Sirvi Autor "Raudsepp, Lennart, juhendaja" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 18 18
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
listelement.badge.dso-type Kirje , 5-6-aastaste lasteaialaste liikumisaktiivsus ja kehaline võimekus(Tartu Ülikool, 2013) Pärsik, Sille; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Ärevusseisundi mõju mängu tulemuslikkusele saali- ja rannavõrkpallis : magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal(Tartu : Tartu Ülikool, 2001) Kais, Kristjan; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Ekspertsus spordis ning selle avaldumist ja väljakujunemist mõjutavad tegurid(Tartu: Tartu Ülikool, 2016) Simso, Koit; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavalistelement.badge.dso-type Kirje , Grupi sidusus, kollektiivne tõhusus ning võistlustulemus Eesti U16 vanuseklassi Eesti korvpalluritel(Tartu Ülikool, 2017) Lüütsepp, Kaisa; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut; Tartu Ülikool. Kehalise kasvatuse ja spordi õppekavalistelement.badge.dso-type Kirje , Istuva iseloomuga tegevused, kehaline aktiivsus ja nende mõju laste ning noorte tervisele(Tartu Ülikool, 2014) Martin, Ingrid; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Kehaline aktiivsus, inaktiivsus ja elukvaliteet = Physical activity, inactivity and quality of life(Tartu: Tartu Ülikool, 2017) Kiho, Riin; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Kehalise aktiivsuse tähtsus eelkoolieas(Tartu Ülikool, 2013) Sinisalu, Helin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Kehalist aktiivsust mõjutavad psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid noorukitel : [magistritöö liikumis- ja sporditeaduste erialal](Tartu: Tartu Ülikool, 1999) Viira, Roomet; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Lapsevanemate roll eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõjutamisel(Tartu Ülikool, 2013) Pani, Kateriin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Noorsportlaste spordimotivatsioonist = Sports motivation of young athletes(Tartu Ülikool, 2015) Soomets, Kaisa; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Õpilaste tajutud õpetajapoolne autonoomsuse toetus ja õpilaste vaba aja kehaline aktiivsus enesemääratlemise teooria raamistikus = Students' perception of teachers' autonomy-supportive behaviour and students' leisure-time moderate-to-vigorous physical activity in the self-determination theory framework(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Kiisler, Monica; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Precompetitive state anxiety, self-confidence and ahtletic [p.o. athletic] performance in volleyball and backetball players(2005) Kais, Kristjan; Raudsepp, Lennart, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Self-determination theory-based interventions combining physical education teachers’ and parents’ need-supportive training to increase out-of-school physical activity among school students(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-07) Meerits, Pille-Riin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Tilga, Henri, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondTeismeliste ebapiisav kehaline aktiivsus on probleem kogu maailmas. Noorte hoiakute kujundamisel liikumise suhtes on koolidel ja peredel võtmeroll. Doktoritöös uuriti, kuidas kehalise kasvatuse (KK) õpetajatele ja lapsevanematele suunatud veebipõhised sekkumised võivad aidata neil omandada oskusi, mille abil toetada teismeliste liikumist vabal ajal. Uuring tugineb enesemääratlusteooriale, mis rõhutab kolme psühholoogilise põhivajaduse – autonoomsuse (otsustamisvabadus), kompetentsuse (pädevustunne) ja seotuse (kuuluvustunne) – toetamise olulisust, et edendada noorte sisemist motivatsiooni rohkem liikuda. KK õpetajad saavad luua tunnis põhivajadusi toetavaid tingimusi, näiteks pakkudes õpilastele valikuvõimalusi, samas kui lapsevanemad saavad julgustada noorte liikumist vabal ajal. Doktoritöös testiti kolme sekkumist: üks lapsevanematele, üks KK õpetajatele ja üks kombineeritud programm nii õpetajatele kui ka lapsevanematele. KK õpetajatele suunatud sekkumine parandas oluliselt õpilaste tajutud õpetajate toetust, aidates säilitada nende motivatsiooni KK tundides. Huvitaval kombel selgus, et KK õpetajatele suunatud sekkumise tulemusel tunnetasid sekkumisrühma lapsed tugevamat lapsevanema poolset toetust oma psühholoogilistele põhivajadustele. Samas