Sirvi Autor "Redi, Kaarel" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Kehalise kirjaoskuse arendamise võimalused ajateenistuses: tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite vaadete kvalitatiivne kirjeldus
(Tartu Ülikool, 2026) Redi, Kaarel; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorte täiskasvanute kehaline aktiivsus Eestis on madal, mistõttu on oluline mõista, kuidas seda toetavaid tegureid saab sihipäraselt mõjutada. Kaitseväe ajateenistus on Eestis üks väheseid struktureeritud keskkondi, kus on võimalik toetada noorte täiskasvanute liikumisoskuste ja -harjumuste kujunemist. Antud töö eesmärk on kirjeldada planeeritud käitumise teooria raamistikus tegevväelastest kehalise kasvatuse instruktorite hoiakuid, subjektiivseid norme ja tajutud käitumuslikku kontrolli seoses ajateenijatele kehalise kasvatuse korraldamise ja läbiviimisega ning kehalise kirjaoskuse arendamisega. Uuring põhines Kaitseväe tegevväelastega läbi viidud kolmel poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuul (N = 17). Andmete analüüsiks kasutati temaatilist analüüsi. Tulemustest selgus, et instruktorid väärtustasid kehalist kasvatust eeskätt teenistusvõime ja väljaõppe toetajana ning nägid võimalust kujundada ajateenijates distsipliini ja iseseisva treenimise harjumust, kuid tajusid vastuolu kehalise kasvatuse laiemate eesmärkide ja kehaliste võimete kontrolltesti (KVKT) -põhise hindamise vahel ning kirjeldasid korraldamisega seotud kõrget emotsionaalset koormust. Ülemate puhul domineerisid ootused KVKT tulemustele, samas kui ajateenijate ootused mõjutasid tunni sisu ning instruktori roll rõhutas eeskujuks olemist. Takistavatest teguritest piirasid tegevust ajasurve, konkureerivad ülesanded, taristu ja vahendite kättesaadavus ning treeningkavade sobivus. Toetavate teguritena tulid esile instruktorite erialane pädevus ja spetsialistide tugi. Tulemused viitavad, et kehalise kirjaoskuse arendamine ajateenistuses eeldab, et kehalise kasvatuse eesmärgid ja hindamine oleksid kooskõlas ning on oluline võimestada instruktorite enesetõhusust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Vajadus kognitiivse selguse järele küsimustiku adapteerimine ja seosed sotsiaalse soovitavusega
(Tartu Ülikool, 2017) Redi, Kaarel; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades vajadus kognitiivse selguse järele (Need for Cognitive Closure) uurimise üha laialdasemat arengut, adapteeriti Kruglanski, Atash’i, De Grada, Mannetti ja Pierro (2013; 47 küsimust) vajadus kognitiivse selguse järele (Need for Cognitive Closure, NFCC) inglisekeelne küsimustik eesti keelde. NFCC, sotsiaalse soovitavuse (Balanced inventory of desirable responding) ja SX5 isiksuseomaduste küsimustikke täitsid 129 (N = 82; M = 47) inimest vanuses 16-71 aastat (M = 31,46; SD = 13,36). Küsimustike komplekti psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti sisereliaabluse test, korrelatsioonianalüüsid, sõltumatute gruppide t-test ja regressioonianalüüs. Adapteeritud NFCC küsimustiku sisereliaablus oli (Cronbach’i α = 0,835), mis viitab, et NFCC küsimustik on reliaabne. Statistiliselt olulised seosed NFCC ning sotsiaalse soovitavuse ja demograafiliste tegurite vahel puudusid, mis kinnitas eeldust, et NFCC on iseseisev individuaalne omadus ega ole mõjutatud sotsiaalsest soovitavusest.