Sirvi Autor "Säälik, Ülle" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin
Eestis on paljud autorid vaadelnud PISA 2006 ja 2009 tulemusi keskendudes põhiliselt nende olemuse selgitamisele ja erinevatele võrdlustele. Tänu Eduko uurimistoetusele oli autoritel võimalik PISA tulemusi analüüsida, kusjuures autorid keskendusid põhiliselt PISA tulemuste seostele koolide juhtimisega, õpilaste õpistrateegiatega, nende õpimotivatsiooniga jne. Uuringu käigus leiti uusi ideid, millele saab toetuda eesti kooli arendamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti PISA 2009 kontekstis: tugevused ja probleemid: Programmi Eduko uuringutoetuse kasutamise lepingu aruanne
(2012) Mikk, Jaan; Kitsing, Maie; Must, Olev; Säälik, Ülle; Täht, Karin; Tartu Ülikool
Analüüsi eesmärk on hinnata Eesti kooli olukorda ja arenguid PISA 2009 andmete põhjal. Eesti üldharidussüsteemi tugevuste ja probleemide leidmiseks võrreldakse Eesti PISA 2009 tulemusi teiste riikide tulemustega. Juba alates PISA esimestest uuringutest on teada, et riigi tasandil fikseeritavad kõrged õppimisega seotud hoiakulised näitajad (õppimisstrateegiad, õpihuvi- ja motivatsioon, õpilaste enesekohased hoiakud) on negatiivselt seotud õpilaste saavutustega. Eesti arengut analüüsitakse PISA 2009 üldtulemuste ning üksiktulemuste ja kõigi taustaandmete võrdlemisel PISA 2006 vastavate näitajatega. Kui taustanäitaja muutus on statistiliselt olulises seoses PISA tulemuste muutusega, siis on see üks võimalik selgitus Eesti PISA tulemuste muutusele. Järeldused võimaldavad kindlamalt otsustada, milliste arengutega Eesti haridussüsteemis tuleb jätkata ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Näiteks, kooli küsimustiku vastuste analüüsimisel saab leida, millised õpetamise ja hindamise viisid, milline õppekava ja hariduspoliitika on tänapäeval perspektiivsed. Need teadmised võimaldavad paremini realiseerida EDUKO eesmärki kujundada tulevikkuvaatav õpetajahariduse süsteem.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuse ning kutsevaliku motivatsiooni seosed tegevõpetajate ja õpetajakoolituse tudengite võrdluse
(Tartu Ülikooli Narva Kolledž, 2021) Reismaa, Aire; Säälik, Ülle; Tartu Ülikool. Narva Kolledž; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Mille poolest erinevad madala ja kõrge lisandväärtusega gümnaasiumid? Intervjuud koolijuhi, õpetajate ja õpilastega. Peamised leiud
(Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut, 2017) Must, Olev; Must, Aasa; Saks, Katrin; Mäeots, Mario; Kiisla, Aet; Kumpas-Lenk, Kaija; Säälik, Ülle
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Õpetajate suhtlemiskompetentsuse uuring
(2013) Mikk, Jaan; Krips, Heiki; Säälik, Ülle; Kalk, Karmen
Esitatud on Eduko projekti raames läbi viidud õpetajate suhtlemiskompetentsuse uuringu tulemusi: ankeet, õpilaste vastused ja üks uuringut kirjeldav ning tulemusi analüüsiv artikkel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Reading literacy performance: Metacognitive learning strategies matter, schools have effect on student outcomes
(2016-05-23) Säälik, Ülle; Mikk, Jaan, juhendaja; Välijärv, Jouni Ensio, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Lugemisoskust peetakse hariduse alustalaks ja sellega seotud tegureid on mitmeid. Käesolev tööga uuriti õpistrateegiate rolli õpilaste lugemistulemuste erinevuste selgitamisel, millised tegurid võivad olla erinevuste allikaks ja mil määral sõltuvad individuaalsed õpilase lugemistulemused koolidevahelistest erinevustest. Töös kasutati PISA 2009 uuringu andmeid, sh. väga oluliste metakognitiivsete õpistrateegiate kohta. Metakognitsioon on kõrgema taseme mõtlemisvõime, teadlikkus sellest, kuidas õppimine toimub jms. Analüüsi lisati õpilase ja kooli taustaandmed (sotsiaalmajanduslik-kultuuriline taust, õpilase sugu ja kooli keel) ning õpikeskkonna näitajad (õpilase-õpetaja suhted ja distsipliin). Uuriti Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Norra andmeid. Kooli õppekeel kaasati uuringusse, kuna nii Eestis kui Soomes on muret tekitanud erineva õppekeelega koolide õpilaste erinevad tulemused. Kasutati mitmetasandilist modelleerimist, mis arvestab üksikisiku gruppi kuulumist, võimaldab selgitada süstemaatilisi erinevusi põhjustanud muutujaid ning ennustada, kuivõrd muutuja suurendaks või vähendaks uuritavat õpitulemust. Kõikide muutujatega mitmetasandiline mudel selgitas kokku 56-67% koolidevahelisest variatiivsusest ning umbes 30% õpilastevahelisest variatiivsusest. Seejuures katab metakognitiivsete õpistrateegiate poolt selgitatav sellest suurima osa, mis näitab, et nende kõrgema taseme õpistrateegiate rolli õpilase lugemisoskuse edendamisel võib pidada väga oluliseks. Kõigis riikides tulenevad õpilastevahelised erinevused mingil määral koolidevahelistest erinevustest: Soomes oli grupi efekt väikseim 9%, Norras 10%, Rootsis 16%, Eestis 21%, Lätis 23% ja Leedus 32%. Kõigis neis riikides kehtib 15-aastastele kohustuslik kooliharidus ning kõigile võrdset haridust lubav hariduspoliitika, kuid koolidevaheliste erinevuste ulatus seab selle võrdsuse väite kahtluse alla. Balti riikides eelistasid õpilased Põhjamaade õpilastega võrreldes sagedamini traditsioonilisi õpistrateegiaid (nt. mälutehnikaid) ning Eestis oli venekeelsete koolide õpilaste puhul see eelistus suurem kui eestikeelsete koolide õpilaste vastustes, kuid mälutehnikatele rõhudes õpilase lugemistulemus pigem langeb. Erineva õppekeelega koolide poiste ja tüdrukute lugemistulemuste selgitamisel oli metakognitiivsel üldistamise strateegial kõige suurem osa. Kui taustategurite efekt oli kontrollitud, selgitasid õpistrateegiad siiski veel 22−27% õpilastevahelisest variatiivsusest. Soomes ilmnes tüdrukute lugemistulemus enam õpistrateegiatest sõltuvat, samas aga Eestis hoopis vastupidi - õpistrateegiad selgitasid poiste lugemistulemuste variatiivsust rohkem kui tüdrukute puhul.