Browsing by Author "Vainik, Uku, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 28

Automatic processing of visual food stimuli during hunger: a visual mismatch response study
(Tartu Ülikool, 2017) Sultson, Hedvig; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.
Elusündmuste ja 100 NP küsimustiku põhjal loodud isiksuseprofiilide seosed
(Tartu Ülikool, 2023) Lukjanov, Lehar; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsionaalne tähelepanu silmapilgutus nelja toidukategooria piltide lõikes nälja ja küllastumuse tingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Saara Luna; Vainik, Uku, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös vaatlesin eksperimentaalselt emotsionaalse tähelepanu silmapilgutuse paradigma toimimist erinevate toidukategooriate lõikes. Tegemist oli 2010. aasta Piech’i jt katse modifitseeritud korduskatsega. Lühikese kestusega sihtstiimuliteks olid nelja toidukategooria pildid, mis olid jaotatud vastavalt rasvasisalduse ja suhkru osakaalule, ning kontrollkategooria pildid. Katseisikud sooritasid laboris tähelepanu mehhanisme mõõtva katse kahel korral: küllastumuse ja nälja tingimustes. Andmestik moodustus 59 naissoost katseisiku tulemustest. Statistiline analüüs näitas, et nälja ja küllastumuse tingimuste sooritus ei erinenud statistiliselt olulisel määral, samuti ei ilmnenud vigade osakaalu varieerumist erinevate toidukategooriate tulemustes. Leidsin, et ülesande sooritamisel esinevate vigade arvu mõjutas sihtstiimulile eelnevate vahepiltide arv ja katse sooritamise järjekord.
I ja II tüüpi diabeedi nüansipõhine isiksuseprofiilide võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Malken, Birgit; Arumäe, Kadri, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diabeet on heterogeenne grupp haigusi, mille senine käsitlus isiksusepsühholoogias on lähtunud erinevate tüüpide ühisosadest, kuid jätnud varju nende võimalikud erinevused. Uuringu eesmärk oli vaadata I ja II tüüpi diabeedi isiksuseprofiile nüansipõhiselt ning leida profiilide sarnasused ja erinevused. Valim koosnes 3576st Eesti geenivaramu geenidoonorist, kellest I tüüpi diabeedi (T1D) diagnoos oli 190-l ning II tüüpi diabeedi (T2D) diagnoos 3386-l. Soo, vanuse, hariduse ning kehamassiindeksi alusel sobitasin diabeedigruppidele ka vastavad kontrollgrupid. T1D profiili iseloomustas tervisega seotud mure. T2D profiili iseloomustas samuti tervisega seotud mure, ent ka eluga rahulolematus, kannatuste kogemine ning dominantsus. Suurimaid sarnasusi kahe isiksuseprofiili vahel oli näha interpersonaalset dünaamikat, suhtlust, enesekehtestamist ning tervisekäitumist käsitlevates nüanssides. Suurimad erinevused ilmnesid väljanägemist ning enesekindlust ja seksuaalsust puudutavates nüanssides, kus läbivalt T1D grupil olid kõrgemad hinnangud. Olulisi erinevusi oli näha ka pro- ja antisotsiaalset käitumist kirjeldavates nüanssides, kus T2D diagnoosiga indiviidid raporteerisid prosotsiaalseimaid hinnanguid. Kahe diabeeditüübi isiksuseprofiilide korrelatsioon (r = 0.38, p <.001) näitas nõrka seost. Tulemuste põhjal võiksid edasised diabeedi ning isiksuse seoseid uurivad tööd diabeeditüüpe eristada.
Isiksuse seos riskikäitumisega
(Tartu Ülikool, 2021) Metsla, Lea; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksuse seos tervisekäitumisega Viie faktori mudeli ja 100 NP väidete tasandil
(Tartu Ülikool, 2021) Nelis, Keiu; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kaalulangetuse edukust ennustavate iseloomujoonte määramine
(Tartu Ülikool, 2024) Puudist, Eerik Sven; Vainik, Uku, juhendaja; Kolde, Raivo, juhendaja; Arumäe, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This study examines the relationship of personality traits with changes in body mass index (BMI) using a more detailed personality measurement questionnaire and a larger sample (N > 45000) compared to previous studies. Using regression models (linear models, random forest, XGBoost), Gaussian mixture models, and factor analysis, we examine the relationships of personality traits with a person’s largest historical BMI, largest BMI decline, and BMI regain. The goal is to find which character traits influence those outcomes the most to assist in developing personalized weight loss treatment plans. We point out that BMI is related to almost all aspects of one’s personality. Those relationships seem to be linear. However, the factors predicting the change in BMI are different between genders, and therefore both genders should be addressed separately in the development of weight loss methodologies.
Kaalulangetusraskustega seotud faktoritel tugineva küsimustiku esmane ettevalmistamine ja pilootuuringu läbiviimine
(Tartu Ülikool, 2023) Kuulman, Kari; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käitumusliku vahendi väljatöötamine tasumotivatsiooni mõõtmiseks
(Tartu Ülikool, 2016) Treikelder, Toomas; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli töötada välja käitumuslik ning senistest lihtsamini rakendatav vahend tasumotivatsiooni mõõtmiseks. Katse ülesehitus põhineb teadaolevatel tasumotivatsiooni neurobioloogilistel mehhanismidel. Erinevalt puhtalt bioloogilistest meetoditest oleks käitumuslik lahendus paindlik – ta on kasutatav rohkemates asukohtades vähema ülesseadmisevaevaga ning ilma kalli erialase varustuseta. Selleks loodi katseprogramm, mille abil oleks võimalik mõõta tasule reageerimist käitumuslikult, jälgides koordinatsioonivõime ning reaktsiooniaja muutumist erinevate tasuhulkade lõikes. Samuti oli eesmärgiks uurida, millised ülesandeliigid ning –eripärad on sellise ülesande jaoks sobivaimad. Eri ülesandetüüpide reaktsiooniaja ning koordinatsioonivõime näitajate analüüsimise käigus ei leitud statistiliselt olulisi erinevusi tasutingimuste lõikes, mis kinnitaks ühtki püstitatud hüpoteesi. Arutletakse võimaluste üle, kuidas katseplaani ning tasusüsteemi parandada.
Kontrollimatu söömise fenotüübi seostamine ajuprofiiliga geneetiliste korrelatsioonide kaudu
(Tartu Ülikool, 2024) Polverino, Marcella Laura; Vainik, Uku, juhendaja; Anja, Karolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kontrollimatu söömise (UE) ja sellest tuleneva võimaliku kehamassiindeksi (BMI) tõusu põhjuste mõistmiseks on vaja uurida UE neurobioloogilist alust ning seost geneetikaga. UE geneetilise profiili uurimiseks kasutati Anja ja kolleegide poolt läbi viidud faktoranalüüsi ning sellel põhinevat ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, kus osales 198733 geenidoonorit Eesti Geenivaramust, kes olid osalenud vähemalt ühes kolmest andmekogumislainest, kus küsiti küsimusi söömiskäitumise kohta. Käesolevas töös arvutati UE, BMI ja UE-BMI fenotüüpide ning suuraju isotroopilise ruumala fraktsiooni (ISOVF) ning suuraju, vaheaju ja väikeaju ruumala (VOL) ning väikeaju valgeaine traktide terviklikkuse vahel geneetilised korrelatsioonid, misjärel ennustati saadud geneetilisi korrelatsioone Neuromapsi kuue komponendiga. Andmeanalüüsi tulemusel selgus, et BMI ning suuraju ruumala ja väikeaju inferioorse valgeaine trakti vahel esineb statistiliselt oluline negatiivne geneetiline korrelatsioon. Dopamiini sünaptiline tihedus ennustas statistiliselt oluliselt UE ja ISOVF, UE-BMI ja ISOVF ning UE ja VOL ning UE-BMI ja VOL vahelist seost. Uuringu tulemustest järeldub, et UE, BMI ja UE-BMI on seotud muutustega ajustruktuurides ja/või ajuruumalas.
Koopiaarvu variatsioonide mõju inimese isiksusele
(2020) Altoja, Annika; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Koopiaarvu variatsioonid (CNV-d) on genoomis toimunud muutused, kus osa kromosoomi piirkonnast on mitmekordistunud või kopeerimata jäetud. Isiksust saab mõõta Suure Viisiku mudeliga, kus viis põhilist isiksusetunnust on omakorda lahti mõtestatud kuue spetsiifilisema alamtahuga. Käesoleva bakalaureusetöö põhieesmärgiks on uurida, kas ja milline seos on CNV ja isiksuse vahel. Selleks võrreldakse geeniproovidest leitud CNV-de sagedusi suure viisku isiksuse testi tulemustega. Analüüsimiseks kasutatakse Tartu Ülikooli Geenivaramu andmeid ning seoste uurimiseks diskreetsete tunnustega regressioonanalüüsi. Töö käigus ei leitud CNV-de ja isiksusetunnuste vahel seoseid.
Personality traits and body weight: from accurate descriptions to tests of causation
(2023-06-06) Arumäe, Kadri; Vainik, Uku, juhendaja; Mõttus, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Aastakümneid on püütud tuvastada kehakaalu psühholoogilisi korrelaate. Suur osa sellest uurimistööst on olnud ajendatud eesmärgist leida ülekaalu muudetavaid, sekkumisele alluvaid põhjuseid. Kehakaalu mõjutavate tegurite hulka võivad kuuluda ka isiksusejooned: kuna mitmed isiksusejoontega seotud käitumised võivad mõjutada kalorite tarbimist või kulutamist, peaksid nende käitumiste mõjud ajapikku kuhjuma ja kehakaalus peegelduma. Kuigi isiksusejoonte ja kehakaalu seoseid on juba omajagu uuritud, ei ole põhjuslikkust nende vahel siiski veel piisavalt testitud. Käesoleva doktoritöö esimeseks põhieesmärgiks oli testida põhjuslikkust isiksusejoonte ja kehakaalu vahel. Põhjuslike seoste olemasolu ja suuna väljaselgitamiseks kasutati kaksikute, geeni- ja longituudandmeid. Vastupidiselt levinud arvamusele ei leidnud isiksusejoonte mõju kehakaalule selget kinnitust, kuigi tulemused ei välista, et isiksusejoonte tahtlik muutmine mõjutab kehakaalu, mida käesolevas doktoritöö raames ei uuritud. Seevastu näitasid kolme analüüsi tulemused, et kehakaal mõjutab isiksust: geneetiliste analüüside põhjal võib kehakaal mõjutada mitmeid kitsaid isiksusejooni ning longituudandmed näitasid kehakaalu võimalikke mõjusid meelekindlusele, sotsiaalsusele ning mitmele spetsiifilisemale isiksusejoonele. Seoseid võivad vahendada nii kehakaaluga seotud sotsiaalne tagasiside, füüsilised piirangud kui füsioloogilised protsessid. Doktoritöö teiseks põhieesmärgiks oli kehakaalu ja isiksusejoonte seoste senisest täpsem kirjeldamine, mis võimaldab edaspidi ka põhjuslikkuse kohta täpsemaid hüpoteese püstitada ning neid testida. Kaks kirjeldavat uuringut pakkusid kinnitust mitmetele varem kirjeldatud seostele (näiteks aktiivsuse, korralikkuse ja vihaga), tõid välja uusi seoseid (näiteks altruismi, kuulekuse, konventsionaalsuse ja tuttava eelistamisega) ning näitasid, et kehtestavuse ja kehamassiindeksi korrelatsiooni aluseks võib eeskätt olla seos rasvavaba, mitte rasvamassiga, nagu varem arvatud.
Restorani külastajate subjektiivse hinnangu ühtimine objektiivsete näitajatega restoranitoitude toiduenergia ja makrotoitainete hindamisel
(Tartu Ülikool, 2016) Salminen, Anneli; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli leida vastus, kui täpselt oskavad inimesed fotode põhjal hinnata restoranieinete toiduenergia ja makrotoitainete hulka. Uuriti mil määral ühtib inimeste subjektiivne hinnang eine kohta selle objektiivsete näitajatega ning kas leidub psühholoogilisi muutujaid, mis seda mõjutavad. Interneti keskkonnas täidetavas küsitluses osales 171 vastajat, nende seas 149 naist ja 12 meest, vanuses 17-68 eluaastat MVanus = 37,15 (SD = 11,65). Toitainete tajumise täpsuse seost uuriti toitumiskompetentsuse, isiksusefaktorite ning elustiili puudutavate enesekohaste küsimustega. Tulemuste põhjal saab viidata seostele isiksusefaktoritest Avatusega (r = 0,15) ning vastaja kõrgeima lõpetatud haridusega (r = 0,14). Teiste uuritud muutujatega leitud seosed ei osutunud statistiliselt olulised. Nõrgad korrelatsioonid võiad olla tingitud asjaolust, et toidu tervislikkuse tajumine on seotud mitmete komponentidega ja ühe muutuja mõju kogutulemusele on väike. Küsitluses kogutud andmete alusel saab edaspidi otsida vastust uutele küsimustele.
Restoranide külastusi registreeriva algoritmi valideerimine
(2020) Petersel, Kristin; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Selleks, et kujundada autentset pilti inimeste üldisest tervisekäitumisest ja erinevate külastatud restoranide olemusest, on automaatse lahendusena loodud telefoni GPS-signaali analüüsiv algoritm. Bakalaureusetöö eesmärgiks on olemasoleva külastusi registreeriva algoritmi valideerimine 2015. aastal Tartus uuritud inimeste põhjal. Algoritmi korrektsust kontrollitakse selle poolt registreeritud ning isikute endi poolt raporteeritud andmete vastavusega. Inimeste toidukäitumise uurimiseks analüüsitakse valideerituid andmeid. Täpsemalt uuritakse ka indiviidide restoranide külastusi, et saada täpsem kirjeldus nende tervisekäitumisele.
Soolestiku mikrobioomi mitmekesisuse seosed KMI ja isikuomadustega Eesti Geenivaramu andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2023) Karu, Kristin; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Söömiskäitumiste rühmitamine ja seoste leidmine kehamassiindeksiga enesekohaste hinnangute alusel
(Tartu Ülikool, 2015) Härsing, Kris; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk on uurida söömiskäitumist kajastavate küsimuste struktuuri, rühmitada söömiskäitumised faktoriteks ning vaadelda seoseid kehamassiindeksi (KMI), erinevate söömiskäitumiste ja eluviisi kirjeldavate muutujate vahel. Valim koosnes 864st inimesest vanuses 18−73. Faktoranalüüsi tulemusel leiti 13 faktorit, mis koondasid 39 küsimust. Viiest ebatervislikuks loetud söömiskäitumisfaktorist osutus KMIga statistiliselt olulisel määral korreleeruvaks kaks: Kehakaalu reguleerimine ja edukus, Läbimõeldus söömisel. Lisaks korreleerusid KMIga: Lõuna- ja õhtusöögi tervislikkus, Õhtusöök. Uurimistöös ei leitud, et KMIga korreleeruksid märkimisväärselt hommikusöök, vahepalade ja lõunasöögi tarbimisharjumused, kontrolli omamine toidu koostise ja koguse üle, söömisega seotud emotsioonid, stabiilsus ja teadvustatus söömisel. Leiti, et väiksem KMI on inimestel, kes on kehaliselt aktiivsemad vabal ajal, kasutavad rohkem arvutit ning magavad puhkepäevadel optimaalselt (7-8h). Saadud tulemused aitavad edaspidistes uurimustes keskenduda just KMIga seotud söömiskäitumiste uurimisele.