ei avaldanud lapsevanematele suunatud sekkumine oodatud otsest mõju laste kehalise aktiivsusega seotud näitajatele, tõenäoliselt madala osalusaktiivsuse ja muude kohustuste tõttu. Hoolimata psühholoogilistest kasudest ei toonud ükski sekkumine kaasa noorukite kehalise aktiivsuse taseme märkimisväärset tõusu. Kooli ja kodu ühine panus on hädavajalik, et arendada noorte elukestvaid liikumisharjumusi. Edaspidi tuleks keskenduda sellele, et muuta lapsevanematele suunatud programmid kaasahaaravamaks, pakkudes näiteks kohandatud sisu ning kombineerides veebipõhiseid ja vahetuid koolitusi. Toetava keskkonna loomine nii koolis kui ka kodus aitab kujundada noorte tervislikku ja aktiivset eluviisi.listelement.badge.dso-type Kirje , Südikuse seosed õpilaste vaba aja kehalise aktiivsusega. Planeeritud käitumise teooria rakendamine.(Tartu: Tartu Ülikool, 2020) Rannu, Marion; Hein, Vello, juhendaja; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Tajutud treeneripoolne kontrolliv käitumine, psühholoogiliste vajaduste ohustamine ja väline motivatsioon U16 ja U18 noorkorvpalluritel = Perceived coaches controlling behaviour, psychological need thwarting and extrinsic motivation of the U16 and U18 basketball players(Tartu: Tartu Ülikool, 2018) Lipstuhl, Karin; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tilga, Henri, juhendajalistelement.badge.dso-type Kirje , Teadveloleku mõju spordi kontekstis hindava küsimustiku eesti keelde adapteerimine(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Tilga, Henri; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool.|bSpordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituutlistelement.badge.dso-type Kirje , Trans-contextual model of motivation predicting change in physical activity among Estonian school students(2022-03-07) Kalajas-Tilga, Hanna; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Hein, Vello, juhendaja; Tartu ülikool. Meditsiiniteaduste valdkondVaatamata lugematule hulgale tõenditele kehalise aktiivsuse positiivse mõju osas ei täida enamus noori soovitust olla mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaliselt aktiivne vähemalt 60 minutit iga päev ühe nädala lõikes. Varasemad uuringud on leidnud, et noorte kehalise aktiivsuse prognoosimisel on olulisel kohal autonoomsuse toetuse pakkumine nende kehalise kasvatuse õpetajate, vanemate ja kaasõpilaste poolt, mis omakorda on seotud noorte autonoomse motivatsiooni ja kavatsusega olla kehaliselt aktiivne, mis on seotud ka nende eneseraporteeritud kehalise aktiivsusega vabal ajal. Nende seoste uurimise aluseks on trans-kontekstiline motivatsioonimudel. Käesolevas doktoritöös testiti trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide seoste kehtivust Eesti kooliõpilastel erinevatel ajaintervallidel – ühe kuu ja ühe aasta möödudes, sealjuures hinnati noorte vaba-aja kehalist aktiivsust lisaks eneseraportile ka kiirendusanduritega. Lisaks uuriti erinevate motivatsiooni alaliikide seost noorte kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsusega. Töö tulemustest selgus, et trans-kontekstilise motivatsioonimudeli tunnuste vahelised seosed kehtivad ajas nii ühe kuu kui ka ühe aasta möödudes. Tulemused on kooskõlas varasemate uuringutega, lisades aga olulise panusena trans-kontekstilise motivatsioonimudeli komponentide vaheliste seoste testimise pikema aja jooksul. Ehkki uuringute tulemused ei näidanud seost kavatsuse ja kiirendusanduritega mõõdetud kehalise aktiivsuse vahel pärast kooli, ilmnes statistiliselt oluline seos kehalises kasvatuses kogetud sisemise motivatsiooni ja kiirendusanduritega mõõdetud päevase kehalise aktiivsuse vahel. See tulemus kinnitab veelgi kehalise kasvatuse õpetajapoolse autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust tunnis, mis soodustab noorte sisemise motivatsiooni kujunemist kehalise aktiivsuse suhtes psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamise kaudu. Kokkuvõttes rõhutavad läbiviidud uuringute tulemused autonoomsuse toetuse pakkumise olulisust nii kehalise kasvatuse õpetajate, lapsevanemate kui ka eakaaslaste poolt noorte kehaliselt aktiivse elustiili kujundamisel.listelement.badge.dso-type Kirje , Vanemaealiste kehaline aktiivsus ja selle mõju elukvaliteedile(Tartu Ülikool, 2013) Mathiesen, Margit; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool. Kehakultuuriteaduskond; Tartu Ülikool. Spordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut