were developed for a secondary school programming course. These were based on existing worksheets, traditionally printed and completed by hand. The new interactive versions were created in the Google Colaboratory environment, allowing students to both write and execute code directly within the worksheets. Additionally, the environment enabled improved formatting of task descriptions and the integration of visual elements such as images. The interactive worksheets included all tasks from the original paper versions, with additional exercises added to take advantage of the increased efficiency offered by the digital format. These materials were tested in a secondary school during programming lessons. Following their use in the classroom, the programming teacher provided feedback to the author regarding the worksheets´ strengths and areas for improvement. Based on this feedback, the worksheets were refined, and successful elements were retained in subsequent iterations. The feedback also informed the conclusions and recommendations presented in this thesis for the future development of interactive programming worksheets.
Kontrolltööde koostamise ja hindamise juhendite loomine Tartu Ülikooli kursusele „Programmeerimine“
(Tartu Ülikool, 2022) Aug, Triinu; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Objektorienteeritud programmeerimise õppematerjalide koostamine Tartu Ülikooli kursusele “Programmeerimine”
(Tartu Ülikool, 2022) Demidov, Georg; Hein, Helle, juhendaja; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tartu Ülikooli kursust "Programmeerimine" oleks kasulik täiendada objektorienteeritud programmeerimise õppematerjalidega, sest kursusel ei käsitleta objektorienteeritud programmeerimist. Selle jaoks oleks vajalik luua kahe nädala jagu praktikumi- ja koduülesandeid ning õpiku peatükke, mis tutvustaksid uut teemat. Objektorienteeritud programmeerimise teema tutvustus on oluline, sest see aitab tudengitel paremini mõista, kuidas saab suuremat ülesannet lahti harutada väiksemateks alamülesanneteks. Lisaks on esimese aasta informaatika eriala tudengitel kevadsemestril õppeaine „Objektorienteeritud programmeerimine“. Uute materjalide abil tehakse tudengitele sissejuhatus kursusesse ning antakse esialgne ülevaade objektorienteeritud programmeerimise põhitõdedest.
Õppeprotsessi kognitiivsetele tasemetele vastavad ülesanded gümnaasiumi kursusel „Programmeerimine“
(Tartu Ülikool, 2021) Schihalejev, Ruth; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Programmeerimise õpetamiseks ja õppimiseks on eesti keeles loodud küll erinevaid kursusi ja materjale, kuid siiani ei ole pööratud piisavalt suurt rõhku ülesannete varieeruvusele kõigi õppeprotsessi kognitiivsete tasemete hulgas. Tuginedes varem tehtud teadustöödele ülesannete kategoriseerimise kohta ja olemasolevatele materjalidele, koondati magistritöös maatrikstaksonoomia tasemetele vastavad programmeerimise ülesannete tüübid. Igale tüübile lisati näiteülesanne(/-ded), mis on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumi valikkursusel „Programmeerimine“. Koostatud materjali põhjal tehti hindeline töö ja seda kasutati ühes Eesti gümnaasiumis. Uuringu tulemused kinnitavad varem läbiviidud teadustööde tulemusi, et ülesande tüüpide konkreetsed raskusastmed sõltuvad palju ka sihtrühmast, kuid on siiski vajalikud, et õpilased saaksid näidata oma tugevaid ja nõrku külgi, et õpetajad oskaksid neid paremini juhendada. Lisaks viidi läbi küsitlus, et uurida, kust saavad hindelisteks töödeks inspiratsiooni ja milliseid ülesannete tüüpe kasutavad programmeerimise algteadmisi õpetavad õpetajad. Mitmed vastajad tõdesid, et kasutavad olemasolevaid materjale ja näidiseks pakutud hindelisi töid, mis kinnitab vajadust erinevatele kognitiivsetele tasemetele vastavate ülesannete varieeruvust suurendada ka pakutavates õpetajamaterjalides.
