Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "Rennu, Madis, juhendaja" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 12 12
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Siim, Kersti; Rennu, Madis, juhendaja; Jääts, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Kersti Siimu uurimuse „Eesti vesiveskite sisseseade dokumenteerimise uurimus jahuveskite näitel“ fookuses on Eesti vesiveskite, täpsemalt jahuveskite, sisseseade väärtustamise ja selle kohta teabe kogumise problemaatika. Uurimuse üldine eesmärk on juhtida tähelepanu veskile kui tervikobjektile. Uurimustöö näitab, et vesiveski on interdistsiplinaarse uurimisväljaga pärandiobjekt, mille puhul on sisseseade saanud varasemates veskiuurimustes üllatavalt vähe tähelepanu. Vesiveski sisseseade dokumenteerimise metoodika väljatöötamise kõrval on töös lähemalt uuritud välitöödel andmete kogumist paljudest osadest koosneva veskisüsteemi kohta. Vesiveskite dokumenteerimine toetab veskite sisseseade uurimise suunda, mis aitab veskihoone arhitektuuri kõrval esile tuua ka veskiseadmete olulisust ning täiendada seni kogutud andmestikku jahuveskite kohta. Uurimuse raames on valminud inventeerimisankeedi ning mõõdistusjooniste töölehe vorm koos välitöö juhistega, mida saab edaspidi kasutada veskiseadmete süsteemsel dokumenteerimisel.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Jürise talu sauna taastamine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Eensaar, Mart; Välja, Leele, juhendaja; Rennu, Madis, juhendaja; Pihel, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Mart Eensaare lõputöö eesmärgiks oli taastada Jürise talu saun, mis asub Viljandimaal, Tömbi külas. Sauna teeb eriliseks nurgauks, mis on iseloomulik pigem omaaegsetele ärihoonetele alevites ja linnades. Ülesandeks oli restaureerida saun traditsioonilisi ehitusvõtteid ja peamiselt looduslikke ehitusmaterjale kasutades, samuti koguda andmeid sauna kui ka terve talu kohta pärijate ning lähedaste käest. Autor annab lühikese ülevaate Jürise talu ajaloolisest taustast, kirjeldab sauna taastamiseelset seisukorda ning keskendub põhjalikumalt järgnenud taastamistöödele. Töös toob välja ka mõned näited nurgauksega hoonetest Viljandimaa suurematest asulatest. Lõpptulemusena sai endine suitsusaun taastatud soome saunana, kuid säilitades põhijoontes varasemale sarnase ilme ning sulandudes ülejäänud taluhoonete hulka.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rebane, Karl Eik; Lätti, Priit, juhendaja; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Keskaegsete laevade metallist kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel. Sintlid ja naelad – rauast olulised vahendid ehitamaks keskaegset puust laeva. Kuidas olid need kinnitusvahendid tehtud? Kuidas neid vahendeid õigesti kasutada? Küsimused, millele teadis vastust iga laevaehitusmeeskond keskajal. Võib eeldada, et need meeskonnad ehitasid laevu kindlates paikades, kus oli olemas selleks vajalikud vahendid. Võib eeldada, et sellistes kohtades kasutati ka mitme erineva laeva ehituseks samu tööriistu. Seega võivad tööriistajäljed aidata siduda erinevaid laevavrakke. Töö tarvis koguti andmeid kahelt Tallinnast leitud keskajast pärit laevavrakilt. Andmete kogumise meetodid olid eelkõige sintlite ning naelte mõõdistus ja visuaalne vaatlus. Oli esemeid, mille uurimiseks oli vaja need eraldada laeva kerest ja oli ka neid, mis tulid välja leidudena laeva sisemusest. Uurimistöö praktilises osas valmis laeva külje detail. Autor pani kokku ise valmistatud uuritavad metallesemed uuritava puitmaterjali plangutuse tüüpidega. Laeva plangutuse näidis on tehtud tammepuust ja kokku pandud sepikojas rauast tööproovidena valminud sintlite ja naeltega. Võtmesõnad: nael, sintel, puulaev, merendus, keskaeg, arheoloogia, tööproov
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Kihnu kivilaeva mudeli rekonstrueerimine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Rikker, Siim; Rennu, Madis, juhendaja; Laos, Reet, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Kimmide valmistamise meetodid. Erinevatest puuliikidest saetud kimmidega katsekatus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Tagapere, Mikk; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Kingu talu maakeldri rekonstrueerimine ja ehituslahenduste kontroll sisekliima mõõtmise teel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Lumera, Juhani; Rennu, Madis, juhendaja; Peebo, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Maakivimüüride vuukimine ajalooliste ja tänapäevaste vahenditega
