Sirvi Autor "Tulviste, Peeter, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

1949. aasta märtsiküüditamise mõtestamine (Arnold Meri juhtumi näitel)
(Tartu Ülikool, 2013) Dresen, Nele; Rahi-Tamm, Aigi, juhendaja; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut
Eduard Bakise elust ja tegemistest
(Tartu Ülikool, 2013) Raudsepp, Karin; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu seminaritöö „Eduard Bakise elust ja tegemistest“ eesmärgiks oli anda võimalikult täielik pilt tema eluloost ning süstemaatiline ülevaade Eduard Bakise (1900-1969) psühholoogia-alastest töödest. Eduard Bakise biograafia koostamiseks uurisin Tartu Ülikooli arhiivis, Rahvusarhiivis ning Eesti kirjandusmuuseumis leiduvaid Eduard Bakise isikuarhiivi dokumente ja avaldatud tekste. Kogusin Eduard Bakise avaldatud kirjutised ning esitasin nad kronoloogilises järjekorras koos lühikeste ülevaadetega. Selgus, et Bakis oli asendamatu töötaja Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumis ning panustas selle loomisesse ja edasisesse arengusse. Isegi Saksamaal eksiilis olles jätkas ta Balti Ülikoolis õpetamisega ning uurimuste läbiviimisega. Oma tööde kirjutamisel ning uurimuste läbiviimsel kasutas Bakis eksperimente ja küsitlusi ning lähtus ka subjektiivsetest tähelepanekutest. Eduard Bakis oli psühholoog, kelle tööde hilisemale uurimisele ei ole palju tähelepanu pööratud. Bakis uuris ja arendas töötervishoiu psühholoogiat, majanduspsühholoogiat, töösuhete psühholoogiat, õiguspsühholoogiat, koolipsühholoogiat ja tundis huvi ka paljude teiste psühholoogia uurimissuundade vastu, kuid suurimaks panuseks võiks eelkõige pidada rakenduspsühholoogia rajamist Eestisse ning ümberasustatud inimeste psühholoogia ja isiksusemuutuste uurimist.
Psühholoogia õpetamine Eesti koolides aastatel 1918-1940
(Tartu Ülikool, 2013) Tali, Anneliis; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti psühholoogia õpetamise korraldust Eesti üldhariduskoolides aastatel 1918-1940: missuguses kooliastmes ja mis õppeaine raames psühholoogiat õpetati, milline oli õppeaine koormus, mida õppekava sisaldas ja missugust õpikut kasutati, milline oli õpikute olulisus ja kuidas need õpikud psühholoogiat kui distsipliini määratlesid. Teoreetilises uurimuses kasutati Riigiarhiivi ja Ajalooarhiivi materjale ja psühholoogiaõpikuid, mis Haridusministeeriumi poolt sel ajaperioodil õpetamiseks olid kinnitatud. Andmed tõendavad, et psühholoogiat ei õpetatud iseseisva distsipliinina, vaid õppeaine raames, mida sel perioodil nimetati kolmel erineval viisil. Õppeaine koormus muutus vaadeldava perioodi jooksul ning erines õppeharude raames. Kasutatud õpperaamatud olid psühholoogia õpetamise jaoks erineval moel olulised, kuid põhijoones määratlesid psühholoogiat kui teadust ühesugusel viisil.
Psühholoogia-alased nõuanded lastevanematele eestikeelses laiatarbekirjanduses aastatel 1980, 1990 ja 2000
(Tartu Ülikool, 2012) Zipp, Eneken; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju psühholoogia-alaseid nõuandeid lastevanematele eestikeelses laiatarbekirjanduses aastatel 1980, 1990 ja 2000 ilmus ning milliseid nõuandeid need sisaldasid ja kas need ka aastate lõikes muutusid. Töö on eelkõige kirjeldav ja seletav, kasutades meetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kirjutiste analüüsist selgus, et aastatel 1980 ja 1990 ilmus enam-vähem ühepalju kirjutisi, samas kui 2000. aastaks oli nii artiklite kui raamatute arv võrreldes varasemaga mitmekordistunud. Enam kajastamist leidnud teemad olid 1980. aastal kodune kasvatus, arengu toetamine ja kõne areng; 1990. aastal mäng ja mänguasjad, jonn; aastal 2000 kodune kasvatus, arengu toetamine, murdeiga ja antisotsiaalne käitumine. Lisaks selgus, et kuigi nii mõnigi käsitletud autor kajastab oma kirjutistes ka ajastule omaseid tõekspidamisi, on siiski valdav osa nõuannetest, eriti just 1980nda ja 1990nda aasta materjalid, üldistavamat laadi ja vaadeldavad ka tänapäevases kontekstis.
Varased rahvuslikku iseloomu käsitlevad eestikeelsed psühholoogia-alased kirjutised
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Pullerits, Marie; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of the current seminar paper was to explore the views of early Estonian writings from the end of the 19th century to the early 20th century in the field of psychology concerning national character and to find out the possible sources of these beliefs. Thereby one of the aims of this paper was also to characterize the Estonian population’s scientific understanding of psychology related to the collective character phenomenon. The seminar paper is primarily descriptive and explanatory, using as its method the qualitative content analysis of writings. The analyzed writings comprised the period of 1880-1917 and for identifying sources the research relied on an earlier seminar paper by Terje Kurismann (Kurismann, 2007). The analysis revealed that in the studied period beliefs of the national character as a collective characteristic of a cultural-ethnic group that can be affected by all in-group individuals were quite far-spread. The collective self-image of Estonians was mainly negative, although some positive features that remained clearly outnumbered were also presented. Taking into consideration the socio-historical context on the analysis of writings, it can be concluded that the attitudes were quite strongly influenced by political and social issues, socio-cultural context, value judgements and also by the development of science. The latter may have affected public understandings of the ethnic character as a collective social-psychological construction towards the rejection of former stereotypes.