Sirvi Autor "Tartu Ülikool. Geoloogia osakond" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 162

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
A specimen of Psammolepis in the Gauja Formation (Estonia)
(Tartu Ülikool, 2015) Tuuling, Tormi; Meidla, Tõnu, juhendaja; Mark-Kurik, Elga, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
This contribution summarizes various aspects related to the discovery of a Psammolepis in the Gauja Formation in Estonia. The fragmentary material was identified after assembly as Psammolepis undulata. This identification is based on the observations and the process of elimination, as follows:  the size and shape of the shield suggested that it is a psammosteid;  the plate lacks pleromin and this suggests it to be a dorsal shield;  the sensory system closely matches that of a previously known dorsal shield of P. undulata, with only minimal differences;  considering the species previously known in the Gauja Formation, the other characters fit the best P. undulata. A psammosteid shield with well-preserved lateral line system is very rare and fact that the current specimen has preserved an extensive system of canals makes it exceptional. This specimen also shows that the sensory system of Psammolepis was larger than previously thought. Features of the visceral surface suggest that P. undulata could have a double sensory system like amphiaspids, but these preliminary observations need further approval. Current specimen bears a partly regenerated bite mark, likely created in course of an attack by a sarcopterygian of the genus Laccognathus. As the bite mark and related cracks are situated in anterior part of the plate, it suggests a frontal attack. Vertebrate fossils in the Kalmetumägi locality are of unique preservation being only weakly deformed. The new plate represents the first and only specimen of P. undulata found in the Gauja Formation in Estonia. The new record makes the distribution interval of P. undulata similar to that in Latvia and in the Devonian of Scotland. This
listelement.badge.access-status Embargo ,
Aafrika troopiliste soometsade füllosfääri lämmastiku aineringe mikrobioom
(Tartu Ülikool, 2025) Saarts, Sophie; Espenberg, Mikk, juhendaja Mander, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Troopiliste soometsade füllosfääri mikroobikooslused erinevad mulla omadest, kuid nende roll lämmastikuringes on suures osas teadmata. Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida erinevate taimeliikide lehtede mikroobse koosluse rolli lämmastikuringes troopilistes soometsades Aafrikas. Reaalaja polümeraasi ahelreaktsiooni (qPCR) abil kvantifitseeriti leheproovidest bakterite ja arhede 16S rRNA geenide arvukused ning üheksa lämmastikuringe protsessides osaleva geeni arvukused. Tulemused näitasid, et füllosfääri mikroorganismid viisid läbi peamiselt lämmastiku fikseerimist ja denitrifikatsiooni ning vähesemal määral nitrifikatsiooni ja dissimilatoorset nitraadi redutseerimist ammooniumiks. Samuti selgus, et lehtede denitrifitseerivad mikroorganismid võivad läbi viia nii mittetäielikku denitrifikatsiooni ja selle tagajärjel emiteerida atmosfääri kasvuhoonegaasi N2O kui ka täielikku denitrifikatsiooni või ka mullast emiteerunud N2O-d siduda.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate
(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Projekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on:  analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses;  kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises;  hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas;  uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aktiveeritud tuhakomposiitide mehaanilised omadused
(Tartu Ülikool, 2021) Vits, Karmen; Paaver, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Keevkihttehnoloogial põhinevate katelde kasutamine piirab tekkiva tuha taaskasutamist, muutes tuha tsementeerimis omadusi tavapärasest madalamaks. Siiski näitavad viimased uurimistööd (Paaver et al., 2021), et tuha tsementeerumis omadusi on võimalik mehaanilise aktiveerimise kaudu tõsta. See võimaldaks tuha taaskasutamist suuremates kogustes. Käesoleva bakalaureusetöö raames selgitati välja eelnevalt mehaaniliselt aktiveeritud Eesti põlevkivi keevkihttehnoloogia tuha baasil valmistatud katsekehade füüsikalisi ja keemilisi omadusi: paindetugevust, üheteljelist survetugevust, vastupidavust külmumistüklitele, leostumisomadusi ning poorsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Akustilise profileerimise andmete rakenduse analüüs Liivi lahe maastikulis-ökoloogilise kaardi täpsustamiseks
