Sirvi Autor "Rutiku, Renate, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Kõrg- ja madalsageduslike piltide tajukorrelaadid, mõõdetuna EEG-ga
(Tartu Ülikool, 2013) Uibo, Kristel; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida kujutiste kõrgetele ruumilistele sagedusele ja madalatele ruumilistele sagedusetele tugineva teadvustamise dünaamikat ajas. Selleks esitati katseisikutele kahest erineva kategooria kujutisest koosnevaid hübriidpilte, kusjuures üks kujutis sisaldas kõrgsageduslikku ja teine kujutis madalsageduslikku informatsiooni. Katseisiku ülesandeks oli vastata, millist kategooriat ta nägi. Samal ajal kui katseisikud ülesannet lahendasid, mõõdeti nende ajutegevust EEG abil. EEG-signaali generaatorite topograafias olid erinevused hübriidpiltide madal- ja kõrgsageduslike kujutiste teadvustamise võrdlemisel ajalõigus 124-143 ms pärast hübriidpildi esitamist. EEG-aktiivsuse topograafiad erinevate kategooriate võrdlustes olid erinevad ajavahemikes 170 – 341 ms pärast hübriidpildi esitamist. Antud tulemuste põhjal võib oletada, et 124-143 ms pärast hübriidpildi esitamist on kriitiline ajahetk visuaalses töötluses, mil otsustub, kas teadvustatakse kõrg- või madalsageduslikku kujutist. Sellele protsessile järgnevad kategooriaspetsiifilised efektid.
Nägude ja majade tajukorrelaatide võrdlus mõõdetuna elektroentsefalograafia meetodiga
(Tartu Ülikool, 2014) Sile, Geidi; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö raames on uuritud nägude ja mittenägude tajumise erinevusi. Selleks näidati katseisikutele 10 ms vältel stiimuleid, millel oli kujutatud üks kahest erineva kategooria kujutisest (nägu või maja). Esimesel kategoorial oli katseisikutele teadmata kaks alamkategooriat (tuttav nägu või võõras nägu). Stiimulid olid pikselleeritud neljal erineval astmel (maskeerimisastmed) ning katseisikud pidid vastama, millisesse kategooriasse kuuluvat kujutist (nägu või maja) nad nägid. Samal ajal, kui katseisikud ülesannet täitsid, mõõdeti nende ajutegevust EEG abil. Igal maskeerimisastmel tuvastati tuttavaid nägusid paremini kui võõraid nägusid. Kolmel esimesel maskeerimisastmel tuvastati tuttavaid nägusid paremini kui majasid, võõraste nägude ja majade vahel erinevusi ei ilmnenud. Tuttavate nägude jaoks ilmnenud käitumuslik efekt võrreldes võõraste nägudega kajastus ka EEG-ga mõõdetud sündmuspotentsiaalides. Mainitud tingimuste vahel ilmnesid erinevused alates 200 ms pärast stiimuli esitamist. Sündmuspotentsiaalid erinesid olenevalt sellest, millist stiimulit näidati eelneval katsekorral, need erinevused hakkasid ilmnema vahetult enne 200 ms möödumist stiimuli esitamisest.
Nõrkade ja mõõduka tugevusega transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) impulsside poolt emotsionaalse laadungiga stiimulite avastamisele avaldatava mõju uurimine
(Tartu Ülikool, 2015) Urvak, Elerin; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse nõrga ja mõõduka tugevusega transkraniaalse magnetstimulatsiooni (TMS) poolt emotsionaalsete stiimulite tuvastamisele avaldatavat mõju. Katses kasutati neutraalseid ja vihaseid naiste ning meeste nägusid, mida katseisikud pidid pärast lühiajalist esitust nelja variandi hulgast identifitseerima. Samal ajal stimuleeriti katseisikute esmast visuaalset korteksit (V1) üksikimpulssidega 100 ms pärast stiimuli esitust. On teada, et emotsionaalse informatsiooni töötlus toimub ka subkortikaalsetes aju osades. Seetõttu eeldasime, et tugeva TMS`i puhul langeb õigete vastuste tase neutraalsete nägude jaoks rohkem võrreldes emotsionaalsete nägudega, sest viimaseid töödeldakse ka TMS mõjule raskemini ligipääsetavates ajukeskustes. Tulemused näitasid, et hüpotees TMS`i erinevast mõjust emotsionaalsele infole kinnitust ei leidnud. Seega ei ole TMS`il erinevat mõju emotsionaalsetele stiimulitele.
The ongoing search for neural correlates of consciousness: does the P300 reflect conscious perception or its consequences?