Õppeprotsessi kognitiivsetele tasemetele vastavad ülesanded gümnaasiumi kursusel „Programmeerimine“
(Tartu Ülikool, 2021) Schihalejev, Ruth; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Programmeerimise õpetamiseks ja õppimiseks on eesti keeles loodud küll erinevaid kursusi ja materjale, kuid siiani ei ole pööratud piisavalt suurt rõhku ülesannete varieeruvusele kõigi õppeprotsessi kognitiivsete tasemete hulgas. Tuginedes varem tehtud teadustöödele ülesannete kategoriseerimise kohta ja olemasolevatele materjalidele, koondati magistritöös maatrikstaksonoomia tasemetele vastavad programmeerimise ülesannete tüübid. Igale tüübile lisati näiteülesanne(/-ded), mis on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumi valikkursusel „Programmeerimine“. Koostatud materjali põhjal tehti hindeline töö ja seda kasutati ühes Eesti gümnaasiumis. Uuringu tulemused kinnitavad varem läbiviidud teadustööde tulemusi, et ülesande tüüpide konkreetsed raskusastmed sõltuvad palju ka sihtrühmast, kuid on siiski vajalikud, et õpilased saaksid näidata oma tugevaid ja nõrku külgi, et õpetajad oskaksid neid paremini juhendada. Lisaks viidi läbi küsitlus, et uurida, kust saavad hindelisteks töödeks inspiratsiooni ja milliseid ülesannete tüüpe kasutavad programmeerimise algteadmisi õpetavad õpetajad. Mitmed vastajad tõdesid, et kasutavad olemasolevaid materjale ja näidiseks pakutud hindelisi töid, mis kinnitab vajadust erinevatele kognitiivsetele tasemetele vastavate ülesannete varieeruvust suurendada ka pakutavates õpetajamaterjalides.
Osalejate edenemise uurimine kursusel „Programmeerimisest maalähedaselt“
(Tartu Ülikool, 2022) Müller, Nora Anete; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tartu Ülikool pakub kõikidele soovijatele täiendusõppekursuseid. Tavaliselt osalevad nen-del MOOC kursustel erineva tausta ja oskustega inimesed. Sellest tulenevalt on oluline teada, kuidas erineva taustaga õppijaid kursuse läbimisel toetada. Bakalaureusetöö põhineb Tartu Ülikooli proovikursusel „Programmeerimisest maalähedaselt“, mis viidi läbi infor-maatika ja muude valdkondade õpetajate seas. Töö eesmärk oli leida võimalusi, kuidas saaks osalejaid sellel kursusel paremini toetada. Eesmärgi saavutamiseks püstitati varasemate uuringute tulemuste põhjal uurimisküsimused. Nendele vastuste leidmiseks viidi Moodle’i logifailide peal läbi õpianalüütikat, võrreldi erinevate osalejate õpiharjumusi ning nende edenemist kursusel. Tulemustest järeldati, et kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ ülesehitus soosib osalejate kursuse edukat sooritamist. Näidetest ilmneb, et oluline on ta-gada kõikidele võimalus õppida kiiremas tempos ja ülesandeid lahendada vabas järjekorras. Peale selle tuleks õppijatele tuge pakkuda esimese kontrollülesande lahendamisel, sest au-tomaatkontrolli täpsus ja detailsus on esmakordsete programmeerijate jaoks keeruline. Ana-lüüsist saadud tulemused kinnitavad, et logifailide põhjal on võimalik väga täpselt ennus-tada osalejate edukust kursusel. Seetõttu tuleks kursuse jooksul saada tagasisidet osalejate aktiivsuse kohta, et mahajääjaid innustada rohkem materjalide ja ülesannetega tööd tegema.
Programmeerimiskeele Python õpetamise töölehed III kooliastmele
(Tartu Ülikool, 2023) Rakovitš, Hannaliina; Palts, Tauno, juhendaja; Saadjärv, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The significance of computer science education for students has been increasingly recognized in recent years due to the growing importance of digital literacy in the modern world. To enable young individuals to make informed decisions in both their academic and personal lives, it is crucial that they are introduced to computer science, along with other subjects taught in basic education. The objective of this bachelor’s thesis is to formulate study materials that are intended for teaching programming to students in third stage of study (grades 7-9). The course is structured into seventeen 90-minute lessons, all aimed at providing students with basic knowledge of informatics and programming. The students were consistently requested to provide feedback on their enjoyment of the course and the course materials. The surveys conducted also assessed their general attitude towards programming. Based on the survey results, revisions were made to the initial practical materials. The study revealed that the programming course developed as a part of this work provided an appropriately challenging learning experience for students in third stage of study. Additionally, it was evident that the course resulted in a considerable decrease in students’ perception of programming being complicated.
Projektijuhendi koostamine kursusele „Programmeerimine“ LTAT.03.001
(Tartu Ülikool, 2025) Püttsepp, Malin; Palts, Tauno, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
The project is an important part of completing the course „Programming“ LTAT.03.001, to apply programming skills in collaboration with group members. This bachelor’s thesis idea is to create descriptions for the project stages of the course „Programming“ LTAT.03.001, along with project evaluation matrices, a courses page that consolidates all project materials. As a result of the thesis, the materials mentioned earlier were completed, and a student questionnaire revealed that additional guides for project tools, especially for GitHub, were needed. Among the modules, the most requested was a guide for Pygame, and the most popular programming environment was Visual Studio Code. Teaching assistants provided several suggestions for improving the evaluation matrix, including how to make it more understandable for students and which parts should be clarified and expanded.