(Tartu Ülikool, 2013) Tsyrulnikova, Sofya; Tsyrulnikov, Arkady, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Alumiiniumi käitumine põlevkivituha leostumisel
(Tartu Ülikool, 2010) Joosu, Lauri; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Arseeni ärastamine põhjaveest – rauaärastusseadmete töö efektiivsus ja laborikatsed
(Tartu Ülikool, 2023) Krull, Annamaria; Karro, Enn, juhendaja; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Arseen on inimorganismile toksiline element, seetõttu on Eestis joogiveele kehtestatud arseeni piirsisalduseks 10 μg/L. 2017. aastal tuvastati Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamise käigus joogiveele kehtestatud piirsisaldusest kõrgemaid arseeni sisaldusi. Arseen on võimeline adsorbeeruma rauaühendite pinnale, mille tulemusena eemaldub arseen veest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kui tõhusalt eemaldavad põhjaveest arseeni töötavad rauaärastusseadmed ja kui efektiivsed on erinevad filtermaterjalid ning rauaühendid arseeni ärastamisel. Töö raames uuriti viie puurkaevu puhul vee keemilise koostise muutust enne ja peale rauaärastusseadmeid, ning teostati kaks arseeni ärastamise laborikatset, mille raames katsetati kolme erineva filtermaterjali (kvartsliiv, greensand ja birm) arseeni sidumisefektiivsust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Atmosfääri CO2 Balti paleomulla moodustumisel Neoproterosoikumi lõpus
(Tartu Ülikool, 2020) Tomingas, Taavi; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Murenemiskoorikud kujunevad otseses kontaktis nende moodustumisaegse atmosfääriga, seega peegeldavad nad tekke aegseid kliima tingimusi (temperatuuri ja sademeid) ning atmosfääri koostist, aga ka hilisemaid tektoonilisi ja/või hüdrotermaalseid sündmusi. Neoproterosoikumile (~540-1000 Ma) on iseloomulik muutlik kliima, kus globaalsed jäätumised vaheldusid kasvuhoonekliima perioodidega, mil toimusid suured muutused süsinkuringes ning toimus hapniku sisalduse tõus tänapäevasele tasemele ning kõige tipuks ilmusid hulkraksed loomad. Kontinentaalses läbilõikes on antud periood markeeritud suure põiksusega (Great Unconformity), mis on leitav kõigilt tolleaegsetelt mandritelt. Kuigi Neoproterosoikumi hapniku kontsentratsioonide tõus on hästi teada, on palju suuremaks küsimärgiks CO2 sisaldused. CO2 kontsentratsioon mängib olulist rolli klimaatiliste tingimuste kujunemisel, eriti keskmistes temperatuurides, aga ka vihmavee pH kujunemises, mis omakorda mõjutavad oluliselt murenemise intensiivsust. Balti paleomulla näol on tegemist hästi väljakujunenud lateriitset tüüpi murenemisprofiiliga, mille maksimaalne vanus on ca. 600 Ma ning minimaalne vanus on ligikaudu 550-560 Ma. See asub kristalse aluskorra ülemises osas ning selle paksus varieerub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini (rikkevööndites isegi 150 meetrini). Antud töö tulemused näitavad, et Neoproterosoikumi lõpu pCO2 sisaldused olid küll kõrgemad, võrreldes tänapäevase atmosfääriga, kuid jäävad 0.8 kuni 32 PAL piiresse. Nõnda suur erinevus tuleneb suure tõenäolisusega uuritud profiilide geoloogilisest säilivusest. Samas tuleb meeles pidada, et mõlema läbilõike (F97 ja F339) puhul on profiili ülemine osa suuresti kadunud puurimisel või kulutatud. Seega tuleks antud väärtustesse suhtuda kui miinimumhinnangutesse.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Balti Jääpaisjärve rannamoodustised nähtuna aerolaserskanneerimise kõrgusandmetest
(Tartu Ülikool, 2023) Sarap, Georg Rudolf; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada LiDAR reljeefimudelilt Eesti aladel ligi 11 700 kal ka BP levinud Balti Jääpaisjärve viimase (BIII) taseme rannamoodustised ning modelleerida nende alusel paleo-veepind ning rannajoone paiknemine hindamaks pärastjääaegse maatõusu muutuseid. Uuringu tulemusena täienes Balti Jääpaisjärve (BIL) rannamoodustiste andmestik ning täpsustus rannavööndi paiknemine. BIII paleo-veepinna kiireima maatõusu asimuudiks saadi 321º, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutulemustega. Paleo-veepinna tõusugradiendiks saadi 39 cm km -1 , mis on ligi 7 cm km -1 enam kui näitavad varasemad uuringud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Biokile tehismärgalasüsteemis kasutatud hüdratiseerunud põlevkivituhast filtermaterjali pinnal
(Tartu Ülikool, 2013) Siitam, Lauri-Olavi; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Chert-dolostone sequences in Zaonega Formation, Karelia: implication to the chert origin
(Tartu Ülikool, 2014) Üpraus, Kärt; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes
(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Conodont biostratigraphy across the lower boundary of the Haljala Stage in northwestern Estonia
(Tartu Ülikool, 2016) Paiste, Tõnn; Männik, Peep, juhendaja; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Devoni ladestu liigestus Eestis vertebraatide kvantitatiivse biostratigraafia alustel
(Tartu Ülikool, 2016) Ani, Tavo; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti elektrijaamade tuha potentsiaal sulfoaluminaat-tsemendi tootmiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kiil, Eelika; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna Eesti on maailmas esikohal põlevkivi kaevandamises, kasutamises ning paraku ka põlevkivitööstuse erinevat tüüpi jäätmete tekitamises, siis peame me olema esikohal ka jäätmete taaskasutuses. Tsementide tootmine on üheks perspektiivsemaiks põlevkivituha taaskasutuse valdkonnaks. Seoses uute, keev-kihispõletamise tehnoloogiat kasutatavate põlevkivikatelde juurutamisega, on järjest vähemaks jäänud veel viimaseid aastaid töötavate tolmpõletuskatelde kõrgtemperatuurilist (<1200 °C juures klaasistunud) elektrifiltertuhka, mis on sobilik Portland-põlevkivitsemendi segude valmistamiseks. Seega on vajadus luua uut tüüpi tsemendilaadseid sideaineid ning üheks selliseks võimaluseks on sulfoaluminaat-tsementide (SAT) süntees, mille tootmiseks on võimalik kasutada erinevaid lähteaineid, sealhulgas tööstusjäätmeid, nagu põlevkivituhk. Kuna SAT tüüpi sideainete tootmiseks kulub vähem energiat ja selle CO2 heitmed on väiksemad, siis saaks selliselt vähendada ka tsemenditööstuse ökoloogilist jalajälge. Katsete läbiviimisel kasutati Auvere elektrijaama tuhka ning tulemused näitavad, et sulfoaluminaat-tsemendi sünteesiks kasutatud alumiiniumisoolad ei aidanud kaasa SAT jaoks vajaliku ettringiidi tekkele tuhas. Lisatud alumiiniumi ei õnnestunud segudes täielikult aktiveerida ning seda jäi reageerimata kujul proovidesse alles. Lisaks tuleb järeldada, et kõige intensiivsem oli ettringiidi tekkimine tuhas, mis oli aktiviseeritud ainult veega ja hoitud 100% õhuniiskuse keskkonnas. Veega küllastatud keskkond ning ennekõike leelisaktiveerimine pärssisid ettringiidi teket. Mikrostruktuuride uuringus tuvastati ettringiidi-tüüpi nõeljad kristallid ka teistes segudes, kuid need nanokristallilised moodustised ei tekitanud tsementatsiooniks vajalikku omavahel põimunud mikroskoopiliste ettringiidikristallide võrgustikku, mis oleks oodatud SAT tüüpi sideaines. Kuigi antud uuringu tulemused ei andnud positiivset tulemust, on selle alusel võimalik välja töötada edasine uurimisprogramm Eesti põlevkivituhast sulfoaluminaat-tsemendi sünteesimiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Energia uue Auvere elektrijaama elektri tootmises tekkiva tuha koostis ja selle tsementeerumisvõime
(Tartu Ülikool, 2017) Pokk, Ailar; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti uue Auvere elektrijaama filtersüsteemi tuha keemilist- ja mineraloogilist koostist ning uuriti tuha kivinemist hüdraatumisel. Pooleaastase perioodi vältel teostati erinevaid analüüse, nende hulgas XRD, XRF, üheteljeline survetugevustest, lisaks uuriti katsekehade mikrostruktuuri skaneeriv elektronmikroskoobiga. Tuha keemiline ja mineraalne koostis on analoogne Narva elektrijaamade teiste keevkihttehnoloogial põhinevate katelde tuhale. Erinevates säilitustingimustes ja vanusega tuha-vee segudest tehtud katsekehade survetugevused ulatusid 10 MPa-ni.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti glaukoniitliivakivi K-termoväetise toormena
(Tartu Ülikool, 2018) Puhke, Marcus-Heinrich; Liira, Martin, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö raames uuriti Eesti glaukoniitliivakivi sobivust K-termoväetise tootmiseks Verde Potash välja töötatud tehnoloogiaga. Verde Potash kasutab K-termoväetise tootmiseks Neoproterosoikumi vanusega glaukoniitsavi (verdete), mida kaltsineeritakse koos lubjakiviga. Kaltsineerimisel moodustavad CaO või MgO, mis reageerivad glaukoniidi mineraali silikaatse osaga ning reaktsiooni käigus tekivad stabiilsed Ca- ja Mg silikaadid, samas kui kaalium seotaks klaasifaasi ja muutub samal ajal vees lahustuvaks. Ordoviitsiumi Leetse kihistu glaukoniitliivakivi on võrreldes verdete glaukoniitsaviga sarnase K-sisalduse, kuid kõrgema Fe ja Mg sisaldusega, mis mõjuvad pärssivalt kaaliumit sisaldava kasuliku klaasifaasi tekkimisele. Seda täheldati Eesti glaukoniitliivakivi kaltsineerimisel dolomiidistunud lubjakiviga, kus klaasistumine toimus vaid osaliselt temperatuuridel 1200 °C. Samas alternatiivse Ca allikana kasutatud põlevkivituhaga algas segudes klaasitumine juba 1000 °C juures ning oli enamustes segudes täielik 1200 °C juures. Leostuskatsed näitasid, et kaaliumit leostus enim glaukoniitliivakivi ja põlevkivituha segudes, kus kõrgeim leostuvus 10:1 vedelik-tahkis suhtes saavutati glaukoniit-põlevkivituhk segudes vahekorraga 30–70, mida oli kaltsineeritud 1000 °C juures, kus mõõdeti lahustunud K-sisalduseks 1472 mg/l. Parimas glaukoniitliivakivi ja lubjakivisegus oli vastav näitaja 143,2 mg/l, segus glaukoniidi ja lubjakivi sisaldusega 50–50. Uurimustöö tulemused näitavad Eesti glaukoniitliivakivi potentrattsetsiaali K-termoväetise tootmiseks segudes põlevkivituhaga, millega toimub klaasistumine vähemalt 100–200 °C madalamal temperatuuril (1000–1200 °C) ning mille K leostumisefektiivus oli 24-tunnises katses kuni 40%. Samas kaasneb nendes segudes koos K vabanemisega ka kiire ja intensiivne sulfaatide leostumine ning samuti kroomi mobiliseerumine, mille põhjused ja võimalik käitumine vajavad täpsemalt selgitamist edasistes uuringutes.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti mereala põhjasetete uraani ja molübdeeni sisaldused ning nende roll merepõhja redokstingimuste selgitamisel
(Tartu Ülikool, 2023) Lahtvee, Daniel; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli leida Eesti merealalt kogutud põhjasetete proovidest uraani ja molübdeeni sisaldused ning tuvastada kas kahe elemendi sisaldustega on võimalik selgitada merepõhja redokstingimusi. Kogutud proovide analüüsimisel selgus, et uraani rikastuskordaja (U-EF) ei ole parameetrina merepõhja setete redoksklasside määramisel sama täpne kui molübdeeni rikastuskordaja (Mo-EF), kuna uraani rikastuskordaja on vähem tundlik muutustele keskkonna redokstingimustes. Varasemalt kogutud lahustunud hapniku tulemustega võrreldes on võimalik uraani ja molübdeeni rikastuskordajate abil tuvastada hapnikuvaeseid keskkondi ja selle abil kirjeldada ka varem esinenud redokskeskkondi.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafia
(Tartu Ülikool, 2021) Kabel, Marko; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafiline liigestus on viimase 50 aasta vältel üldiselt püsinud stabiilsena. Sellegipoolest on üksusi ja nende korrelatsioone revideeritud, aga alati pole varem püstitatud üksuste piiritlemisel jälgitud Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtet, et litostratigraafilise üksuse püstitamise aluseks on ainult kivimilised tunnused. Antud töös on esitatud kümne puursüdamiku Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste kihistu makrolitoloogiline kirjeldus ja vastavate läbilõigete võrdlus profiilil Tartu – Kesk-Eesti – Raplamaa – Hiiumaa. Töö eesmärgiks oli Varbola kihistu piiritlemine mergli osakaalu muutuse ja tempestiitide (tormikihtide) esinemissageduse alusel ning Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Hilliste kihistu detailne litoloogiline võrdlus rifikivimi esinemise/puudumise ning kirjanduses esitatud levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal. Varbola kihistu mergli osakaalu vähenemine ülespoole kajastab veetaseme langust. Madalam merglisisaldus eristab Varbola kihistut Õhne kihistust, millele on üldiselt omane mergli suurem (>40%) osakaal. Varbola kihistu ülemises osas jõuab mergli osakaal lasuva Tamsalu kihistu oma tasemele enne massilise Borealis borealis’e kivimisse ilmumist. Töös esitatud Hilliste kihistu ja Tamsalu kihistu Karinu kihistiku makrolitoloogilise kirjelduse, levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal saab väita, et Hilliste kihistu biohermid ja krinoidlubjakivid esinevad laiguti ning neid sisaldavate läbilõigete vahel levivad lubjakivid on väga sarnased Karinu kihistiku lubjakividele. Tulemus võib saada aluseks Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtetest lähtuvale litostratigraafilise liigestuse revisjonile uuritud stratigraafilises intervallis.