Stopp-signaali ülesanne seostub kehamassiindeksiga, kuid ei mõjuta šokolaaditungi reguleerimisvõimet
(Tartu Ülikool, 2015) Toms, Teili; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida lähemalt stopp-signaali ülesannet kui pidurdusvõime mõõdikut ning sealt saadava pidurdusvõime indeksi seoseid erinevate söömiskäitumise näitudega, nagu kehamassiindeks ja šokolaadile orienteeritus. Samuti uuriti pidurdusvõime võimalikku mõju šokolaadi tarbimisele. Uurimuses osales 66 naist, kellele meeldib šokolaadi süüa. Stopp-signaali ülesanne koosnes kahest blokist: neutraalsete piltidega ja šokolaadipiltidega blokist. Lisaks viidi katseisikutega läbi šokolaadi maitsmistest. Töös leiti, et kõrgem kehamassiindeks seostub kehvema pidurdusvõimega. Olulist seost pidurdusvõime ja šokolaadile orienteerituse vahel aga ei ilmnenud. Leitud seos viitab stopp-signaali ülesande olulisusele toitumiskäitumise kontekstis.
Sünonüümide sõnavara testi ja sõnapaaride ajendatud meenutamise testi valideerimine
(Tartu Ülikool, 2023) Aun, Vivian; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Suure Viisiku isiksuseomaduste seos kaalumuutuse trajektooriga
(Tartu Ülikool, 2024) Adson, Kristiina Elisa; Arumäe, Kadri, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida isiksuse seoseid kehakaalu muutusega. Isiksuse analüüsimiseks kasutati 2021-2022 aastatel kogutud Eesti Geenivaramu geenidoonorite isiksuseomaduste andmeid ning varasemate kehamassiindeksi (KMI) mõõtmiste põhjal arvutati inimeste tõenäosus kuuluda ühte neljast kaalumuutusetrajektoori klastrist (tugev tõus, kerge tõus, püsiv kaal ja kaalulangus). Uuriti seoseid klastrisse kuulumise tõenäosuse ning Suure Viisiku isiksuseomaduste ja kõige enam KMI-ga seotud 100 Nuances of Personality isiksusenüansside vahel. Valim koosnes 1720st geenidoonorist vanuses 23-86 aastat. Kõige tugevamad seosed KMI muutuse ja Suure Viisiku vahel ilmnesid Meelekindluse ja Neurootilisuse domeenis, mis olid positiivses seoses vastavalt tõenäosusega kaalulanguseks ja kaalutõusuks. Leitud korrelatsioonid olid märgatavalt tugevamad nüansitasandil, viidates, et kuigi seosed kaalumuutuse ja isiksuse vahel on ilmsed, siis tuleb nende suuna ja põhjuslikkuse mõistmiseks vaadata sügavamale laiadest isiksuseomaduste domeenidest.
Suure viisiku isiksusjoonte ja tervisekäitumiste vahelised põhjuslikud seosed
(Tartu Ülikool, 2024) Vilumaa, Sandra; Vainik, Uku, juhendaja; Ilves, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töös uuriti suure viisiku ja tervisekäitumiste põhjuslikke seoseid 2-valimi MR meetodiga. Isiksusjoonte andmed pärinesid Eesti Geenivaramu isiksuseuuringust (valim 73986) ja neurootilisuse puhul ka UK Biopangast (374 323). Tervisekäitumised pärinevad erinevatest OpenGWAS-i projekti raames kogutud ülegenoomilistest assotsiatsiooniuuringutest (valimid suuruses u 91 084-607 291). Tulemustest selgus, et kehamassindeks on põhjuslikult seotud neurootilisusega; suitsetamisega alustamine neurootilisuse, ekstravertsuse ja meelekindlusega; alkoholi tarvitamise sagedus neurootilisuse ja meelekindlusega; füüsiline aktiivsus sotsiaalsusega. Kronotüübiga põhjuslikke seoseid ei leitud. Antud tulemused viitavad, et isiksuse ja tervisekäitumiste seosed võivad anda olulist infot tervishoiusüsteemide ja ennetustöö planeerimisel, ent tulemused vajavad kordusuuringuid suurematel valimitel.