Sirvi Autor "Siim, Janno" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Graafiteooria ülesannete komputeriseerimine
(2014) Siim, Janno; Prank, Rein
H. Pärn tegi 2013. aastal oma bakalaureusetöö raames prototüübi graafiteooria õpiprogrammist, millega oleks võimalik koostada ja lahendada erinevaid graafiteooriaga seotud ülesandeid. Antud lõputöö eesmärgiks sai seatud selle prototüübi edasiarendamine ja keerukamate ülesandetüüpide sissetoomine. Lisaks uuriti, milliseid ülesandetüüpe on üldse mõttekas sellises keskkonnas kasutada. Töö tulemusena realiseeriti 5 uut ülesandetüüpi ja lisaks täiendati keskkonda mitme olulise üldise täiendusega nagu näiteks suunatud graafide joonistamise võimalusega.
Non-interactive shuffle arguments
(2020-07-09) Siim, Janno; Lipmaa, Helger, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Demokraatliku riigi toimimiseks on turvaline hääletussüsteem esmatähtis. E-hääletus on korraldajale odavam ning valijale mugavam. Samas kaasnevad sellega ka paljud uued turvariskid ja tehnilised väljakutsed. Üks nendest väljakutsetest on häälte segamine, et kaotada seos hääletaja ja tema hääle vahel. Paberhääletuse puhul raputab valimistöötaja hääletuskasti. E-hääletuse puhul kasutakse tihti mix-neti hajussüsteemi, mis laseb igal serveril krüptogrammid ümber järjestada ja hägustada. Kui vähemalt üks serveritest ei ole ründaja poolt kompromiteeritud, siis on arvutuslikult raske seostada krüptogrammi ja tema omanikku. Seda juhul, kui iga server lisaks ka tõestab, et ta segas hääled korrektselt. Tõestus peaks olema raskesti võltsitav ja ei tohiks avalikustada rohkem informatsiooni kui see, et segamine toimus korrektselt. Vastavate omadustega tõestusi nimetatakse segamise nullteadmustõestusteks ja selles töös uurime, kuidas neid konstrueerida. Antud töö peamine panus on kiire segamise nullteadmustõestus. Kasutades tagasihoidliku riistvara kulub nt 100 000 krüptogrammi segamiseks, tõestamiseks ja verifitseerimiseks vaid alla 3 minuti. Varasemad sarnase kiirusega tõestused on (ebakorrektselt) käsitlenud räsifunktsiooni kui juhuslikku funktsioon. Antud tõestus ei vaja seda eeldust, kuid see-eest kasutab tõestuses avalikku võtit, mille peab arvutama usaldatud osapool. Usalduse vähendamiseks pakume välja ühisarvutuse protokolli, mis hajutab võtme arvutuse mitme osapoole vahel. Lõpetuseks pakume välja versiooni esialgsest nullteadmustõestusest, mis ühildub ühisarvutuse protokolliga ja sisaldab ka muid täiendusi. Antud tõestus on implementeeritud e-hääletussüsteemis Zeus, mida kasutatakse laialdaselt Kreekas.
Turvalised ja efektiivsed mix-netid
(2016) Siim, Janno; Lipmaa, Helger
Mix-net on süsteem, mis võimaldab saavutada anonüümsuse arvutite vahelises suhtluses. Mix-net võtab sisendiks kasutajate krüptogrammid ja väljastab krüptogrammid juhuslikult segatud järjekorras. Mix-net'id võimaldavad turvalise e-valimise ning paljude teiste anonüümsust vajavate rakenduste konstrueerimist. Mix-net'ide ehitamisel on oluline võimalus veenduda, et segamine toimuks korrektselt. Samas ei saa mix-net avaldada, kuidas segamine toimus, kuna sellega kaoks anonüümsus. Võimalik lahendus sellele probleemile on nullteadmusprotokolli kasutamine.\n\r\n\rAntud magistritöös uuritakse J. Furukawa 2005. aastal välja pakutud nullteadmusprotokolli krüptogrammide segamise jaoks. Esiteks antakse detailne ja kergemini loetav kirjeldus Furukawa segamise ja segamis-dekrüpteerimise nullteadmusprotokollidest. Lisaks pakutakse välja kaks uut permutatsioonimaatriksi kirjeldust ning kaks lihtsat muudatust segamise protokollile, mis aitavad vähendada ajalist keerukust.