Sirvi Autor "Somelar, Peeter, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Atmosfääri CO2 Balti paleomulla moodustumisel Neoproterosoikumi lõpus
(Tartu Ülikool, 2020) Tomingas, Taavi; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Murenemiskoorikud kujunevad otseses kontaktis nende moodustumisaegse atmosfääriga, seega peegeldavad nad tekke aegseid kliima tingimusi (temperatuuri ja sademeid) ning atmosfääri koostist, aga ka hilisemaid tektoonilisi ja/või hüdrotermaalseid sündmusi. Neoproterosoikumile (~540-1000 Ma) on iseloomulik muutlik kliima, kus globaalsed jäätumised vaheldusid kasvuhoonekliima perioodidega, mil toimusid suured muutused süsinkuringes ning toimus hapniku sisalduse tõus tänapäevasele tasemele ning kõige tipuks ilmusid hulkraksed loomad. Kontinentaalses läbilõikes on antud periood markeeritud suure põiksusega (Great Unconformity), mis on leitav kõigilt tolleaegsetelt mandritelt. Kuigi Neoproterosoikumi hapniku kontsentratsioonide tõus on hästi teada, on palju suuremaks küsimärgiks CO2 sisaldused. CO2 kontsentratsioon mängib olulist rolli klimaatiliste tingimuste kujunemisel, eriti keskmistes temperatuurides, aga ka vihmavee pH kujunemises, mis omakorda mõjutavad oluliselt murenemise intensiivsust. Balti paleomulla näol on tegemist hästi väljakujunenud lateriitset tüüpi murenemisprofiiliga, mille maksimaalne vanus on ca. 600 Ma ning minimaalne vanus on ligikaudu 550-560 Ma. See asub kristalse aluskorra ülemises osas ning selle paksus varieerub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini (rikkevööndites isegi 150 meetrini). Antud töö tulemused näitavad, et Neoproterosoikumi lõpu pCO2 sisaldused olid küll kõrgemad, võrreldes tänapäevase atmosfääriga, kuid jäävad 0.8 kuni 32 PAL piiresse. Nõnda suur erinevus tuleneb suure tõenäolisusega uuritud profiilide geoloogilisest säilivusest. Samas tuleb meeles pidada, et mõlema läbilõike (F97 ja F339) puhul on profiili ülemine osa suuresti kadunud puurimisel või kulutatud. Seega tuleks antud väärtustesse suhtuda kui miinimumhinnangutesse.
Eesti tulekivi arheoloogiliste leidude keemiline koostis – võimalus päritolu määramiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tulekivi oli kiviajal üks peamine tööriistade valmistamise materjal Balti mere regioonis. Eestis leidub tulekivi Siluris, kuid selle levik on piiratud ja toorme kvaliteet jääb alla lähiümbruse Mesosoikumi kaltsedonile. Arheoloogilised leiud näitavad, et suur osa kasutatud tulekivist toodi siia lähiümbrusest. Tulekivi kasutus saavutas oma hiilgeaja Neoliitikumis, kui levima hakkas nöörkeraamika kultuur. Sel ajal hakati kasutama venekirveid, mis said populaarseks Skandinaavias ja Balti maades, kus nöörkeraamika kultuur on tuntud ka kui venekirveste kultuur. (Kriiska ja Tvauri, 2002) Analüüsitud proovide XRF- ja SEM-tulemuste põhjal on domineeriv faas uuritud proovides ränidioksiid. Kuid sellest olenemata on erinevatele kaltsedoni piirkondadele iseloomulikud jälgelementide sisaldused ja mittekarbonaatsed suletised, mille alusel on võimalik arheoloogiliste leidude toorme päritolu hinnata. Mesosoikumi vanuseline kaltsedon on tekkinud peamiselt puhta kaltsiumkarbonaadi asendumisel räniga ja sellest tuleneb suurem CaO sisaldus ja homogeensus (mittekarbonaatsete suletiste puudumine). Eesti Paleosoikumi ränimaterjal peegeldab seevastu tekkekeskonna mineraalset ja keemilist koostist, mis avaldub kaaliumpäevakivi, dolomiidi, illiidi, illit-smektiidi, vilkude ja hajusalt paiknevate rauaoksuhüdraatide suletiste näol. Analüüside põhjal saab hetkel oletada, et valdav osa uuritud tulekivi arheoloogilistest leidudest ühtib Eestist korjatud loodusliku moreense materjali keemilise koostisega, mis viitab arheoloogiliste leidude kohalikule päritolule. Parema kvaliteediga lähiümbruse Mesosoikumi materjali kasutuse kohta Eestis annavad viite Luke asulakohast pärinevad tulekivi palad, mille keemiline koostis ühtib Kriidi päritolu materjaliga, kuid hetkel ei saa välistada Eestist leitud arheoloogiliste leidude pärinemist Valdaist Venemaalt, mille piirkonna rahvastega läbi käidi ja kus tulekivimaterjal on tekkinud samas settebasseinis sarnastes dolomiitsetes kivimites.
Jälgelemendid Uljaste sulfiidse mineralisatsiooni ilmingutes
(Tartu Ülikool, 2022) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kirde-Eestis leviva Alutaguse vööndi sulfiid-grafiitgneisside levialal asuv Uljaste polümetalne anomaalia on pakkunud teadlastele huvi 1960. aastatest alates. Uljaste grafiitgneissides on kõrged grafiidi ja erinevate sulfiidide (peamiselt pürrotiini) sisaldused. Juba varasemalt on mainitud, et lisaks sulfiididele esineb grafiitgneissides madalates kogustes väärismetalle, mida on seostatud hüdrotermaalsete sündmustega. Lõuna-Soomes ja Kesk-Rootsis, mis moodustavad Eesti territooriumiga ühtse aluskorra ploki, kaevandatakse just neid samu metalle. Seetõttu ei ole välistatud, et ka Eesti maapõu võib peita endas perspektiivseid maagialasid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Uljaste puursüdamiku F188 sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide levikut, mineraloogilisi assotsiatsioone ja geneesi ning hinnata mineralisatsiooni sündmuste vanuseid kasutades U/Pb keemilist dateerimist. Analüüside käigus tuvastati, et sügavustel 200.75–201.3, 213.4; 331.4 ja 344 m esines intervalle, mis on intensiivselt läbistunud hüdrotermaalsetest soontest. Just nendes intervallides tuvastati ümbritsevast kõrgemaid väärismetallide (Ag, Au) ja nendega kaasnevate elementide (Te, Bi) sisaldusi. Keemilise dateerimise tulemuste põhjal saame väita, et uraniniidi terad on valdavalt tekkinud ajavahemikus 1708–1783 ± 40 Ma, mis lubab oletada, et uraniniitide tekkega seotud hüdrotermaalsed protsessid on seotud Svekofenni orogeeni lõpufaasi ja postorogeense faasi algusega.
Jõhvi raudkvartsiidi keemiline analüüs käsi-XRF-iga
(Tartu Ülikool, 2020) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uurimustöö eesmärk on selgitada, kasutades käsi-XRF-i, Jõhvi aluskorras oleva raudkvartsiidi keemiline koostis. Samuti võrrelda uue Jõhvi-PA2 mõõtmistulemusi varasematega. Seoses Eesti Geoloogiateenistuse aluskorrauuringutega, puuriti 2019. aasta sügisel ja talvel Jõhvi magnetanomaalia alale kaks uut süvapuurauku (Jõhvi-PA1 ja Jõhvi-PA2). Magnetanomaaliat põhjustavad raudkvartsiidid on geoloogidele huvi pakkunud juba eelmise sajandi esimesest poolest, kuid nüüdseks on vanadest puursüdamikest tehtud analüüsid iganenud ning suurem osa kivimmaterjalist hävinenud. Magnetanomaalia taas uurimisega loodetakse saada täiendavat infot nii raudkvartsiitse keha mõõtmete kui ka koostise kohta. Antud töö on osa puursüdamike kirjeldamise programmist, mille tulemusi kasutatakse puursüdamiku litoloogilisel kirjeldamisel ja nii mineraloogiliste kui ka geokeemiliste prooviintervallide valikul.