(Tartu Ülikool, 2015) Martin, Marit; Aru, Jaan, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
A common scientific strategy towards understanding consciousness is to study neural correlates of consciousness (NCC) for a particular conscious percept. It can be done by contrasting conditions in which subjects are aware and unaware of a particular visual stimulus. However, recent findings have been contradictory and this approach appears not to reveal only the NCC, but also the prerequisites or consequences of consciousness. The goal of the present study was to investigate whether the P300 component often claimed to be a key signature of conscious access might actually rather reflect the consequences of conscious perception. Twenty-one healthy subjects participated in the EEG experiment where most of the stimuli were clearly perceived and only a quartile of trials was associated with not perceiving the target. The visual masking paradigm used no discrimination task, always the same stimulus was presented and the additional task was given together with the target stimulus. Results indicate that trials where subjects reported to have seen the stimulus are associated with a higher P300. Hence, the present data support the theories, which claim that P300 is a marker of conscious perception.
Ootuste mõju tajule ja selle seosed sündmuspotentsiaali N170 ilmnemisega
(Tartu Ülikool, 2019) Jänes, Henri; Bachmann, Talis, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Tulver, Kadi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida näotundliku sündmuspotentsiaali N170 ilmnemist illusoorsete näokujutiste tajumise korral. Põhikatses osales 8 katseisikut, kellele näidati mürapilte ja halli fooniga pilte ning sooviti teada, kas nad näevad nendes näokujutisi. Katseisikud olid mõjutatud teadmisega, et esitatud piltides esineb raskesti tuvastatavaid näokujutisi ning, et katsisikute ülesanne on need tuvastada. Selgus, et katseisikud tajusid rohkem näokujutisi mürapiltides, võrreldes halli fooni piltidega, lisaks tajuti rohkem näokujutisi pikema esitusajaga (500ms) stiimulite puhul, võrreldes lühema esitusajaga (10ms). Illusoorse näotajuga kaasnes näotundlik sündmuspotentsiaal N170, kuid see efekt ei olnud statistiliselt usaldusväärne. Samas tuvastati katse käigus stiimulieelset alfalainetust ning N170 ajaaknast hilisemaid ERP komponente, mis viitab kõrgema taseme kognitiivsete töötlusmehhanismide rollile illusoorses tajus.
Skisotüüpsuse ja fosfeenilävede seostest tajuparameetritega: ennustava kodeerimise raamistikus
(Tartu Ülikool, 2017) Vähi, Johannes; Tulver, Kadi, juhendaja; Rutiku, Renate, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Meie tunnetust maailmast ei juhi vaid väliskeskkonnast tulevad stiimulid, aga ka varasem kogemus. Ennustava kodeerimise teooria raames tuleks tunnetust mõista kui dünaamilist protsessi, kus sissetulevat informatsiooni kombineeritakse sisemiste ennustustega, ning kui sissetulev informatsioon ennustustega kokku ei sobi, vallandub veasignaal ja ennustusi uuendatakse keskkonnaga paremini kokkusobivaks. Need signaalid kanduvad aju erinevate osade vahel edasi valdavalt mööda glutamaatergilisi juhteteid. On leitud, et skisofreeniahaigetel on häirunud nii glutamaaditase kui ka aju ennustussüsteem, mistõttu otsustati käesoleva magistritöö raames uurida, kas skisotüüpsus ja glutamaaditase on sarnaselt seotud ka normaalpopulatsioonis ning kuidas see seostub erinevate tajuparadigmadega. Katseisikud (N = 18) täitsid skisotüüpsust hindava PDI-40 testi ning neil mõõdeti individuaalsed fosfeeniläved, mille põhjal kaudselt hinnata katseisikute glutamaadisüsteemi ning seeläbi ka ülalt-alla töötluse ja ennustussüsteemi efektiivsust. Seejärel sooritasid katseisikud Mooney-nägude tuvastamise ülesande ja järjestuse õppimise ülesande. Fosfeeniläve ja PDI-40 tulemuste vahel ootuspäraseid korrelatsioone ei leitud. Mooney-ülesande puhul leiti, et orientatsiooniennustuse rikkumine pikendas reaktsiooniaega ja vähendas õigete vastuste määra; stiimuli praimimine aga parandas neid. Seoseid PDI-40 tulemuste ega fosfeenilävedega ei leitud. Järgnevuse õppimise ülesande puhul leiti, et mida pikemalt katseisik järjestust on õppinud, seda pikemad on reaktsiooniajad järjestuse rikkumise korral, kuivõrd ennustus tugevneb ajas ning rikkumine põhjustab seega tugevama ennustusvea signaali. Vastuste täpsuse määral leiti olevat statistiliselt oluline seos PDI-40 negatiivse stressi alaskooriga. Lisaks leiti mitmeid statistiliselt olulisi ja vähemolulisi seoseid ülesannetesiseseid ning ka ülesannetevahelisi parameetreid võrreldes.
Varaseimate teadvustamise hetkede neuronaalsed korrelaadid
(Tartu Ülikool, 2021) Ladva, Klaus-Peeter; Rutiku, Renate, juhendaja; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut