Sirvi Autor "Vainik, Uku, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 45

Automatic processing of visual food stimuli during hunger: a visual mismatch response study
(Tartu Ülikool, 2017) Sultson, Hedvig; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this thesis was to investigate whether the presentation of visual food stimuli elicits visual mismatch negativity (vMMN) in an oddball paradigm and whether the amplitude of the vMMN is modulated by hunger. For this purpose, 18 right-handed women underwent two experimental sessions: hunger and fed conditions. Participants were instructed to complete a 2- back working memory task while stimuli depicting high fat savoury (HFSA) and high fat sweet (HFSW) foods were presented as deviants in a stream of neutral standard stimuli in the periphery of the screen. To examine whether the effect of hunger was food-specific, neutral deviants were used as control stimuli. Further, emotional blink of attention (EBA) was used to validate the vMMN. Deviant minus standard difference waveforms yielded significant mismatch responses in the early, mid-latency, and late time windows. In HFSA, the modulation of hunger was evident in the early and mid-latency time windows pertaining to automatic stimulus detection. In HFSW, the modulation of hunger was not observed. In addition to the food deviants, hunger also modulated the responses to the neutral stimulus. Therefore, the modulation of hunger pertaining to general information processing cannot be ruled out. As the EBA task did not yield anticipated results, the mismatch response paradigm could not be validated via EBA. In conclusion, vMMN might prove to be a reliable measure in investigating automatic food-cue processing after additional attempts at vMMN validation with different food stimuli have been made.
Divergentse assotsiatsiooni ülesande seosed vaimse võimekuse ja isiksusega olenevalt sõnavektori valikust
(Tartu Ülikool, 2025) Laats, Tim Aadam; Vainik, Uku, juhendaja; Kuljus, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Divergentse assotsiatsiooni ülesande (DAT) eesmärgiks on mõõta inimese divergentse mõtlemise võimekust ja loovust. Test koosneb üksteisest võimalikult erinevate nimisõnade nimetamisest. Skoor arvutatakse läbi sõnadevahelise semantilise distantsi, mis leitakse sõnade vektoresituste kaudu. Antud töös vaadeldakse kahte erinevat eestikeelset sõnade vektoresituste komplekti ehk sõnavektorit. Kasutatav andmestik on saadud sotsiaalmeedias jagatud kolmest uuringust, mis sisaldasid isiksuse- ja kognitiivseid teste ning eneseraporteeritud loomingulisust. Uuritakse, millised on DAT-skooride seosed teiste tunnustega andmestikus ning kuidas mõjutab tulemusi sõnavektori valik.
Elusündmuste ennustamine isiksuse põhjal Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Lukjanov, Lehar; Mõttus, Rene, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev magistritöö uuris elusündmuste ja nende subjektiivse mõju ennustatavust isiksuse põhjal. Uuringu aluseks olid Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu 72279 doonori andmed, kelle isiksust oli hinnanud küsimustiku „100 isiksuse nüanssi“ abil nii nemad ise kui nende tuttavad. Kasutasin nii isiksuse nüansse kui Suure Viisiku seadumusi, et ennustada elastse võrgu regressiooni abil 12 elusündmuse toimumist ja nende subjektiivset mõju. Tulemustes väljendus selgelt nüansside põhjal tehtud ennustuste suurem täpsus võrreldes Suure Viisikuga. Vanuse lisamine ennustusmudelitele ei parandanud oluliselt nüanssidel põhinevaid, aga parandas oluliselt Suurel Viisikul põhinevaid ennustusi, mis viitab, et nüanssides juba peitub vanusega seotud variatiivsus. Kombineerides enesekohased ja teise inimese antud hinnangud, leidsin „täpsed ennustused“ ja suurima ennustustäpsuse sain ennustades agregeeritud positiivseid elusündmusi (r = 0,54) ja uue romantilise suhte või abielu alustamise mõju (r = 0,82). Tulemused rõhutavad nüanssidel põhinevate tulemuste väärtust, aga on piiratud läbilõikelise ja retrospektiivse vormi poolt.
Elusündmuste ja 100 NP küsimustiku põhjal loodud isiksuseprofiilide seosed
(Tartu Ülikool, 2023) Lukjanov, Lehar; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsionaalne tähelepanu silmapilgutus nelja toidukategooria piltide lõikes nälja ja küllastumuse tingimustes
(Tartu Ülikool, 2018) Uibopuu, Saara Luna; Vainik, Uku, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös vaatlesin eksperimentaalselt emotsionaalse tähelepanu silmapilgutuse paradigma toimimist erinevate toidukategooriate lõikes. Tegemist oli 2010. aasta Piech’i jt katse modifitseeritud korduskatsega. Lühikese kestusega sihtstiimuliteks olid nelja toidukategooria pildid, mis olid jaotatud vastavalt rasvasisalduse ja suhkru osakaalule, ning kontrollkategooria pildid. Katseisikud sooritasid laboris tähelepanu mehhanisme mõõtva katse kahel korral: küllastumuse ja nälja tingimustes. Andmestik moodustus 59 naissoost katseisiku tulemustest. Statistiline analüüs näitas, et nälja ja küllastumuse tingimuste sooritus ei erinenud statistiliselt olulisel määral, samuti ei ilmnenud vigade osakaalu varieerumist erinevate toidukategooriate tulemustes. Leidsin, et ülesande sooritamisel esinevate vigade arvu mõjutas sihtstiimulile eelnevate vahepiltide arv ja katse sooritamise järjekord.
Geenivaramu isiksuse andmestiku esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2025) Barrow, Raul Jack; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Esinduslikkus on igas uuringus vajalik, kuid sageli töötavad psühholoogid mitte-esinduslike andmestikega. Mitte-esinduslikkuse ulatus ja mõju isiksuseuuringutes on Eestis suuresti teadmata. Võrdlesime kahte kõrgema osaluskalde riskiga andmestikku (EstBB ja RVTU) madalama osaluskalde riskiga andmestikega (RAHA ja SALK). Me kasutasime Student t-testi, et leida andmestike vahelisi olulisi erinevusi isiksust mõõtvate väidete keskmistes ning kontrollisime väidete keskmiste erinevuste kattuvust samade väidete demograafiliste korrelatsioonide erinevustega. Vähemalt pooled väidete keskmistest erinesid oluliselt kõikide andmestike vahel, mitte ainult kõrgema vs madalama riskiga andmestike vahel. Väidete korrelatsioonid demograafiliste näitajatega erinesid väheses koguses ning keskmiste erinevusega väited polnud samad, mis korrelatsiooni erinevustega väited. Meie leidsime, et andmete vahel on väidetel keskmiste erinevused, kuid nende erinevuste olemasolu ei lange kokku erinevustega demograafilistes korrelatsioonides.
I ja II tüüpi diabeedi nüansipõhine isiksuseprofiilide võrdlus
(Tartu Ülikool, 2024) Malken, Birgit; Arumäe, Kadri, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Diabeet on heterogeenne grupp haigusi, mille senine käsitlus isiksusepsühholoogias on lähtunud erinevate tüüpide ühisosadest, kuid jätnud varju nende võimalikud erinevused. Uuringu eesmärk oli vaadata I ja II tüüpi diabeedi isiksuseprofiile nüansipõhiselt ning leida profiilide sarnasused ja erinevused. Valim koosnes 3576st Eesti geenivaramu geenidoonorist, kellest I tüüpi diabeedi (T1D) diagnoos oli 190-l ning II tüüpi diabeedi (T2D) diagnoos 3386-l. Soo, vanuse, hariduse ning kehamassiindeksi alusel sobitasin diabeedigruppidele ka vastavad kontrollgrupid. T1D profiili iseloomustas tervisega seotud mure. T2D profiili iseloomustas samuti tervisega seotud mure, ent ka eluga rahulolematus, kannatuste kogemine ning dominantsus. Suurimaid sarnasusi kahe isiksuseprofiili vahel oli näha interpersonaalset dünaamikat, suhtlust, enesekehtestamist ning tervisekäitumist käsitlevates nüanssides. Suurimad erinevused ilmnesid väljanägemist ning enesekindlust ja seksuaalsust puudutavates nüanssides, kus läbivalt T1D grupil olid kõrgemad hinnangud. Olulisi erinevusi oli näha ka pro- ja antisotsiaalset käitumist kirjeldavates nüanssides, kus T2D diagnoosiga indiviidid raporteerisid prosotsiaalseimaid hinnanguid. Kahe diabeeditüübi isiksuseprofiilide korrelatsioon (r = 0.38, p <.001) näitas nõrka seost. Tulemuste põhjal võiksid edasised diabeedi ning isiksuse seoseid uurivad tööd diabeeditüüpe eristada.
Isiksuse mõju ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise variatiivsusele
(Tartu Ülikool, 2025) Karilaid, Lore; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida isiksuse komponentide mõju objektiivsete kõrvaltoimete tekkimisel tavaravimite ja vaktsiinide seas. Andmete kogumise protsessi koostas ja viis läbi Eesti Geenivaramu, mille käigus vastas isiksuseküsimustikule (NP-100) ja Ravimi kõrvaltoimete küsimustikule ligikaudu 22 000 inimest. Uuringu tulemusena saab Viie-faktorilise isiksusemudeliga seostada kõrvaltoimete raporteerimisega neurootilisust ning avatust kogemustele. Neurootilisuse tase on seoses nii abnormaalsete (villid, maksakahjustus, anafülaktiline šokk) kui suure hulga (4 ja rohkem) kõrvaltoimete tekkega. Tavaravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete omavahelisel võrdlusel on vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerijate neurootilisuse tase kõrgem.
Isiksuse seos riskikäitumisega
(Tartu Ülikool, 2021) Metsla, Lea; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksuse seos tervisekäitumisega Viie faktori mudeli ja 100 NP väidete tasandil
(Tartu Ülikool, 2021) Nelis, Keiu; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksuseomaduste seos ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisega: eksploratiivne uuring Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil
(Tartu Ülikool, 2025) Mets, Merilin; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös vaadeldi ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise seost isiksuseomadustega Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil, eesmärgiga leida täpsemaid tulemusi, millised isiksuseomadused ja kuidas kõrvaltoimete raporteerimist ennustavad. Uurimistöös kasutati Eesti geenivaramu andmebaasi (EstBB) ning statistilistesse analüüsidesse kaasati nende osalejate andmed, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku (100 isiksuse nüanssi), osalenud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete uuringus (ADE-Q) ning raporteerinud kõrvaltoimeid või märkinud, et kõrvaltoimeid ei esinenud (N = 34 979). Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik Suure viisiku isiksuseomadused olid statistiliselt olulised ennustajad ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisel: mõlemas kategoorias kõrgem neurootilisus, madalam ekstravertsus, suurem avatus kogemusele, madalam sotsiaalsus ja madalam meelekindlus. Kõrvaltoimeid raporteerisid enam naised ja nooremad inimesed. Nüansside tasandil paranes ennustusmudelite seletusvõime ning üksikväited kirjeldasid täpsemalt kõrvaltoimete raporteerimise tausta.
Isiksuseomaduste seos ravimite kõrvaltoimete raporteerimisega ADEQ ja MhOS uuringute näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Bambus, Jon-Einari; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ravimite kõrvaltoimete raporteerimist on läbi aastakümnete seostatud erinevate tunnuste ja nähtustega ning üheks neist on olnud isiksuseomadused. Antud uurimistöös uuriti nimetatud seoseid kahe Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu uuringu, ADEQ ja MhOS näitel ning püstitati neli hüpoteesi ravimite kõrvaltoimete raporteerimise seoste kohta haridustaseme, vanuse, soo ja Suure Viisiku isikuomadustega, mis kõik said vähemalt osalise kinnituse, neljast hüpoteesist kolm leidsid täielikku kinnitust. Uurimistöö vaatleb iga tunnuse puhul eraldi iga seose esinemist ning kajastatust varasemates teadustöödes. Antud uurimistöö loob ajakohase ülevaate isiksuseomaduste seostest ravimite kõrvaltoimete raporteerimisega Eesti inimeste hulgas.
Kaalulangetamise raskustega seotud faktorid täiskasvanutel
(Tartu Ülikool, 2025) Mikk, Riin; Vainik, Uku, juhendaja; Kuulman, Kari, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kaalulangetamine on väljakutse, mida mõjutavad mitmed bioloogilised, käitumuslikud, psühholoogilised, keskkondlikud ja sotsiaalmajanduslikud tegurid. Vaatamata ulatuslikele uuringutele jäävad selged järeldused üksikute uuringute segaste tulemuste tõttu raskesti mõistetavateks. Selle lünga kõrvaldamiseks viidi läbi katusülevaade, sünteesides metaanalüüse ja süstemaatilisi ülevaateid, et analüüsida põhjalikult olemasolevat kirjandust täiskasvanute kaalulangetamise raskustega seotud tegurite kohta. Uurimistöö eesmärk oli tuvastada järjepidevad ja mõjukad tegurid, mis korreleeruvad kaalulangetamisega, võttes arvesse nii kaalulangetamise kiirust kui ka säilitamist. Integreerides mitmest uuringust saadud tulemusi, oli töö analüüsi eesmärk selgitada välja peamised takistused edukale kaalulangetamisele ning tuua välja kõige mõjukamad tegurid, et aidata kaasa välja töötada tõhusamaid sekkumisi täiskasvanutele, kes võitlevad kaalulangetamisega. See uuring aitab kaasa paremate tervisetulemuste ja elukvaliteedi saavutamisele.
Kaalulangetuse edukust ennustavate iseloomujoonte määramine
(Tartu Ülikool, 2024) Puudist, Eerik Sven; Vainik, Uku, juhendaja; Kolde, Raivo, juhendaja; Arumäe, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
This study examines the relationship of personality traits with changes in body mass index (BMI) using a more detailed personality measurement questionnaire and a larger sample (N > 45000) compared to previous studies. Using regression models (linear models, random forest, XGBoost), Gaussian mixture models, and factor analysis, we examine the relationships of personality traits with a person’s largest historical BMI, largest BMI decline, and BMI regain. The goal is to find which character traits influence those outcomes the most to assist in developing personalized weight loss treatment plans. We point out that BMI is related to almost all aspects of one’s personality. Those relationships seem to be linear. However, the factors predicting the change in BMI are different between genders, and therefore both genders should be addressed separately in the development of weight loss methodologies.
Kaalulangetusraskustega seotud faktoritel tugineva küsimustiku esmane ettevalmistamine ja pilootuuringu läbiviimine
(Tartu Ülikool, 2023) Kuulman, Kari; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käitumusliku vahendi väljatöötamine tasumotivatsiooni mõõtmiseks
(Tartu Ülikool, 2016) Treikelder, Toomas; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli töötada välja käitumuslik ning senistest lihtsamini rakendatav vahend tasumotivatsiooni mõõtmiseks. Katse ülesehitus põhineb teadaolevatel tasumotivatsiooni neurobioloogilistel mehhanismidel. Erinevalt puhtalt bioloogilistest meetoditest oleks käitumuslik lahendus paindlik – ta on kasutatav rohkemates asukohtades vähema ülesseadmisevaevaga ning ilma kalli erialase varustuseta. Selleks loodi katseprogramm, mille abil oleks võimalik mõõta tasule reageerimist käitumuslikult, jälgides koordinatsioonivõime ning reaktsiooniaja muutumist erinevate tasuhulkade lõikes. Samuti oli eesmärgiks uurida, millised ülesandeliigid ning –eripärad on sellise ülesande jaoks sobivaimad. Eri ülesandetüüpide reaktsiooniaja ning koordinatsioonivõime näitajate analüüsimise käigus ei leitud statistiliselt olulisi erinevusi tasutingimuste lõikes, mis kinnitaks ühtki püstitatud hüpoteesi. Arutletakse võimaluste üle, kuidas katseplaani ning tasusüsteemi parandada.
Kontrollimatu söömine – kas ainuke tegur söömispsühholoogias? Söömisväidete psühhomeetriline analüüs ja lühiküsimustiku loomine
(Tartu Ülikool, 2025) Proover, Marko; Vainik, Uku, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tänapäeva ühiskonnas on kasvavaks probleemiks kujunenud ülekaalulisus ja rasvumine. Nende nähtusete psühholoogiliste tagamaade uurimiseks on loodud suurel hulgal küsimustikke, mis aga kipuvad olema võrdlemisi sarnased. Magistritöö eesmärgiks oli luua seitsme levinuma söömisküsimustiku põhjal lühiküsimustik ja vaadelda, kui suures osas on eri söömisküsimustike variatiivsus seletatav jagatud kontrollimatu söömise latentse faktoriga. Töö lähtub mittehomöostaatilise söömise ja kontrollimatu söömise teooriatest. Varem kogutud andmetel viidi läbi korreleeritud faktoritega faktoranalüüs, bifaktoranalüüs ja regressioonanalüüs väliste tunnustega – kehamassiindeks, depressiooni ja ärevuse sümptomid, alkoholi problemaatiline tarbimine, emotsiooniregulatsiooni raskused ja kliiniline häiritus. Analüüsi käigus leiti, et a) küsimustike lühendamine faktormudeli alusel võimaldab säilitada originaalküsimustike faktorstruktuuri; b) suur osa kasutatud küsimustike variatiivsusest on seletav kontrollimatu söömisega (bifaktormudelis on kontrollimatul söömisel keskmine korrelatsioon väidetega 0,55, spetsiifiliste alafaktoritega mudelis jääb keskmine korrelatsioon aga 0,41 tasemele); c) kontrollimatu söömine näitas regressioonianalüüsis suuremat statistilist ennustusvõimet välistele tunnustele kui alafaktorid. Ilmnenud kontrollimatu söömise suur roll ja tugev seos emotsiooniregulatsiooni raskustega viitavad vajadusele uurida ja laiendada transdiagnostilisi sekkumisi problemaatilise söömiskäitumise ohjamiseks.