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Angerjärv, Tiina; Rennu, Madis, juhendaja; Peebo, Alo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    The master’s thesis titled “Pointing of Fieldstone Walls with Historical and Contemporary Methods” addresses a topic that has so far received little attention in Estonia – the pointing of fieldstone walls – examining it from both historical and contemporary perspectives. The focus is on joint fillers, materials, and techniques used in fieldstone buildings constructed since the 19th century, with attention to regional variations and changes in working practices over time. Pointing is not viewed merely as a finishing step but as a significant structural and aesthetic element that affects the wall’s durability, weather resistance, and visual coherence. The aim of the study was to document terminology related to pointing, analyze working methods, compare traditional and modern techniques, and provide practical support for those involved in restoring fieldstone buildings
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Pärandit hoides ja sünteesides: maakivimüüride seespoolne soojustamine kanepibetooniga Mooste mõisa tall-tõllakuuri näitel
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2021) Pau, Markus; Rennu, Madis, juhendaja; Kalamees, Targo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö pakub välja metodoloogilise aluse, mille abil viia läbi in-situ uuringuid kanepibetooniga seestpoolt soojustatud maakivihoonetes. Seejuures tutvustatakse kanepibetooni kui loodussõbralikku materjali, mis võiks potentsiaalselt sobida maakivihoonete seespoolseks soojustamiseks Eesti kliimas. Kuna tegemist on teadaolevalt Eesti esimese teadusliku in-situ uuringuga kanepibetooni kui seestpoolt paigaldatava soojustuse kohta maakivihoonete puhul, siis seisneb töö eesmärk ka esialgse uurimismetoodika kirjeldamises ning rakendamises, võimaldamaks edasisi võrdlevaid uuringuid sarnastes tingimustes. Siinse töö praktiline osa viidi läbi Mooste mõisasüdames asuvas ökoloogilise ehituse kompetentsikeskuses ehk ajaloolises tall-tõllakuuris, mille näol on tegemist ehitismälestisega. Töö sissejuhatav osa käsitleb mõisa kui iseäranis tähenduslikku ning suure potentsiaaliga üksust, mida võib tinglikult nimetada looduse ning kultuuri kohtumispaigaks. Seejuures osutatakse mõisa tähenduse muutumisele ajas ning maakivimüüride potentsiaalile pärandi jätkusuutlikuks edasikandmiseks. Sellesse konteksti paigutatuna näeb käesolev töö maakivihoonete seespoolset soojustamist kanepibetooniga kui üht viisi osalemaks aktiivselt jätkusuutliku pärandikaitse protsessis ning panustamaks sellega seonduvate kultuuriliste, ökoloogiliste ja ökonoomiliste küsimuste mõtestamisse.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Parvsaun. Kasutajakogemustest tüüpprojektini
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Prost-Kängsepp, Jaan; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Rannakivi sauna taastamine - palkkehand ja lõhestatud kimmkatus
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Rapur, Eiko; Rennu, Madis, juhendaja; Tammekivi, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik ehitus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Lõputöös käsitletakse palkhoone taastamist ja käsitsi lõhestatud kimmkatuse valmistamist Rannakivi sauna näitel. Põhiline töö eesmärk oli uurida katusekimmide valmistamist ja selle paigaldamist. Sellises tehnikas katuse detailide valmistamine ja paigaldamise viis ei ole Eestis levinud. Töö annab ülevaate puidu lõhestamise protsessist, detailide hilisemast töötlemisest ja vajalikest töövahenditest. Tingituna mitmekesisest allikate valimist on töös kombineeritult kasutatud erinevaid info kogumise ja tekstiks vormistamise viise. Uuritakse läbi teemakohane kirjandus ja proovitakse läbi erinevaid tehnoloogiaid, et valmistada katusekimme. Antud viisil katuse valmistamine võiks olla suureks alternatiiviks teistele puitkatustele, eriti juhul, kui tegemist on vanemate ja näiteks muinsuskaitse all olevate hoonetega.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Sepistatud nurk-uksehingede rekonstrueerimine
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2025) Sameli, Ly; Vares, Gunnar, juhendaja; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metallitöö; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Ühe pere pärimusel põhinev peaehete kollektsioon "Medvjodka naised, unistus luigeluulinnast"
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Jezierska, Diana; Rannik, Kaire, juhendaja; Rennu, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik metall; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet