Tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata iseseisvalt kodus alaseljavalusid leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks on selgitada välja tööealiste täiskasvanute motivatsioon jätkata alaseljavalu leevendavate füsioterapeutiliste harjutustega kodukeskkonnas ning uurida seoseid motivatsiooni, valu intensiivsuse, kehalise aktiivsuse ja valuvaigistite tarvitamise vahel alaseljavaluga patsientidel. Metoodika: Uuringusse kaasati 40 alaseljavaluga tööealist uuritavat, kellest 9 olid mehed, 30 naised ning üks uuritav, kes ei märkinud oma sugu. Uuritavad olid vanuses 18-65 aastat. Uuritavad täitsid teisel füsioteraapia vastuvõtul motivatsiooni hindava raviga seonduva eneseregulatsiooni küsimustiku, lisaks hinnati uuritavate valu visuaalanaloogskaalal, subjektiivset hinnangut enda kehalisele aktiivsusele ja valuvaigistite tarvitamise sagedust. Tulemused: Uuritavate kehalise aktiivsuse, valu tugevuse ja valuvaigistite tarvitamise sagedus ei näidanud statistiliselt olulist seost motivatsiooni regulatsioonidega. Uuringust selgus, et alaseljavaluga patsientide motivatsioonis iseseisvalt füsioteraapiaharjutustega jätkata ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi sõltuvalt varasemast kehalisest aktiivsusest, valu intensiivsusest ega valuvaigistite tarvitamisest. Tulemustest selgus, et seljavalu põhjust selgitasid peamiselt füsioterapeut (35% juhtudest) ning füsioterapeut koos arstiga (58% juhtudest). Kokkuvõte: Parema raviefekti tagamisel on oluline pöörata piisavalt tähelepanu valu etioloogia selgitamisele. Lisaks on oluline keskenduda patsiendi integreeritud ja sisemisele regulatsioonile, mis aitab omakorda tõsta füsioterapeutiliste harjutuste soorituse tõenäosust koduses keskkonnas.