Karbonaadid Eesti Eelkambriumi murenemiskoorikus
(Tartu Ülikool, 2015) Kõre, Helen; Somelar, Peeter, juhendaja; Liivamägi, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Balti murenemiskoorikus esineb erineva morfoloogia ja keemilise koostisega karbonaate. Käesoleva töö käigus leiti kaltsiiti ja Fe-rikast dolomiiti (ankeriiti). SEM analüüsid näitavad, et valdavalt esinevad karbonaadid neljal erineval viisil – soontena, ebakorrapäraste laikudena, massiivselt ja teiste mineraalide ääristena. Kaltsiiti võis kõige paremini märgata proove läbivate kaltsiidisoontena, aga teda leidus ka teiste eelmainitud viisidel. Fe-dolomiiti esines laialdaselt, nii massiivselt, ebakorrapäraste laikudena kui ka teiste mineraalide äärtes. SEM analüüside põhjal saame väita, et morfoloogiliselt ja keemiliselt koostiselt sarnanevad uuritud karbonaadid teiste autorite poolt varem uuritud karbonaatidega. Karbonaatide isotoopanalüüsi tulemused näitasid, et süsiniku isotoopväärtused on tugevalt negatiivsed, jäädes vahemikku -19,23‰ kuni -7,28‰. Isotoopanalüüsi tulemused langevad kokku Neoproterosoikumis toimunud δ13C isotoopväärtuste kõikumistega, mis annab märku, et karbonaadid on tekkinud murenemiskooriku tekkeaja lähedal ja on seotud Gaskiersi või Faquiersi jäätumistega või siis Shuran-Wonoka sündmusega, mille käigus süsinikisotoopväärtused ulatusid alla -10‰ (Grotzinger jt., 2011). Murenemiskoorikut mõjutanud diageneetilistele ja/või hüdrotermaalsetele muutustele viitavad proovides esinevad savimineraalid illiit, segakihiline illiit-smektiit, kloriit ja proovis F237-9 esinev kalkopüriit. Kuigi diageneetilised ja/või hüdrotermaalsed muutused on ilmselt mõjutanud murenemiskoorikus leiduvate karbonaatide mineraalset ja isotoopkoostist vaid vähesel määral, ei saa kindlalt väita, et karbonaadid on pedogeense päritoluga. Selleks, et selgitada karbonaatse ainese päritolu, oleks vaja teostada täiendavaid uuringuid.
Keemilise murenemise ilmingud Islandi erivanuselistes basaltsetes laavavooludes
(Tartu Ülikool, 2013) Torp, Rauno; Somelar, Peeter, juhendaja; Liivamägi, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Narva jõe alamjooksu ala savide ja kiviaegse keraamika mineraloogiline ja keemiline analüüs (SEM-EDS, XRD)
(Tartu Ülikool, 2020) Jegorov, Sander; Kriiska, Aivar, juhendaja; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Palaeoweathering record of the Archaean–Proterozoic transition in the Imandra–Varzuga greenstone belt, north-western Russia
(2022-04-20) Soomer, Sigrid; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Maa ajaloos tähtsal Arhaikumi – Proterosoikumi piiril, ligikaudu 2,4 miljardit aastat tagasi ilmumus Maa atmosfääri vaba hapnik. Hapnikulise atmosfääri tekkimine tõi kaasa muutused Maa geokeemilistes aineringetes ja käivitas laiaulatusliku kontinentaalsete kivimite oksüdatiivse murenemise. Senini on oldud seisukohtal, et selline keskkond põhjustas laiaulatusliku sulfiidsete mineraalide lahustumise ja selle tulemusena intensiivse happelise murenemisimpulsi, mis omakorda tekitas toitainete plahvatusliku sissekande ookeanidesse, soodustades primaarproduktsiooni ning fotosünteetilise hapniku juurde tekkimist. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oli hinnata keskkonnatingimusi ja atmosfääri CO2 kontsentratsioone Kuksha murenemiskooriku tekkimise ajal 2,5 - 2,45 miljardit aastat tagasi ning analüüsida Imandra-Varzuga rohekivimite vööndi geoloogilise läbilõike Seidorechka, Polisarka ja Umba kihistute savikiltasid, et hinnata kontinentaalse murenemise intensiivsust enne ja pärast hapnikulise atmosfääri kujunemist. Doktoritöö tulemused näitavad, et Kuksha murenemiskoorik on moodustunud keskmisest intensiivsemal murenemisel nõrgalt happelistes tingimustes, kus aasta keskmine temperatuur oli ~12–13 °C ja keskmine sademete hulk 700–1100 mm/a, mis ligikaudu vastab tänapäevasele Vahemere piirkonna kliimale. Murenemiskooriku tekkimise ajal oli hinnanguline paleoatmosfääri CO2 osarõhk ainult 1–10 PAL. Samas ei ilmnenud selget murenemisintensiivsuse erinevust enne vaba hapniku ilmumist tekkinud Seidorechka kihistu setendite ja sellel järgnenud eeldatavalt hapnikulistes tingimustes tekkinud Umba kihistu setendite vahel. Seega võib väita, et hapnikulise atmosfääri tekkimisega kaasnev happelise murenemise impulss ei omanud märkimisväärset mõju üldisele silikaatide murenemise intensiivsusele. Meie andmed viitavad, et murenemisintensiivsus Arhaikumi ja Proterosoikumi üleminekul pigem langeb koos atmosfääri CO2 suhtelise sisaldusega, millega tõenäoliselt kaasnes ka üldine kliima jahenemine.
Redokssensitiivsed elemendid Balti basseini Ediacara-Kambriumi settekivimites
(Tartu Ülikool, 2016) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond