Sirvi Autor "Tilga, Henri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Effects of perceived autonomy-supportive and controlling behaviour from physical education teachers on students’ psychological needs and health-related quality of life
(2019-06-27) Tilga, Henri; Hein, Vello, juhendaja; Koka, Andre, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Uuringud on näidanud õpilaste tervisealases elukvaliteedis langustendentsi. Õpilaste tervisealane elukvaliteet on oluline kuna see hõlmab selliseid tervisega seotud aspekte nagu kehaline, sotsiaalne, emotsionaalne ja akadeemiline suutlikkus. Koolikeskkond, sealhulgas õpetaja käitumine, võib omada õpilaste tervisealasele elukvaliteedile olulist mõju. Tuginedes enesemääratlemise teooriale, võib õpetaja käitumist üldises plaanis jagada õpilasi kontrollivaks ja neile autonoomsuse toetust pakkuvaks, mis mõlemad võivad mõjutada õpilaste tervisealast elukvaliteeti. Käesolev doktoritöö koosnes neljast uuringust. Esimeses uuringus töötati välja õpilaste tajutud kehalise kasvatuse õpetaja kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust hindav küsimustik. Teise uuringu tulemustest selgus, et kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsuse toetuse tajumine omab õpilaste tervisealasele elukvaliteedile positiivset mõju ainult läbi psühholoogiliste vajaduste rahuldamise. Lisaks näitasid tulemused, et kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise tajumisel on negatiivne mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile ainult läbi õpilaste vajaduste frustratsiooni. Kolmanda uuringu tulemustest selgus, et tajutud kehalise kasvatuse õpetaja kontrolliva käitumise ja õpilaste tervisealase elukvaliteedi vaheline kaudne negatiivne seos, vahendatuna läbi psühholoogiliste vajaduste frustratsiooni, ei erine oluliselt õpilastel, kes tajuvad õpetajapoolset autonoomsuse toetust kas madalalt, keskmiselt või kõrgelt. Selle tulemuse põhjal võib öelda, et õpetajapoolse autonoomsuse toetuse tajumine ei vähenda kontrolliva käitumise negatiivset mõju õpilaste tervisealasele elukvaliteedile. Esimese kolme uuringu tulemused olid aluseks veebipõhise sekkumisprogrammi koostamisel. Neljanda uuringu tulemustest selgus, et veebipõhine sekkumisprogramm oli efektiivne suurendamaks õpilaste tajutud õpetajapoolset kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust, samuti õpilaste autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse vajaduse tajumist. Samuti oli sekkumine efektiivne vähendamaks õpilaste tajutud õpetajapoolset hirmutamist ja autonoomsuse vajaduse frustratsiooni. Käesoleva uuringu tulemused näitasid, et kehalise kasvatuse õpetajatel on oluline pakkuda õpilastele kognitiivset, protseduurilist ja organisatsioonilist autonoomsuse toetust ja samuti on tähtis vähendada õpilaste suhtes kontrollivat käitumist.
FITeens Toolkit. Tervisega seotud käitumiste edendamine hariduslikus kontekstis
(Servicio de Publicaciones. Universidad de Zaragoza Zaragoza, 2023) Tilga, Henri; Koka, Andre; García-González, Luis; Abós, Ángel; Sanz-Remacha, María; Burgueño-Mengíbar, Rafael; Diloy-Peña, Sergio; Mayo-Rota, Carlos; García-Cazorla, Javier; Sevil-Serrano, Javier; Cid, Luís; Rodrigues, Filipe; Carvalho, Gonçalo; Rodrigues, José; Pérez-Ovejero, Daniel; Álvarez Testillano, Isabel; Pablo González, Nuria de; Sanz Prieto, Mariano; Pablo González, Gema de; Rodríguez Fernández, Saturio; Szymánski, Tomasz; Leinonen, Janne; Karhapää, Henna; Adelaar, Dylan; Bakker, Tessa de
Lapsed ja noorukid omandavad kasvades erinevad harjumused. Mõned neist harjumustest on tervisega tihedalt seotud, seega võib tervislike harjumuste omandamine aidata neil tulevikus elada tervislikku ja rahulikku elu, samas kui halvad harjumused võivad olla neile kahjulikud. Seetõttu on oluline, et haridusasutused aitaksid kaasa noortel tervislike harjumuste omandamisel. Projekti FITeens (Kehalise aktiivsuse ja tervislike harjumuste edendamine istuvatel teismelistel) eesmärk on katsetada meelelahutuslikku ja kaasahaaravat hariduslikku sekkumist, mis on suunatud teismelistele, et edendada nende kehalist aktiivsust ja tervislikke harjumusi. Projekti esimene tulemus sisaldab suurel hulgal kehalise kasvatuse õpetajatele mõeldud ideid, ressursse, praktikaid ja näiteid õpilaste kaasamisel õppetöösse seoses erinevate tervisega seotud võtmekäitumistega (kehaline aktiivsus, piisav uni, mõõdukas ekraaniaeg, alkoholi ja tubaka tarbimine ning tervislik toitumine). See tööriistakomplekt koosneb kolmest erinevast moodulist: 1.High Kool kui tõhus keskkond tervislike eluviiside edendamiseks. See moodul käsitleb kooli tähtsust noorukite tervislike harjumuste omandamisel. 2. Motivatsioon kui kehalise aktiivsuse edendamise võti. See moodul keskendub motivatsiooni tähtsusele tervislike harjumuste omandamisel. 3. Tervisega seotud käitumine noortel. See moodul keskendub ülalmainitud peamistele tervisega seotud käitumisviisidele (kehaline aktiivsus, piisav uni, mõõdukas ekraaniaeg, alkoholi ja tubaka tarbimine ning tervisliku toidu tarbimine), kirjeldades neid kõiki põhjalikult. Kõik need moodulid on pühendatud erinevatele ülalmainitud tervisega seotud käitumisviisidele. Igaühe puhul on esitatud teoreetiline selgitus, selgitavad videod, infograafika ja õpisituatsioonid, mis aitavad kehalise kasvatuse õpetajatel omandada laialdasi teadmisi selle kohta, kuidas motiveerida oma õpilasi tegelema kehalise tegevusega ja omandama tervislikke harjumusi, teadvustades neile nende käitumisviiside tähtsust.
Head praktikad kehalisteks tegevusteks
(Tartu Ülikooli raamatukogu, 2024) Fjørtoft, Ingunn; Gisladottir, Thordis; Kjønniksen, Lise; Lounassalo, Irinja; Huovinen, Terhi; Ólafsson, Örn; Lapėnienė, Dalia; Koka, Andre; Tilga, Henri; Tanni, Veikko; Ambrulaitienė, Iveta; Kelpšienė, Irma; Pesonen, Tuomas; Gunnarsdóttir, Erla; Gundersen, Helene; Rutkauskaitė, Renata, toimetaja; Gruodytė-Račienė, Rita, toimetaja; Čikotienė, Irena, toimetaja; Visagurskienė, Kristina, toimetaja
Implitsiitsed ja eksplitsiitsed hoiakud venelaste suhtes
(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Saar, Kalev, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida, et milline on eestlaste etniline hoiak lähtuvalt eesti ja vene nimedest. Selle selgitamiseks sai kasutatud nii eksplitsiitset, kui ka implitsiitset testimist: Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test (IAT), väiteküsimustik ja pildiga tekstülesanne (nn. „tänava meetod“). Uurimustöö täpsem fookus keskendus asjaolule, et implitsiitne testimine (konkreetsemalt IAT) võib anda täiendavat informatsiooni inimese hoiaku kohta võrreldes tavapärase küsimustikmeetodiga. Automaatsed reageerimiskalduvused (mida IAT mõõdab) ja teadvustatud hoiakud (mida küsimustikud mõõdavad) ei pruugi alati kokku langeda. Ja kui me omame informatsiooni mõlema kohta, võime suuta ära seletada suurema osa inimeste käitumisest. Kuna antud teemat ei oldud varem sellisel meetodil Eestis veel uuritud, siis oligi vaatluse all see, et kuidas suhestuvad omavahel eksplitsiitne (väiteküsimustik ja nn. „tänava meetot“) ja implitsiitne (IAT) testimine ning mida võib öelda neid meetodeid omavahel võrreldes. Uurimustöö käigus ilmnes asjaolu, et eksplitsiitse ja implitsiitse testimise vahel puudus oluline seos. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks katseisikute vähesus, kelle andmed kasutuskõlblikuks osutusid. Siinkohal võis sellist olukorda tingida IAT testi vähene atraktiivsus nii sisulisest, kui ka korralduslikust poolest. Nimelt tuli katseisikutel näha vaeva alates testi kätte saamisest, kuni andmete saatmiseni ning testi sisuline pool oli küllaltki monotoonne ja pikk. Seega on käesoleva uurimustöö põhjal lõplikku järeldust vara teha, kuid sellest hoolimata sai tõstatatud rida küsimusi ja sai esile toodud tähelepanekuid, mida tuleks tulevikus antud kontekstis arvesse võtta.
Liikumisõpetajatele suunatud koolitusprogrammi mõju psühholoogilisi põhivajadusi toetava käitumise tõhustamisel ja õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamisel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kuhlberg, Karl ; Tilga, Henri ; Koka, Andre; Paap, Hasso; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Magistritöö eesmärk oli uurida, kas liikumisõpetuse õpetajatele loodud sekkumisprogramm mõjutab oluliselt eksperimentrühma õpilaste seas mõõdetud uuringutunnuseid, milleks oli: Õpetajapoolne autonoomsuse pakkumine, struktuuri pakkumine, kontrolliv käitumine, kaootiline käitumine, psühholoogiliste vajaduste rahuldamine, psühholoogiliste vajaduste frustreerimine, erinevad motivatsioonitüübid nii liikumisõpetuse tunni kui vaba aja kehalise aktiivsuse kontekstis. Metoodika: Uuringus osales kokku 242 õpilast (keskmise vanusega M=12,43, SD=0,57), nendest 92 poissi ja 146 tüdrukut, 4 ei märkinud sugu ning 20 õpetajat (10 meest ja 10 naist). Õpetajad ja õpilased jagati eksperimentrühma (11 õpetajat, 97 õpilast) ning kontrollrühma (9 õpetajat ja 145 õpilast). Uuring koosnes kahest osast. Esimeses osas täitsid mõlema grupi õpilased internetis REDCap keskkonnas küsimustiku, peale mida läbisid eksperimentrühma õpetajad 8 nädalat kestnud täiendusõppe veebikoolituse programmi. Peale seda täitsid mõlema grupi õpilased uuesti REDCap keskkonnas küsimustiku teist korda. Kõikidele küsimustele sai vastada Likert-i tüüpi hinnangu skaalal. Uuringutunnuste keskmiste erinevuste hindamiseks rakendati paarisvõrdluse t-testi ning sõltumatute valimite t-testi. Uuringuandmete analüüsimisel kasutati ka kovariatsioonianalüüsi (ANCOVA), mille abil hinnati eksperiment- ja kontrollrühma vahelist erinevust uuritavates tunnustes pärast sekkumise läbiviimist. Tulemused: Uuringus leiti, et enne uuringu algust ei olnud statistiliselt olulisi erinevusi kontrollrühma ja eksperimentrühma vahel. Uuringust langesid välja vanemad õpilased (p=0,03), kelle psühholoogilised vajadused olid vähem rahuldatud (p=0,01). ANCOVA analüüsi käigus leiti, et eksperimentrühma õpilased tajusid peale sekkumisprogrammi oma sisemist motivatsiooni paremini toetatult (p=0,024) kui kontrollrühma õpilased. Kokkuvõte: Uuringu tulemuste põhjal saab järeldada, et kui liikumisõpetuse õpetajad läbivad loodud sekkumisprogrammi, on eeldatavasti võimalik tõhusamalt toetada õpilaste tajutud sisemist motivatsiooni.
Manuaalne hüperinflatsioon ja hingamisaparaadiga teostatud hüperinflatsioon intensiivravil viibival patsiendil: süstemaatiline ülevaade
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kaup, Caris Helena; Tilga, Henri ; Maddison, Liivi; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva süstemaatilise ülevaate eesmärgiks oli kirjeldada manuaalse hüperinflatsiooni ja hingamisaparaadiga teostatud hüperinflatsiooni olemust ja selgitada välja nende efektiivsus atelektaaside ennetamisel ning ravil, kopsumahu ja gaasivahetuse parandamisel, sekreedi eemaldamisel ning kopsuosade töösse haaramisel. Metoodika: Andmebaasidest PubMed, EBSCO ja Google Scholar otsiti sekkumisuuringuid, mis olid avaldatud aastatel 2010-2024 ja käsitlesid MHI ja/või VHI kasutamist täiskasvanud intensiivravil ja kopsude mehaanilisel ventilatsioonil viibivatel patsientidel. Vastavalt seatud kriteeriumitele kaasati ülevaatesse 17 uuringut. Tulemused: MHI-d seostati mitmes uuringus kopsude staatilise venitatavuse, veregaaside (PaO2, SpO2) ja sekreedi eemaldamise paranemisega. MHI osutus efektiivsemaks, kui seda kombineeriti rindkere kompressioonide ja teiste respiratoorsete tehnikatega. Samuti viitasid mitmed uuringud mehaaniliselt ventilatsioonilt võõrutamise edukuse soodustamisele ja intensiivravis viibitud päevade arvu vähenemisele. VHI näitas sarnast või isegi paremat efekti kopsude dünaamilise venitatavuse, sekreedi mobiliseerimise ja gaasivahetuse parandamisel. VHI võimaldab säilitada PEEP-i ja vältida hingamisaparaadist lahti ühendamisega seotud riske, olles intensiivravil ja kopsude mehaanilisel ventilatsioonil viibivatele patsientidele turvaliseks teraapiavõtteks. Kokkuvõte: MHI ja VHI on tõenduspõhised, ohutud ja efektiivsed respiratoorse füsioteraapia sekkumised intensiivravis. Protokollide varieeruvus ja väljaõppe erinevused mõjutavad nende kasutust kliinilises praktikas. Edasised uuringud on vajalikud standardiseeritud protokollide ja pikaajaliste mõjude hindamiseks
Paternalism spordis: vanemate autonoomiast ja lapse õigusest “avatud tulevikule
(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond
Teadveloleku mõju spordi kontekstis hindava küsimustiku eesti keelde adapteerimine
(Tartu: Tartu Ülikool, 2015) Tilga, Henri; Raudsepp, Lennart, juhendaja; Tartu Ülikool.|bSpordipedagoogika ja treeninguõpetuse instituut
Tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata iseseisvalt kodus alaseljavalusid leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Seppar, Marit-Jenna; Kalajas-Tilga, Hanna ; Tilga, Henri; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata alaseljavalu leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega kodukeskkonnas ning uurida seoseid motivatsiooni, valu intensiivsuse, kehalise aktiivsuse ja valuvaigistite tarvitamise vahel alaseljavaluga patsientidel. Metoodika: Uuringusse kaasati 40 alaseljavaluga tööealist uuritavat, kellest 9 olid mehed, 30 naised ning üks uuritav, kes ei märkinud oma sugu. Uuritavad olid vanuses 18-65 aastat. Uuritavad täitsid teisel füsioteraapia vastuvõtul motivatsiooni hindava raviga seonduva eneseregulatsiooni küsimustiku, lisaks hinnati uuritavate valu visuaalanaloogskaalal, subjektiivset hinnangut enda kehalisele aktiivsusele ja valuvaigistite tarvitamise sagedust. Tulemused: Uuritavate kehalise aktiivsuse, valu tugevuse ja valuvaigistite tarvitamise sagedus ei näidanud statistiliselt olulist seost motivatsiooni regulatsioonidega. Uuringust selgus, et alaseljavaluga patsientide motivatsioonis iseseisvalt füsioteraapiaharjutustega jätkata ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi sõltuvalt varasemast kehalisest aktiivsusest, valu intensiivsusest ega valuvaigistite tarvitamisest. Tulemustest selgus, et seljavalu põhjust selgitasid peamiselt füsioterapeut (35% juhtudest) ning füsioterapeut koos arstiga (58% juhtudest). Kokkuvõte: Parema raviefekti tagamisel on oluline pöörata piisavalt tähelepanu valu etioloogia selgitamisele. Lisaks on oluline keskenduda patsiendi integreeritud ja sisemisele regulatsioonile, mis aitab omakorda tõsta füsioterapeutiliste harjutuste soorituse tõenäosust koduses keskkonnas.