Kontrollimatu söömise fenotüübi seostamine ajuprofiiliga geneetiliste korrelatsioonide kaudu
(Tartu Ülikool, 2024) Polverino, Marcella Laura; Vainik, Uku, juhendaja; Anja, Karolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kontrollimatu söömise (UE) ja sellest tuleneva võimaliku kehamassiindeksi (BMI) tõusu põhjuste mõistmiseks on vaja uurida UE neurobioloogilist alust ning seost geneetikaga. UE geneetilise profiili uurimiseks kasutati Anja ja kolleegide poolt läbi viidud faktoranalüüsi ning sellel põhinevat ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, kus osales 198733 geenidoonorit Eesti Geenivaramust, kes olid osalenud vähemalt ühes kolmest andmekogumislainest, kus küsiti küsimusi söömiskäitumise kohta. Käesolevas töös arvutati UE, BMI ja UE-BMI fenotüüpide ning suuraju isotroopilise ruumala fraktsiooni (ISOVF) ning suuraju, vaheaju ja väikeaju ruumala (VOL) ning väikeaju valgeaine traktide terviklikkuse vahel geneetilised korrelatsioonid, misjärel ennustati saadud geneetilisi korrelatsioone Neuromapsi kuue komponendiga. Andmeanalüüsi tulemusel selgus, et BMI ning suuraju ruumala ja väikeaju inferioorse valgeaine trakti vahel esineb statistiliselt oluline negatiivne geneetiline korrelatsioon. Dopamiini sünaptiline tihedus ennustas statistiliselt oluliselt UE ja ISOVF, UE-BMI ja ISOVF ning UE ja VOL ning UE-BMI ja VOL vahelist seost. Uuringu tulemustest järeldub, et UE, BMI ja UE-BMI on seotud muutustega ajustruktuurides ja/või ajuruumalas.
Koopiaarvu variatsioonide mõju inimese isiksusele
(2020) Altoja, Annika; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Koopiaarvu variatsioonid (CNV-d) on genoomis toimunud muutused, kus osa kromosoomi piirkonnast on mitmekordistunud või kopeerimata jäetud. Isiksust saab mõõta Suure Viisiku mudeliga, kus viis põhilist isiksusetunnust on omakorda lahti mõtestatud kuue spetsiifilisema alamtahuga. Käesoleva bakalaureusetöö põhieesmärgiks on uurida, kas ja milline seos on CNV ja isiksuse vahel. Selleks võrreldakse geeniproovidest leitud CNV-de sagedusi suure viisku isiksuse testi tulemustega. Analüüsimiseks kasutatakse Tartu Ülikooli Geenivaramu andmeid ning seoste uurimiseks diskreetsete tunnustega regressioonanalüüsi. Töö käigus ei leitud CNV-de ja isiksusetunnuste vahel seoseid.
A Multidimensional View of Financial Well-being and the Links to Personality: An Explorative Research
(Tartu Ülikool, 2025) Murakas, Rein Urmas; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Vainik, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Previous research has shown links between financial well-being and personality traits. This study conceptualises financial well-being in three separate dimensions: security, freedom and pleasure. This novel approach to financial well-being lets us explore the links of personality, using the Big Five personality traits, in a new light. Several hypotheses were proposed for further analysis and most ended up not being confirmed. The differentiation between the aspects of financial well-being did appear in some aspects, but the effects were not major. The strongest correlations were found between neuroticism and all three components of financial well-being. Several additional analyses were conducted with some interesting results, which were further speculated over. It is clear that further research on the topic is necessary.