Sirvi Autor "Ugur, Kadri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 7 7

Aineülesed eesmärgid õppe- ja kasvatustöö kavandamisel, läbiviimisel ja tagasisidestamisel
(Tartu Ülikool, 2007) Kello, Katrin; Kõiv, Pille; Luisk, Ülle; Ugur, Kadri; Harro-Loit, Halliki
Käesolev TÜ haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse projekti “Läbivate teemade aineõppes rakendamise metoodika” täitjate koostatud tekst on mõeldud toeks põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava arendustöös. Tekst on vahekokkuvõte senises õppekavatöös ainealaste eesmärkide alal tehtust, mille eesmärk on: - selgitada aineüleste eesmärkide, sh läbivate teemade kui nende kandjate rolli ja vajalikkust (nii riiklikus kui kooli) õppekavas; - selgitada, kuidas aineülesed eesmärgid võivad riikliku ja kooli õppekava tasandil toetada õppeainete omavaheliste ning aineõpetuse ja klassiväliste tegevuste vaheliste sünergiapotentsiaalide ärakasutamist; - anda soovitusi edaspidiseks.
Implementation of the concept of media education in the Estonian formal education system
(2010-11-16) Ugur, Kadri
Kadri Uguri doktoritöö uurib meediaõpetuse võimalusi Eesti formaalhariduse raamides, võttes aluseks Euroopa lähenemisviisi meediapädevusele, meedia- ja hariduspoliitikale. Teaduspublikatsioonidel põhinevas doktoritöös jõutakse järeldusteni, et seni kehtivates põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades sätestatud meediapädevusega seotud õpitulemused on ainult osaliselt vastavuses noorte reaalse meediakasutusega ning on seega vähetähtsad, kuna ei kujunda noortes liberaalsel meediaturul toimetulekuks vajalikku suutlikkust. Teisalt osundab doktoritöö õpetajakoolituse süsteemis leiduvatele ressurssidele, kuna õpetajate valmisolek meediaõpetuse kui läbiva teema õpetamiseks eeldab kõrgkoolis eksisteeriva kompetentsi senisest teadlikumat kaasamist tasemekoolitusse. Doktoritöös analüüsitakse Eesti praegust meediaõpetuse rakenduspraktikat niihästi õppekava kui metoodika aspektist ning esitatakse rakendusmudel, mis kaasab meediaõpetuse arendusse senise kogemuse refleksiooni, meediakasutus- ja haridusuuringud, poliitilised otsused, õpetajakoolitust, metoodika ja praktilised rakendused.
Kool suhtluskeskkonnana: õpetajate suhtlemistavad
(Tartu Ülikool, 2008) Ugur, Kadri; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Lauk, Epp; Raudvassar, Liina; Metsoja, Anneken
Uuringu põhieesmärk on kaardistada õpetajate suhtlustavasid, nende suhtlusvõrgustikke ja suhtlemiseks kasutatavaid tehnoloogilisi võimalusi. Uuring keskendub kolmele aspektile: 1) õpetajate õppe- ja kasvatustöö alase suhtlemise ja teabehankimise eesmärgid (temaatika), suhtlemise vormid ja suhtlusvõrgustikud (õpilaste, kolleegide jt partneritega suhtlemisel, enesetäiendamisel, õppematerjalide loomisel ja õpilasteni viimisel jms, sealhulgas IKT roll nendes); 2) uue meedia asend ja võimalused muude suhtlemisviiside kontekstis ning roll olemasolevate suhtlemisvõrgustike toimimises; 3) kuidas näevad õpetajate erinevaid suhtlemisviise ja -formaate õpilased.
Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjal õpetajatele
(2004) Ugur, Kadri; Lauk, Epp, juhendaja
Meediaõpetus põhikoolis. Tugimaterjale õpetajatele
(2004) Ugur, Kadri
Õpetajate IKT kasutusaktiivsuse mõju õpilaste tehnoloogia teadlikule kasutusoskusele
(2012) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Luik, Piret; Masso, Anu; Murumaa, Maria; Siibak, Andra; Ugur, Kadri
2012. aasta märtsist septembrini viis uurimisrühm läbi süvaintervjuud õpetajatega. Valimi aluseks oli käesoleva projekti raames 2011. aastal läbiviidud alauurimustes (tunnivaatlused, ankeetküsitlused õpilaste hulgas, lühiintervjuud õpetajate hulgas) kasutatud tüpoloogilise valimi struktuur. Eesmärk oli jätkuurimusena külastada taas samu õpetajaid, kelle tunde vaadelda ning viia läbi intervjuud nendega. Intervjuud viisid läbi projekti meeskonna liikmed Maria Murumaa-Mengel, Sandra Räim ja Kadri Ugur. Valimi põhimõtetele vastavalt oli eesmärgiks viia intervjuud läbi selliselt, et kaetud oleksid eri õppekeelega koolid. Hoolimata meie pingutustest, vaatlusvalimis osalenud nõrga Tiigrihüppe seosega vene õppekeelega kool intervjuudes osalema ei olnud nõus (ka nendega läbi viidud vaatlused said valmis oluliselt hiljem, kui plaanitud). Ka tugeva seosega vene õppekeelega koolist osales intervjuudes vähem inimesi, kui vaatluses, seda aga ennekõike seetõttu, et esialgses vaatluses osales ka gümnaasiumi astme õpetajaid, keda me uuringu eesmärkides lähtuvalt jätkuanalüüsis enam oluliseks ei pidanud. Antud uurimistöö eesmärgist tulenevalt loodi vastuste tähenduslik mitmekesisus selliselt, et valimisse valiti võimalikult erineva Tiigrihüppe Sihtasutusega seotusega koolid.
Ülevaade tugirühmade kasutamise kogemusest eestikeelsele aineõpetusele üleminevate õpetajate toetamisel
(2011) Ugur, Kadri; Raudvassar, Liina
Käesoleva analüüsi näol on tegemist Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud neljaaastase uurimisprojekti „Vene laps venekeelse üldhariduskooli eestikeelses õppes” (2008-2011) raamesse kuuluva uuringuga. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt läbi viidava projekti üldine eesmärk on Eesti vene õppekeelega koolide eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuga seotud sihtrühmade hoiakute, arusaamade ja kogemuste uurimine.